Tervitusi suvekleitide pealinnast!

Maailma parim koht suvekleitide ostmiseks on - sametkardinad avanevad trummipòrina saatel - Dublin. Siin on nii hekkis suveilm kogu aeg, et suvekleidid on aastaringselt 50% vòi 70% allahindlusega. Itaalias elavatele inimestele on see hea uudis.
Varsti, sòbrad, kirjutan teile pikemalt. Vabandus on banaalne nagu alati - nii palju on juhtunud, et pole aega olnud siin blogis askeldada. Lihtsalt tahtsin praalida, et eile tegin jàlle mingi ulmelise àritehingu tòòintervjuu ja teatri vahel.
Pidin ma teatrist juttu tegema! Nyyd kyll enam pidama ei saa. Nimelt kàisime eile vaatamas Gaiety Theatre's akrobaatilist tantsuetendust "Circa". Piletit polnud sinna lihtne saada. Nimelt hààldasin "Circa" korralikult itaalia keeles "tsirka", sest see on ikkagi itaaliakeelne sòna, aga hiljem selgus, et kohalikud ytlevad "sòrka". No vahva siis.
Etendus algas paljutòotavalt. Lavale viskus mees. Lihtsalt vasakult poolt lendas peale.
Edasi làks akrobaatika nii kàest àra, et nàiteks mingi lihtne kompositsioon kolmest mehest, kes yksteise òlgadel seisavad, nii et kòige ylemine on yhe kàe peal pea alaspidi, tundus pàris labane juba. Eriti avaldas mulle muljet stseen, kus hoogsalt, aga selle eest elegantselt, naisi heideti vasakule-paremale. Grande finale's heitsid kaks meest yhe naise hooga vasakule. Daam lendas mààramatu tyhjuse suunas justkui kahurikuul ning viimasel hetkel sisenes lavale atleet ja pyydis ta elegantselt kinni. Parema kàega, nii et daam jài atleedi paremale peopesale silla asendis. Yhesònaga vàga kunstiline ja metsik.
Kui esimene vaatus làbi sai, tòmbasid nii akrobaadid kui publik pisut hinge ning teises vaatuses làks asi pàris kàest àra. Toodi trapetsid, kòied, ròngad ja igasugu muud abivahendid vàlja. Trapetsinumbri ajal - mees seisab trapetsipulgal pea peal, puudutades mòlema suure varbaga òrnalt kòisi ning tema allapoole sirgelt vàljasirutatud kàte otsas vàànleb naine kujuteldamatutes joogapoosides) oleks kyll tahtnud pysti tòusta ja hòigata:"Okei-okei! Ma usun kyll, et olete tublid. Teeme nyyd nii, et siit edasi enam ei làhe!" Aga ei. Jàrgnesid numbrid, mille kàigus yks tyyp seisis pea alaspidi, aga toetudes mitte kàtele, vaid kolmele nàpule ning publiku hulgas erilist kahinat tekitav stseen mehe ja naisega. Muidu tavaline ronimine ja akrobaatika, aga naisel olid jalas punased stilettod, millega ta alustuseks astus mehele selga, hiljem òlgadele, kòhule ja kubeme piirkonda. Mees, mòistagi, ei pikutanud niisama, vaid samal ajal seisis nàiteks kàtel vòi vòttis silla asendeid sisse jms.
Kui mul piletit kotis poleks, siis arvaks, et nad olid restoranis mu pasta sisse LSDd pannud ning nàgin seda kòike unes. Ahjaa, kiire otsing youtube's pakkus nàiteks sellist videot trupi igapàevasematest numbritest.
Nyyd pean kyll lennukile jooksma. Ryanairi trollid juba ootavad avasyli!

