Kanadelgi on juhtimisprobleeme

Ehhh... tàna on mul tàiesti veider... khm... probleem. Ytleks, et juhtimisprobleem.

Selles mòttes, et paljudel inimestel on hoopis olulisemaid probleeme, nàiteks maailma rahu, depressioon, haigused, lapsed ei jòu koolis edasi, koondamine jne. Aga nagu me kòik teame, ka rikkad nutavad ning minu probleem tàna on jalgade lahtivòtmine ehk tàpsemalt mu koristaja, kes ei taha jalgu lahti vòtta.

Tegelikult on mul pàrisprobleeme ka, aga kuna ma neid lahendada ei oska, siis mòtlesin, et vòtan sellise ette, millest jòud yle kàib, aga nyyd ma ei teagi, kas ikka kàib jòud yle. Jeebus-jeebus, kui mul juba SELLISEST asjast jòud yle ei kài, siis kuidas paganapàrast ma PàRIS probleemidega peaks hakkama saama? Oeh...

Alljàrgnevalt kaasuse kirjeldus, millele jàrgneks kysimus vòtmes "kuidas edasi?"

Juulis tundsin, et oli palav, olin paks, ei jaksanud halligi teha ning palkasin koristaja, kes siis igal nàdalal tuli ja kodu ilusti puhtaks kyyris. Ilgelt kahtlesin, sest mònda koristajat olin siin juba edutult proovinud, aga kònealune provva osutus vàga tubliks, oskuslikuks ja proaktiivseks. Tead, Kodumaa, kui oled lapseootusega jòudnud staadiumisse "maakerasuurune beluuga", òues on kuumalaine ja isegi diivanil konditsioneeri all istumine higistama/hingeldama ajab, on tubli, oskuslik ja proaktiivne koristaja the next best thing after sliced bread. Yldse ei kahetse.

Kohe alguses teatasin Koristajale, et meie juures on selline kord, et kingad vòetakse àra ja kantakse susse. Andsin talle mòistagi kohe sussid ka. Valged. Hotellis "ununesid" kotti. Aga muidu igati korralikud. Ise kàin samasugustega. No tore.
Panin tàhele kyll, et kui Koristaja tuli, siis làks oma vàliskingadega vannituppa, seal vahetas riided, pani mu pakutud sussid jalga. Pàrast àra minnes vahetas vannitoas uuesti riided, pani oma kingad jalga ja siis jalutas nende kingadega yle elutoa diivani suunas, kuhu ta tavaliselt oma kàekoti paneb ning siis kingadega vàlja. Pomst mààris vannitoa, koridori ja elutoa pòranda uuesti àra. No vahet pole. Kui ikke higist leemendad, hingeldad ja halligi teha ei jaksa, siis panin kyll tàhele, aga ei viitsinud hakata selgitama. Retrospektiivis tuleb tòdeda, et igas suhtes tuleb reeglid kohe paika panna, mitte poole peal.

