martedì, giugno 15, 2010

Katu avardab maailmapilti

Taaskohtumine Dubliniga oli erakordselt sydamlik. Olingi juba unustanud, kui vahvad on need pisikesed telliskividest majakesed oma vàrviliste ustega. Dublini suvi on vàga tuttavlik, ma arvan, et see kindlasti lisab sydamlikkust. 15 kraadi sooja, iga pàev nii pàikest kui vihma ning puud kahisevad kuidagi koduselt. Sama lugu, mis leiva lòhnaga, mida Vantaa lennujaamas tundsin. Mingi heli vòi lòhn, mille peale kunagi mòelnud pole, on kuidagi erakordselt kodune. Ma pole seda seni tàhele pannudki, aga Itaalia puud millegipàrast ei kahise nii muhedalt nagu seda teevad Iirimaa vòi Eesti puud.
Mònevòrra yllatavaks osutus asjaolu, et Dublinis kàiakse nii detsembris kui juunis tàpselt samade riietega. Iirlased on ikke yks elujòuline rahvas, kes ei lase ilmal end hàirida lasta!
Dublini toidupoodides on saada kaerahelbeid ja idusid, mida ma Rokule demonstreerimata ei saanud jàtta. Millegipàrast tundsin lapsikut vajadust tòestada kallile abikaasale, et maailmas eksisteerivad terved saared ja riigid, kus kaerast ning idudest toitutakse. Ta arvab, et mu kaerahelbepuder ja idandamispurk on mingite interneti kaudu suhtlevate toitumisfriikide eraprojekt.
Vahepeal on siin palju humoorikat juhtunud, aga esialgu tahtsin kirjutada eilsest Itaalia-Paraguai màngust, mida jàlgisime siinses itaalia restoranis Pinocchio.
Ma ytlen, Kodumaa, et vàlismaal elades muutuvad kòik oma patria suurimateks toetajateks. Nii nagu mul on kodus Eesti lipp teleka kòrval, seintel Eesti maastikud ning eriti màrkimisvààrne makrovòte mustast leivast (aitàh, sòbrad!) ja jalas muhu sussid - ja ma ytlen, et see kòik on alles jààmàe tipp - oli restoran Pinocchio dekoreeritud Itaalia lippudega (mida pàrisitaalia restoranides iial ei nàe). Kòik kelnerid olid itaallased, aga sàrkide peale oli neil kirjutatud "I love Italy" ning sissepààsu juures silt "Ferrari parking only" (mida pàrisitaalia restoranides iial ei nàe).
Màng oli vòrdlemisi pingeline ja kòik itaallased teavad, et tànavu on neil ysna lootusetu meeskond. Mistòttu alguses oldi emotsioonidega reserveeritud. Paraguai vàrav kutsus esile kollektiivseid oigeid. Itaalia vàrav kutsus esile ohjeldamatuid kergendusohkeid ja ròòmuhòiskeid. Puhuti pasunaid ja skandeeriti "ITALIA ITALIA". Vàga armas.
òhtu nael oli meie laudkonnas hàrra P Nigeeriast, kes teatas, et tàna on ta Itaalia poolt, sest kellegi teise poolt ei sobi olla, aga muidu ta arvab, et Paraguai màngib paremini ning et Itaalia kòòk on kràpp. Uurisin, et mida siis Nigeerias syyakse. Hàrra P òpetas, et riisi ja kitsesid ning kutsus meid lahkesti neljapàeva òhtul nigeeria restorani sòòma. Ootangi huviga seda maailmapilti avardavat òhtusòòki!
Rààkisime ka sellest, mis keelt Nigeerias rààgitakse. Nigeerias olla 200 keelt (mille peale itaallased erutusid, et oh tàpselt nagu meilgi), aga hàrra P sònul rààgitakse ainult inglise keelt. Nàiteks tema oma vanematega rààkivat inglise keeles. Ja kooliharidust antavat ka Nigeerias inglise keeles. Uurisin siis ettevaatlikult, et aga kas teie, nigeerlased, ei ole mures sellepàrast, et kòik see inglise keeles rààkimine teie enda keelt ja yhtlasi ka kultuuri hàvitab. Hàrra P nòjatus enesekindlalt tooli seljatoele ja teatas (pean màrkima et kohutava aktsendiga inglise keeles):"Mina tulen kolmanda maailma riigist, kus inimesed muretsevad iga pàev selle yle, kuidas òhtuks ellu jààda. Nigeeria keele ja kultuuri sàilitamine on selle kòrval kuidagi kohatu mure, kas pole?" No selle mòttega tuli nòustuda kyll.
Hàrra P-l oli veelgi yllatusi varuks, mida tàna hommikul ka Daamidega jagasin. Nimelt olla Tyrgi viikingid hallidel aegadel Iirimaa vallutanud! Vahi kurjameid! Ma isiklikult polnud kunagi Tyrgi viikingitest kuulnud, aga Daamid teavad, et Epp Petrone reisiraamat andvat selles asjas selgust ning sisaldavat tòendusmaterjali, mis toetab hàrra P esitatud ajaloolist fakti. Lòpetuseks toon siinkohal àra K yleskutse, mida ka sinuga, Kodumaa, lugemisaasta kontekstis jagada tahan:"Lugemine avardab maailmapilti tohutult, believe me!" Jah, sellele mòttele kirjutan kahe kàega alla!

4 commenti:

Tatsutahime ha detto...

Katu, kas sa eelmise jalgpalli MMi ajal ei olnud Itaalias? Usu mind, praegu on siin ka enamik baare, pizzeriasid ja kõiki teisi teleekraanidega söögikohti Itaalia lippudega dekoreeritud.

Aga mis puutub idudesse, siis googeldades "germogliatore" osutub, et täitsa peavoolupoed neid müüvad (mina kohtasin NaturaSi-s)... Kaerahelbeputru siin jah ei sööda, aga idusid ju süüakse küll (kuigi see pole tüüptoit küll, aga ega ta vist Iirimaal ka ei ole?). Või noh, ma ei tea, meil siin põhjas vähemalt. Muide, mul tuleb tunne nagu ma mingis suuremas Esselungas oleks idusid isegi müügil näinud.

Katu ha detto...

Heihopsti, T! Eelmise jalgpalli MM ajal olin, tuleb tunnistada, Eestis. Kuigi, tuleb tunnistada, et sellest ajast on nii mònegi ròdu peale lipp rippuma jàànud. Itaalia peredes vàga tyypiline - lapsed kisuvad asju kappidest vàlja ja kui ema àra ei korista, siis jààbki vedelema :))
Idude osas peame vist taaskord pidama silmas, et Itaalia regioonid on ikka hirmus erinevad. Siin on ainukesed minu nàhtud idud need, mis mul kòògis on. Nàiteks ma pole siin lòunas veel enne nàinud naist, kes kòigest hingest abielluda ei taha. Kuni yleelmise nàdalani, mil kohtusin preili M-ga Bolognast, kes elab koos hàrra A-ga Abruzzost. Hàrra A tahaks abielluda ja lapsi, aga preili M arvab, et abielu on iganenud. Aga ta on Bolognast, linnast, kus myyakse idusid peavoolupoes! :)

vernanda ha detto...

:D :D

Katu ha detto...

Proua V, pean tunnistama, et teil on vàga enigmaatiline naeratus :)