Importance of Being Earnest

Nigeeria òhtusòòk jààb tàna àra, sest Dublinil on pakkuda palju teravmeelsemat meelelahutust: Oscar Wilde'i "Importance of Being Earnest" ehk triviaalne komòòdia tòsistele inimestele.
Tegemist on nàidendiga, mis viskab elegantselt, aga selle eest halastamatult, nalja Victoria-aegse Inglismaa kombestiku yle.
Kui nàidend esimest korda lavastati, oli Oscar kellegi kibekeele pahatahtlikkuse objekt, kes nii Oscarit kui tema nàidendit igatepidi maha tegi. Vihkamise kampaania kandis vilja ja nàidendit etendati pettumusttekitavalt vàhe kordi ning peale seda Oscar rohkem nàidendeid ei kirjutanudki. Millest on kahju, sest kàesolevast teosest leiab tànapàevalgi vàga aktuaalseid mòtteteri ja ma arvan, et Oscaril oleks neid veelgi olnud, kui ta oleks nàidendi teemal positiivset tagasisidet saanud ja sellest innustatuna veel mòne meisterdanud.
Vaadelgem neist mòtteteradest mònigaid:

Lady B: Nor do I in any way approve of the modern sympathy with invalids. I consider it morbid. Illness of any kind is hardly a thing to be encouraged in others. Health is the primary duty of life.

G:We live, as I hope you know, Mr. Worthing, in an age of ideals. The fact is constantly mentioned in the more expensive monthly magazines.

B: I do not approve of anything that tampers with natural ignorance. Ignorance is like a delicate exotic fruit; touch it and the bloom is gone. The whole theory of modern education is radically unsound. Fortunately in England, at any rate, education produces no effect whatsoever. If it did, it would prove a serious danger to the upper classes, and probably lead to acts of violence in Grosvenor Square.

G: Few parents nowadays pay any regard to what their children say to them. Whatever influence I ever had over mamma, I lost at the age of three.

Dubliners

Reedel vàrskelt Dublinisse saabununa otsustasin minna siinseid vàrvikirevaid uksi ja inimesi pildistama. Vàrvilisi uksi ma sinuga, Kodumaa, juba jagasin (tànks, PowerPoint!), aga yht ysnagi vàrvikat isiksust presenteeriks ka.
Nimelt rassisin parasti iirlaste rahvusraamatukogu vàrava ees, mis on maailma kòige nummim raamatukoguvàrav ja mille pildistamine oli mònevòrra komplitseeritud, aga sellest teinekord. Korraga màrkasin yhte stiilset hàrrasmeest, keda The Sartorialist kindlasti pildistaks. Nagu The Sartorialist ees, nii mina jàrel. Hàrra Dubliner juba ka màrkas, et ma teda màrkasin. Polnud tarvis kònetama hakatagi, sest ta kònetas mind ise.
Ilmnes, et tegemist on hàrra M-ga Prahast, aga tegelikult on ta pàrit Norrast. Jah, pildistamise vastu pole tal midagi, kui ma temaga òhtust sòòma tulen. Ah et koos abikaasaga? Ei, abikaasaga pole tarvis. Aga kas teil lapsi on? Ei ole? Jàrelikult te pole abielus!
Hàrra M puhus mulle flòòti ja uuris, et mis vàrvi silmad abikaasal on. Pruunid silmad? Oi-oi kui pahasti!

Jàrgnes maailmapilti avardav seisukoht sellest, et pruunide silmadega inimestel on monkey disease ja yldsegi pruunisilmsus viitavat vàgivaldsele loomule. Kunagi hallidel aegadel olla kòigil meie esivanematel olnud sinised silmad, aga siis olla tulnud kurja loomuga pruunisilmsed inimesed meie esivanemate maid vallutama ja nyyd on monkey disease siiagi jòudnud. Repliigi korras tahtsin lisada, et tol hetkel ma polnud veel hàrra Pga kohtunud, aga nyyd langeb kahtluse tume vari kyll Tyrgi viikingite peale.
Hàrra M uuris, et mis vàrvi minu silmad on. "Ah rohelised? Pruunid jàrelikult."
"Kuula nyyd hoolega," òpetas hàrra M. "Kust sa pàrit oled?" "Eestist," vastasin lòbustatult. "Mine Eestisse. Otsi yles mesinik. Lase tema mesilasel end nòelata ja siis joo selle mesiniku tehtud mett peale. Seejàrel mine magama ja hommikul - hoplaa! - ongi su silmad sinised"
Mul oli parjasti Vàga Vàikese Aruga Karu moment, mistòttu pidasin vajalikuks tàpsustada, et kas tòesti saab nii lihtsalt silmade vàrvi muuta.
Hàrra M àrritus pisut mu mòistmatuse peale ja selgitas, et mitte mu silmad ei muutu siniseks, vaid TEGELIKULT nad ongi sinised ja et see mesilaseprotseduur aitavad kurjuse ja vàgivalla pruuni kihi mu silmade pealt maha pesta.
Tead, Kodumaa, ma ikka imetlen inimesi, kes ringi reisides vòòrastega juttu rààkida viitsivad. Mina, nàiteks, nii kui korra ettevaatlikult proovin, satun kohe Hullu Keenjuse otsa.
Muide òhtul Rokuga ringi jalutades nàgime yhe pargi ààres Dublini teemalisi fotosid myygil. Ja seal oli tàpselt samasugune foto flòòti màngivast hàrra M-st. Milline kokkusattumus!