Aga nyyd hakkas Koristaja mingite oma kummitallaga kaunadega tulema. Ytles, et tal on nendega mugavam koristada. No tore.
Nàdal 1. Koristaja tuleb. Kònnib saabastega vannituppa. Paneb seal oma kaunad jalga. Pàrast, kui kòik koristatud, paneb vannitoas saapad jalga ja tiirutab saabastega siin ringi enne vàljaminekut. Olin magamata, mòtted mujal, màrkasin kyll, aga ei saanud kohe sabast kinni.
Nàdal 2. Sama stsenaarium. Olin magamata, mòtted olid mujal, aga màrkasin ja hakkas pinda kàima. Otsustasin, et vòtan teema yles.
Nàdal 3. Koristaja tuli ja tippis oma saabastega lausa magamistuppa. Nagu.. mitte keegi ei kài saabastega MINU magamistoas! No ma olin Nummikuga parajasti seal ja tal oli vaja Nummikule pluti-pluti teha. Vòtsin teema yles ning selgitasin jàrgmist (kòigi Itaalia viisakusvormelitega jne): meie kodus vàlisjalatsitega ei kàida. See tàhendab, et ukse juures vòtad vàlisjalatsid àra. Kui vàlja làhed, siis vàlisjalatsid paned ukse juures jalga ja ei kònni nendega toas ringi. Et selge oleks, tòin veel nàite, et kui Koristaja mul kòik pòrandad on àra pesnud ja siis vàlisjalatsitega ringi kàib, siis on pòrand tehniliselt jàlle must ja vajab uuesti pesemist. Provva imestas pisut, et kas tòesti kohe ukse juures tuleb àra vòtta aga siis noogutas entusiastlikult kaasa, et loomulikult igas kodus oma reeglid ja kuna ta minu juures ikkagi tòòtab, siis ta peab minu reeglitele ennast kohandama ja muidugi-kòik-on-okei-tutto-bene.
Kindluse mòttes selgitasin, et ròdu on ka minu jaoks òu, mitte tuba. Ehk ròdul ei kàida toasussidega. Seega - palun kasuta toas toasusse ja ròdu peal kài, millega tahad, kasvòi enda kaunadega. Provva jàllegi imestas, et kas tòesti ròdu on òu, aga ikkagi teie reeglid ja loomulikult pean neist kinni, AGA sellisel juhul on tal vaja toasolemiseks kummitallaga susse, sest need minu antud valged sussid pidada vannituba koristades màrjaks minema. Loomulikult. Ega ma mingi orjapidaja pole. Lubasin talle kummitallaga sussid soetada.
Nàdal 4. Valged kummitallaga sussid seisavad tàpselt vàlisukse juures. Provva tuleb, vòtab sussid nàppu ja hakkab oma saabastega vannitoa poole kòndima. Juhtisin siis tàhelepanu, et meil oli jutt, et sussid vòetakse KOHE tulles àra, mitte ei kònnita enne vàlisjalatsitega ringi. Uih-aih, làks meelest àra ja oh mul on nii palju asju peas, aga kohe panen sussid jalga ja niikuinii pesen ju pòranda àra. No tore. Jàrgmised neli tundi kuulsin oma tegemiste kòrvalt, kuidas Koristaja askeldab, ise pomiseb "nyyd làhen ròdule, panen punased sussid siia valmis ja valged pean àra vòtma", "nyyd on mul siia ròdule minna, panen punased sussid jalga. kus need punased sussid nyyd jàidki? oot.. sinna jàid... làhen toon siia". Mulle tundus, et ta tegi seda mònevòrra demonstratiivselt, aga vbl sain valesti aru.
Nàdal 5 (ehk tàna). Koristaja tuleb. Jàtan talle ukse lahti, ise siirdun magamistuppa Nummiku kiireloomuliste asjadega tegelema. Mida kuulen! Koristaja sammub oma kontsadega otse magamistuppa, ise sellise nàoga, et kohe tuleb mingi pluti-pluti Nummiku suunas. "Le scarpe!" teatasin ma reipalt ja osutasin ta kauboisaabastele. Oih jàlle làks meelest àra! Sa peaksid (sic!)mulle iga kord toasusse meelde tuletama, kui ma sinu juurde tulen. Juhtisin tàhelepanu, et ta on juba juulikuust saadik siin igal neljapàeval koristamas kàinud ja et selle aja peale vòiks juba meelde jààda kyll. Koristaja mòònas, et on tòesti juulikuust saati koristamas kàinud, aga ikkagist "kohe kuidagi ei jàà meelde". Pakkusin, et tehku siis midagi, mida ta tavaliselt teeb, kui on vaja midagi meeles pidada - pangu oma nutitelefonis neljapàeva hommikuks meeldetuletus kasvòi. Mingi nòustumise moodi ymin seal tuli, edasi sai aga hakkama ning lòpetuseks pani ukse juures oma talvesaapad jalga ja seejàrel KòNDIS TALVESAABASTEGA YLE KOGU ELUTOA OMA KOTI JàRELE!

Minu teooria. Làhtudes sellest, et Koristaja on muidu ysna intelligentne ning koristamises yldiselt tàpsust ja proaktiivsust yles nàitav, on ta otsustanud mulle òpetada, kuidas Itaalias peab elama ja pòhimòtteliselt ei kavatse jalgade lahtivòtmise teemal koostòòd teha. Power game?

Dilemma: kas kaotan vòimumàngu, jààdes talle iga kord jalgade lahtivòtmist kannatlikult meelde tuletama/yle seletama vòi kui jàrgmine kord uuesti juhtub, siis annan viimase hoiatuse ja lasen lahti ning hakkan ise koristama? Muidu ei olekski siin dilemmat, aga tegelikult on pàris mugav, kui koristaja kord nàdalas kàib ja pole just kindel, et uue samavààrse asemele leian.