Dublini uksed

Hmm... parema puudumisel ajab PowerPoint pilditòòtlusprogrammina asja àra.

Concha Buika

Vahel ikka ònn naeratab lihtsale muusikasòbrale.
Nàiteks laupàeval otsisime Rokuga TasteDublin yrituse sissepààsu. Kòndisime ymber pargi ja otse loomulikult olime alustanud kòige kaugemast nurgast, mistòttu meil ònnestus peaaegu tervele pargile ring peale teha ja oh imet - komistada otse Concha Buika kontserdi kuulutuse otsa! Mis oli vàga teretulnud, sest aprillis pidi proua Buika ju Tallinnas esinema, aga esiteks oli see vàlja myydud ja siis jài yldse àra ja toimus hiljem. Nii et minust jài Tallinna kontsert igal juhul kylastamata ja hinge umbes selline tunne nagu siis, kui oled poes ilusa kàekoti vàlja vaadanud, mòne aja pàrast tagasi tulnud ja tuvastanud, et keegi on selle àra napsanud.

Aga tulgem eilse etteaste juurde. Kontsert toimus Iiri rahvuslikus kontserdimajas, mis oli - miks me ei yllatu? - roheline ja - yllatume positiivselt - vàga hea akustikaga.
Alustuseks esines yks sympaatne konferansjee, kes kutsus publikut yles telefone vàlja lylitama. Et oma sònumile kaalu lisada, rahustas Konferansjee, et làhima kahe tunni jooksul ei juhtu maailmas mitte midagi, mis oleks tàhtsam kui proua Buika kontsert - Iiri valitsus ei pidavat tagasi astuma ja IMF ei kavatsevat ka poole kymneks Dublinisse tulla. Ma poleks ise selle peale tulnudki, et Iiri valitsuse ja IMFi pàrast muretseda, aga hea, et keegi nende peale ka mòelnud oli. Yhesònaga, taolises optimistlikus ja rahumeelses atmosfààris oli kohe tore asuda Concha Buika kontserti nautima.
Concha oli uskumatu persoon! Nàiteks, vaadake seda kàteràtikut, mida ta kuulutuse plakatil kannab. Eile oli tal kàteràtiku asemel peas kòigi afromikrite ema! Taolist hiiglaslikku afrojuuksepahmakat ma polnud varem isegi ette kujutanud. Seljas oli Conchal fuksiaroosa maani kleit, mis eest ja kylje pealt nàgi vàlja justkui natuke liiga pikk ja ebamààrane hommikumantel, aga tagantpoolt jàllegi paljastas ta siugja selja. Concha esines paljajalu, aga vòrreldes juuste ja kleidiga oli paljasjalgne laulja juba vòrdlemisi paljunàhtud element.
Conchaga olid kaasas kolm muusikut. Pianisti nahk oli tumeda sokolaadi karva. Trummar oli harilik piimasokolaad ja tsellomàngija oli tàisteramuffin. Concha ise - mainin tàpsuse huvides àra - oli puhastverd sokolaadimuffin. Seda kòike rààgin ma sellepàrast, et juba visuaalselt oli see nii vahva nelik, et kui nad oleks kaks tundi vait olnud ja laval "Irish Independent'it" lugenud, oleks ma neist sulle, Kodumaa, kirjutanud.
Tulles kontserdi vokaalse kylje juurde pean ytlema, et Concha yletas màngleva kergusega mu juba niigi kòrgeid ootusi. Ta oli sedavòrd intensiivne ja karismaatiline ja kuidagi nii... ohjeldamatu, et Iiri rahvusliku kontserdimaja ruumidest vàiksemas kohas, nàiteks mingis pisikeses teatris, oleks kogu see intensiivsus lausa vàljakannatamatu olnud. Milline hààl ja milline emotsioon! Aeg-ajalt Concha peatus ja jòi vett, hoides pudelit kahe kàega nagu vàike laps ja siis ryypas klaasist lauluòli peale. Vahepeal pildistas Sokolaade ja Muffinit, seejàrel pani kaamera òrnalt lauale tagasi, naases mikrofoni juurde ning lasi kuuldavale imetabaselt nyansirikkaid ja jòulisi vokaalseid improvisatsioone.
Lauluòli-klaasi sisu jài mòistagi saladuseks, aga neid ryypeid vaadates meenus mulle, et ka Mihkel Raud tunnistas raamatus "Musta pori nàkku", et enamikke oma kontserditest ta eriti ei màletagi, sest oli purjus. Juhul kui seal klaasis alkohol oli, siis tòepoolest, andke minna, sest Concha loometegevusele aitas see kenasti kaasa.
Kokkuvòttes mulle vàga meeldis ja kahe lisaloo yle olin ka vàga ònnelik ja yldse kòik oli vàga tore. Rokule Concha eriti ei meeldinud. Olevat olnud justkui harilik sceneggiata napoletana ehk Naapolis harrastatav melodramaatiline alternatiivteater. On pòhjust arvata, et mulle vòiks naapoli teater meeldida.
Tàna loodan tirida Roku jazz-improvisatsioonile, mis toimub asutuses nimega kreatiivse tegevuse keskus. Yrituse kuulutus manitseb:"Please don't forget to bring your "refreshments"!". Kas ma juba mainisin alkoholi soodsat mòju loometegevusele?