Magamine

Kanad, ma ei tea, kas see pàriselt hakkabki nii olema vòi on lihtsalt mingi planeetide seis, ajutine karmakrediit, ajutine arenguetapp aga... pàriselt ka.. Nummik on hakanud ise magama jààma. Nagu... pàriselt! Juba nàdal aega. Panen voodisse, natuke sahmib ringi ja jààbki magama! Jeebus! Pàevaunede pikkus on endiselt varieeruv, aga see on kindel, et vàhemalt 40 minutit magab kindlasti.

/siinkohal vabandage mind, tòusen hetkeks arvuti tagant, teen paar ròòmsat kukerpalli ja summutatud ròòmuhuiget! (summutatud, sest muidu ta àrkab ju)/

Siitkohalt kysimus foorumile-kvoorumile: kas liikuvamad lapsed ka nendes beebide magamiskottides magavad? Praegu on eriliselt abiks asi, aga kas selle peale vòib ka kolme, nelja, kuue kuu pàrast loota? Yldse, mis vanuseni tited magamiskottides magavad?

Kas nyyd vòime màgedesse matkama minna?

Nii. Pigistasin otsustavalt silmad kinni ja ostsin internetist Ergobaby kòhukoti koos miskiste nàtsutamislappidega, mis trakside peale kàivad ning mis peaks traksid puhtana hoidma, kui Nummikule tuleb pàhe geniaalne idee kòhukoti traksid suhu pista. Uskumatuid imetooteid ikke leiutakse! Kusjuures, teadmishimulistele uus vahva meelelahutus - vaadake korra internetist, mis imetabaseid ergonoomilis-anatoomilisi lusikaid tittedele leiutatud on! Tàitsa kosmos. Ja mis hindadega veel! Ma ei viitsinud neid titelusikaid tudeerida, vòtsin tavalise Guzzini plastikust teelusika.

Ootan nyyd hingevàrinal kòhukoti saabumist. Silmapiiril terendab vankrivaba elu, matkad mere ààres, màgedes, kogumaailmas. Yhtlasi nàen oma nàgemustes, kuidas kodused koristamised-sòògitegemised saavad pàeva ajal tehtud. Mis tàhendab, et nàiteks òhtul, kui Nummik magab, tekib kokkamisest-kodutòòdest vaba aeg, et kòikvòimalike geniaalsete meelelahutustega tegeleda. Vaffa! See ettekujutus kehtib vist niikaua, kuni ta suitsiidseks roomikuks areneb. Aga ilus ikkagi mòelda, et panen Nummiku kòhukotti ja triigin - sipsti! - sàrgid àra. Oh ja me ei hakka rààkimagi sellest, et lennureisid ning yleyldse kòikvòimalikud reisid muutuvad mu ettekujutustes kohemaid kasutajasòbralikeks yritusteks.

Kui aga meile see kòhukott sobima ei peaks, siis vòtke kòik jàrjekorda, kes kasutatud, aga selle eest kasutamata Ergobaby kòhukotti osta tahaks. Vàrv on kaamelibeez. Rokuga kooskòlastatult. Et meie kòigi kolme garderoobi toonidega sobiks :)

Kuidas kasvavad vàikesed itaallased

Nii. Tàna kàisin lastearsti juures ja kuna Nummik on juba 4 kuud ja natuke vana, peaks alustama tahke toiduga eksole. Ja mis menyy pediaater mulle tegi?
Kirjutas paberi peale jàrgmist:
1 klaasitàis kòògiviljapuljongit (porgand/kartul/brokkoli/lààtsed)
segada 1-2 spl mannakreemi, teraviljakreemi vòi maisi/tapioca kreemiga
lisada homogeniseeritud liha 2 spl vòi siis 40g vàrsket liha (pyreestatud, soovitavalt veis vòi kana)
lòpetuseks 2 teelusikat oliiviòli

Selle kemyyse peaks lòuna ajal Nummikule sisse sòòtma. Piima ei tohtivat lòuna ajal enam anda. Kui karjub ja nòuab, siis kohe kindlasti mitte, et laps òpiks tahket sòòma ja et ta ei arvaks, et nutu peale piima saab. Ei mingit tasapisi harjutamist ega pluti-plutit.

Mòne pàeva pàrast vòib kemyysele lisada teelusikatàie parmesani juustu. Aga kui suu ymbert punaseks kisub, siis on parem juust ikkagi àra jàtta.

Kui lòuna ajal lusikaga sòòmine juba vàlja tuleb, siis sama vàrki vòib òhtul teha. Kui lòuna- ja òhtusòògiga hakkama saab, siis vòib hakata andma puuvilju, konkreetselt òuna, pirni, banaani, apelsini. Enne ei tohi anda, sest puuviljad maitsevad paremini kui eeltoodu ja yldse puuviljad on mòttetud, sest lapsed peavad eelkòige sòòma neid eelnimetet aineid.

Kòik.

Ma ei viitsi kirjutada, mis selles minu jaoks kòik valesti on, aga kas pàriselt Itaalia pediaatrid soovitavad sellisel moel tahket toitu tutvustada? On see mingi Itaalia laste standardmenyy vòi pigem konkreetses arstis kinni?

Ma ei viitsi olla kogu aeg paranoiline siin nende Itaalia arstidega, aga kuidas sa usaldad, kui ykski mulle teadaolev raamat/internetiallikas nii ei soovita ning tuttavad/sòbrannad nii ei tee. Ja pàriselt ka, ma ei viitsi pidevalt viriseda, kuidas mulle siinses meditsiinis yks vòi teine asi ei sobi, aga no ei ole usaldust. Ei ole.

Dàmn ma pean selle lapsekandmiskoti osas kindlasti làhema 10 minuti jooksul otsuse vastu vòtma, sest nyyd tuleb hakata ise tahke toidu menyysid koostama ning mul pole aega kahel rindel teadust teha praegu.

Hissand... vahest see pediaater on mingi maskeerunud dr Mengele... kuigi ta nàeb vàga sympaatne ja selline... soe vàlja. Lokid reipalt kikkis ja kuldraamidega prillide tagant paistavad headust, leebust kiirgavad silmad.

No alles teist korda nàen seda arsti, aga kuidagi... imelik on. Ei ole yhel lainel. Ma juba uurisin, aga siin ei ole erakliinikut, kus pediaatrid tegutseks. Vahet pole. Katsun vòimalikult harva selle pediatra base juurde sattuda lihtsalt.

Aga kuna ma ei taha ainult viriseda, siis positiivse poole pealt annan teada, et kui pediaatriga on nagu on, siis puusepp on siin kyll tasemel. Disainisin ise endale raamaturiiuli ning lasin puusepal valmis meisterdada. Tegi mulle maailmakòigeilusama raamaturiiuli. Vàga tàpne ja kena teostus. Palju ilusam, kui ma ootasin. Noh.. ja pàike paistis tàna vàga ilusti ja Itaalia pirnid on vàga maitsvad. Kusjuures ka keemilise puhastuse mees on siin ààrmiselt pyhendunud ja tubli. Ykskòik, mis talle viin, alati saab tàiuslikult puhtaks! Eestis ootasin kòigi oma puhastamist vajavate asjadega Itaaliasse tulekut, et tema juurde viia.

Minu ideaalmaailmas oleks lastearst Eestist ning puuviljad, puusepp ja keemilise puhastuse mees Itaaliast. Pàike oleks ka muidugi Itaaliast :)

Tegelikult ma tahtsin sellest juba ammu kirjutada...

Kingade àravòtmise teemaline diskussioon àrgitas mind jagama kahte isiklikku kogemust, mis mu maailmapilti kultuurierinevuste teemal oluliselt avardasid. Ja mille tulemusena ma jòudsin jàreldusele, et pole mòtet teises kultuuriruumis mingite oma teemadega peale kàia. NAD EI SAA ARU. MEIE EI SAA ARU. Nii nagu NEMAD ei saa aru, ei saa MEIE aru. Saate minust aru?