Katu avardab maailmapilti

Taaskohtumine Dubliniga oli erakordselt sydamlik. Olingi juba unustanud, kui vahvad on need pisikesed telliskividest majakesed oma vàrviliste ustega. Dublini suvi on vàga tuttavlik, ma arvan, et see kindlasti lisab sydamlikkust. 15 kraadi sooja, iga pàev nii pàikest kui vihma ning puud kahisevad kuidagi koduselt. Sama lugu, mis leiva lòhnaga, mida Vantaa lennujaamas tundsin. Mingi heli vòi lòhn, mille peale kunagi mòelnud pole, on kuidagi erakordselt kodune. Ma pole seda seni tàhele pannudki, aga Itaalia puud millegipàrast ei kahise nii muhedalt nagu seda teevad Iirimaa vòi Eesti puud.
Mònevòrra yllatavaks osutus asjaolu, et Dublinis kàiakse nii detsembris kui juunis tàpselt samade riietega. Iirlased on ikke yks elujòuline rahvas, kes ei lase ilmal end hàirida lasta!
Dublini toidupoodides on saada kaerahelbeid ja idusid, mida ma Rokule demonstreerimata ei saanud jàtta. Millegipàrast tundsin lapsikut vajadust tòestada kallile abikaasale, et maailmas eksisteerivad terved saared ja riigid, kus kaerast ning idudest toitutakse. Ta arvab, et mu kaerahelbepuder ja idandamispurk on mingite interneti kaudu suhtlevate toitumisfriikide eraprojekt.
Vahepeal on siin palju humoorikat juhtunud, aga esialgu tahtsin kirjutada eilsest Itaalia-Paraguai màngust, mida jàlgisime siinses itaalia restoranis Pinocchio.
Ma ytlen, Kodumaa, et vàlismaal elades muutuvad kòik oma patria suurimateks toetajateks. Nii nagu mul on kodus Eesti lipp teleka kòrval, seintel Eesti maastikud ning eriti màrkimisvààrne makrovòte mustast leivast (aitàh, sòbrad!) ja jalas muhu sussid - ja ma ytlen, et see kòik on alles jààmàe tipp - oli restoran Pinocchio dekoreeritud Itaalia lippudega (mida pàrisitaalia restoranides iial ei nàe). Kòik kelnerid olid itaallased, aga sàrkide peale oli neil kirjutatud "I love Italy" ning sissepààsu juures silt "Ferrari parking only" (mida pàrisitaalia restoranides iial ei nàe).
Màng oli vòrdlemisi pingeline ja kòik itaallased teavad, et tànavu on neil ysna lootusetu meeskond. Mistòttu alguses oldi emotsioonidega reserveeritud. Paraguai vàrav kutsus esile kollektiivseid oigeid. Itaalia vàrav kutsus esile ohjeldamatuid kergendusohkeid ja ròòmuhòiskeid. Puhuti pasunaid ja skandeeriti "ITALIA ITALIA". Vàga armas.
òhtu nael oli meie laudkonnas hàrra P Nigeeriast, kes teatas, et tàna on ta Itaalia poolt, sest kellegi teise poolt ei sobi olla, aga muidu ta arvab, et Paraguai màngib paremini ning et Itaalia kòòk on kràpp. Uurisin, et mida siis Nigeerias syyakse. Hàrra P òpetas, et riisi ja kitsesid ning kutsus meid lahkesti neljapàeva òhtul nigeeria restorani sòòma. Ootangi huviga seda maailmapilti avardavat òhtusòòki!
Rààkisime ka sellest, mis keelt Nigeerias rààgitakse. Nigeerias olla 200 keelt (mille peale itaallased erutusid, et oh tàpselt nagu meilgi), aga hàrra P sònul rààgitakse ainult inglise keelt. Nàiteks tema oma vanematega rààkivat inglise keeles. Ja kooliharidust antavat ka Nigeerias inglise keeles. Uurisin siis ettevaatlikult, et aga kas teie, nigeerlased, ei ole mures sellepàrast, et kòik see inglise keeles rààkimine teie enda keelt ja yhtlasi ka kultuuri hàvitab. Hàrra P nòjatus enesekindlalt tooli seljatoele ja teatas (pean màrkima et kohutava aktsendiga inglise keeles):"Mina tulen kolmanda maailma riigist, kus inimesed muretsevad iga pàev selle yle, kuidas òhtuks ellu jààda. Nigeeria keele ja kultuuri sàilitamine on selle kòrval kuidagi kohatu mure, kas pole?" No selle mòttega tuli nòustuda kyll.
Hàrra P-l oli veelgi yllatusi varuks, mida tàna hommikul ka Daamidega jagasin. Nimelt olla Tyrgi viikingid hallidel aegadel Iirimaa vallutanud! Vahi kurjameid! Ma isiklikult polnud kunagi Tyrgi viikingitest kuulnud, aga Daamid teavad, et Epp Petrone reisiraamat andvat selles asjas selgust ning sisaldavat tòendusmaterjali, mis toetab hàrra P esitatud ajaloolist fakti. Lòpetuseks toon siinkohal àra K yleskutse, mida ka sinuga, Kodumaa, lugemisaasta kontekstis jagada tahan:"Lugemine avardab maailmapilti tohutult, believe me!" Jah, sellele mòttele kirjutan kahe kàega alla!

Tàna paistab Dublinis pàike!

Tahtsin lihtsalt jààdvustada siin selle ajaloolise syndmuse.

Muudest uudistest niipalju, et tàna said lòpuks ometi valmis etiketid. Reedel làhevad trykki.

Roku ytles, et ma olla paksuks làinud ja vòttis mul tàna kypsiku kàest àra. See on siis tasu selle eest, et ma olen pikki kuid tema dieediprojekti pyhalikult toetanud ja iga kord enne Roku kojutulekut koogid-jààtised eest àra sòònud, et tal kiusatusi poleks?

Kypsiku sòin àra, sest olen ikkagi emantsipeerunud naine ega lase meestel endale body image teemal ettekirjutusi teha.

Muhelen

Tàna oli mul positiivsete emotsioonide pàev.