Aga tuleme nàidete juurde. Vòtame alustuseks eestlased Itaalias. Nagu me kòik teame, on eestlastele ylekàigurada Maailma Kòige Pyham Asi ja jalakàija òigus yle ylekàiguraja minna on Maailma Kòige Tàhtsam Inimòigus. Mida teeme meie, Itaalias elavad eestlased? Vàhemalt O ja M, kellega meil sel teemal juttu tuli. Kui autoga sòidame, laseme inimestel yle tee minna. Kui inimesed ei làhe, siis viipame hoolega ja innustame kartlikku jalakàijat. Ise mòtleme:"ke kazzo, see on su faking inimòigus yle ylekàiguraja minna! àra ole lammas! Ja mida sa tànad mind selle eest et ma su yle lasen! see on su INIMòIGUS! Selle eest ei tànata. Pea pysti! Rind ette! Ole lòvi! àra ole lammas!" Ja mida teevad selle peale itaallased, kes nàevad ylekàiguraja ees pidurdavat eestlast. Manitsevad:"Ole ettevaatlik - ykspàev sulle keegi tagant sisse sòidab. Ei, pàriselt! SULLE SòIDETAKSE TAGANT SISSE, KUIDAS SA ARU EI SAA!" Me ei saa itaallastest aru! Me arvame, et ylekàigurada on pyha ja et see peab olema kòigile pyha ja lykkame itaallased kasvòi vàevòimuga ylekàigurajale, et nad aru saaks. AGA NAD EI SAA ARU! Ja ma ei saa aru, mismòttes mulle sòidetakse tagant sisse, kui ma - endal kuldne nimbus pea ymber kiirgamas - lasen jalakàijat yle tee. Ei sòideta ju tagant sisse autole, kes laseb jalakàijat yle tee! Nii ei tehta!

Aga mul avanes vòimalus sama dynaamikat teises olukorras jàlgida. Mis toob meid nàite juurde "itaallane Eestis". Konkreetselt Roku. Rokule kàib TàIEGA pinda eestlaste tàpsus. Alguses kàis natuke pinda, aga aja jooksul on see akumuleerunud, kuni tolle reisini, mil ta hakkas meelega tekitama situatsioone, kus me jààme hiljaks, sest:"òppige, kazzo, elama! Te, eestlased, ei sure àra, kui te kuskile 10 minutit hiljaks jààte! Ah et hiljaks jààmine on mitteaustamine! Mis kuramuse sòbrad need teil on, kellele ei sobi, et te 10 minutit hiljaks jàite! Kui sòber ei aktsepteeri, et sa jàid hiljaks ei ole ta su sòber! Pea pysti! Rind ette! àra ole lammas! Ole lòvi!"
Yhele yritusele jàime hiljaks ja kes teavad, need teavad ja ma ei viitsi lahata, mis juhtus. Aga tagajàrgedeta see ei jàànud.
Roku pidas neid tagajàrgi naeruvààrseks ja pseudoprobleemiks ning teisele yritusele keeldus òigeks ajaks jòudmast. Kuna seal pakuti syya, trampis ta jalgu ja teatas, et enne kui me itaalia kokaga restoranis (mis kahjuks nyyd on kinni) korralikult itaalia toitu pole kòhtu tàis sòònud, keeldub ta minema eestlaste yritusele, kus pakutakse eesti toitu (mida ta syya ei saa) ja tuleb tàpselt kohale jòuda. Ma arvan, et ta mòtles selle sòògiteema selleks vàlja, et tekitada olukord, kus me jààme hiljaks ja siis tòestada, et tegelikult, Katu, ei juhtu mitte midagi, kui hiljaks jààd. Vàga ei juhtunudki. Natuke nagu juhtus, aga tòsi on, et maapind me jalge all ei lòhenenud ning keegi meie hiljaksjààmise peale àra ei surnud. Yhesònaga - pseudoprobleem!

Ning just to make the point - ta oli selle hilinemise teema peale nii yldiselt pahane, et lennujaamas kui juba hakati lennuki peale minema teatas, et tal on vaja tualetis kàia. No juhtisin tàhelepanu, et tegelikult inimesed juba làhevad lennukile ja kui ta tualetti làheb, siis.. ohòudust... me jààme ju hiljaks. Roku teatas kategooriliselt, et tal on villand sellest eestlaste tàpsusest ja sellest, et ma Eestis olles pidevalt muretsen, kuidas igale poole tàpselt jòuda. No vàravas seisev provva natuke kuulis meie juttu pealt ja juba viipas, et tulge-tulge lennukile. Roku aga kàratas kogu universumile midagi along the lines of mul-on-teie-eestlaste-tàpsuse-ja-reeglite-hysteeriast-kòrini ja trampis tualetti. Nagu jàrgnevast ilmnes, lennuk àra ei lennanud. Ootasin tyhja vàrava ees Rokut, kes naastes sàrava naeratuse saatel oma passi ja pardakaarti presenteeris ning vòidukalt lennukisse marssis.
Kusjuures Roku on muidu tàiesti mòistlik inimene minu meelest. Aga ta oli pàhe vòtnud, et eestlased eksivad ja tema pyha kohus on eestlastele nàidata, et saab ka teistmoodi elada. Samamoodi, nagu meie, eestlased, oleme vòtnud pàhe òpetada itaallastele, et saab ka teistmoodi elada. Saab kyll, aga NAD EI SAA ARU. MEIE EI SAA ARU. Vahel lihtsalt on nii. EI SAADA ARU. Choose your battles, yhesònaga.