Decanteri-Steven vastas, et kohe vàga meeleldi degusteeriks meie veine ja paistis, et see polnudki mingi teeseldud heameel. Kui Tàhtsad Onud heaks kiidavad, siis maikuus osaleme Londonis nooblil yritusel Decanter Great Italian Fine Wine Encounter, kuhu valitakse umbes sada veini Itaaliast. Konkurents on mòistagi tihe, aga kes kòrgele ei sihi, jààbki madalalt lendama. Ehhh.... kas saame làbi? Kui ei saa, oleks ikka yber piinlik kyll. Ma olen juba siin kòigile òelnud, et me kandideerime Pecorino, Chardonnay ja Pinot Grigio'ga.

Tàna tuli taaskord kommentaar Rahulolevalt Lugejalt. Nii positiivne kuidagi, kui inimesed kirjutavad, et nad sattusid mu blogi lugema ja et nad lugesid kohe algusest peale kòik làbi ja et meeldis ja et vòtab muigama.
Tavaliselt ma ei oska selliste kommentaaride peale midagi pàdevat vastata, aga kui neid tuleb, siis loen ja muhelen ja vaatan hàbelikult kinganinasid. Pàrast mòtlen, et vòiks mingi viisaka vastuse meisterdada, aga kuidagi ei tiri seda vastust klaviatuurist vàlja. Nii, et siis te teate, miks ma eriti ei vasta sellistele kommentaaridele.
Enamus mu blogisissekandeid on syndinud igavuse vòi koduigatsuse peletamiseks. Eriti esimesel Itaalia-aastal, kui tàheldasin, et tavaliselt hakkab kohe parem, kui mingist nàrviajavast kultuurisokist làbi huumoriprisma kirjutada. Nii et kui kirjeldused mu ràndom askeldustest ja àpardustest ka kellelgi teisel peale minu tuju tòstavad, siis on mul ka hea meel. Teate kyll, justkui algajal perenaisel, kui kylalised kartuli-hakklihavormi kiidavad.

Hetkel olen Dublinis, kus on muidu ka palju positiivseid emotsioone, aga eriti ònnelikke hetki kogesin Laura Ashley poes. Nii kaunid vàrvid ja mustrid! Ja kui maitsekalt nad kòiki neid asju kokku sobitavad! Tàna oli palju vaba aega ja mitte kedagi segamas, nii et ahmisin silmadega kòiki neid hurmavaid tapeet-kardin-kummut kombinatsioone. Mida ma veel ei maininud, on see, et tàna oli kòik kaup 30% alla hinnatud ja see 30% allahindlus liideti otsa juba kòigile olemasolevatele allahindlustele. Yhesònaga, vòtsin vabast hetkest maksimumi ning vaatasin yle viimasegi tapeedi, pildiraami ja kyynlajala ning tassisin kassasse kòik, mis meeldis. Vahel tuleb ju unistusi teostada eksole. Aeg-ajalt mòtlesin sellele, et see kraam tuleb ju kuidagi Itaaliasse tarida ja siis panin mòned lilledega tassid tagasi ja mòòblit-tapeeti eriti ostma ei kippunud. Kuigi... seal oli tàpselt selline kapp, nagu mul tarvis oleks. Kui ma suureks saan ja rikkaks hakkan, siis tapetseerin kodu LA tapeetidega ning maksan silmagi pilgutamata mòòbli Itaaliasse transportimise eest.
Vàljusin poest kaubakoorma all vankudes, lillelistes paberkottides mu unistuste padjad, kleidid ja igasugu nummid vidinad jòulukinkideks.

Nyyd pean lòpetama. Làhen tànavale inimesi embama!

Vaatlusi Rohelisest Linnast

Yber-roheline muru. Sinised, kollased ja punased uksed roostepruunidel armsatel majadel. Pàikest antakse nàpuotsaga, aga selle eest toad on hàsti kòetud. Parkimisplatside asfaldil kasvab sammal. Roku arvas, et kui Iirimaal natukeseks ajaks seisma jààda, hakkab kohe sahinal sammal selga kasvama. Olen ettevaatlik.