Aaaah!

Uhh.... uhh... gaadmaivòi!

Ei, ma ei saanud siin orgasmi.

Hakkasin lapsekandmiskottide teemal uurima ja nagu alati igasugu beebitarvetega - arvad, et ostad kiirelt midagi àra. Paned lapse magama. Mòtled, kuidas seda asja tàpselt nimetatakse. Natuke guugeldad, saad teada, kuidas seda nimetatakse. Viskad nime google otsingusse. Noh... ja.. siis.... kaks.. ja... pool... tundi.... vahid... igasugu... baby carrier'e... oh... mu jòud.... lòppeb.... Kusjuures, lapsed, proovige nàiteks teething rings teemaline uurimustòò ette vòtta, eesmàrgiga aru saada, milline on kòige ergonoomilisem ja orgaanilisem (selles mòttes, et vàrv ei sisalda mingit kràppi vòi metalle nt) ja plastik ei ole kahjulik. Kuni ma siin neid nàrimisvidinaid otsin ja peast paranoiliseks plastikuteadlaseks muutun, on Nummik ammu oma kàsi ryndama asunud. Ja ei saa ka mainimata jàtta, et proaktiivsed sugulased on juba kolm teething ring'i (ehk.. quel coso... sai... per masticare) kinkinud, mis Nummikut yldse ei huvita, vedelevad siin mul jalus ja ykspàev pean ma need àra viskama ja ma isegi ei tea, kuidas neid asju eesti keeles nimetatakse. Vòi itaalia keeles. Miks ma pean iga kurivaimu beebividina nimetust kolmes keeles teadma, et vàhegi teemas kaasa rààkida? Ja mismòttes tuleb vàlja, et osasid teething ring'e (eriti orgaanilisi) ei saa keeta? Ma tahan keeta! Ma tahan kòik maailma asjad àra keeta ja làbi pesta, mis Nummik suhu pistab vòi selga paneb.

Siit aga pòhikysimus - kui ma kandelina kasutamist pàris selgeks ei saanud ja vaatan nyyd nende lapsekandmiskottide poole ja internetist midagi àra ostan, siis kas NEID on vòimalik iseseisvalt selgeks saada kuidagi? Normaalsel naisel ma mòtlen. Sellisel, kes auto parkimises, kaardilugemises ja muudes ruumilist mòtlemist eeldavates tegevustes maailmakòigetugevam ei ole? Vbl see pole just parim normaalse naise definitsioon, aga saad aru, Kodumaa, mida ma silmas pean?

Sellega seoses teine kysimus - milline on parim lapsekandmiskott/baby carrier/marsupio, mis selga-òlgu minimaalselt koormab, mille sees lastele olla meeldib, mida saab kasutada nii kuuma kui kylma ilmaga ja mis yleyldse oleks parima hinna-kvaliteedi suhtega? Ma vòin kasvòi maailmakòigekallima ka osta, aga mida ma absoluutselt ei taha teha on see, et ostan neli erinevat, sest esimene oli soodne-aga-kràpp, teine ei sobi, kolmas natuke sobib, aga Itaalia kliimasse mitte, neljas on ok ning pàeva lòpuks olen vàiksemat mòòtu pàranduse jagu raha mingite kottide alla pannud, millest kolm tykki vedelevad kodus jalus ning neljandat, seda viimast, kasutan ma vaid paar kuud, sest Nummik on eksperimendi kàigus baby carrier'i east vàlja kasvamas. Hetkel tundub igasugu tarbijafoorumitest, et ERGO omad on kòige soositumad. Kas keegi pàrisinimestest ka ERGOt kasutanud on? On siis nii head vòi?

Kolmas kysimus on ka. Mis foorumeid emad jàlgivad? No nàiteks perekool on huvitav lugemine kyll, a mulle tundub, et seal kirjutab peamiselt keegi Kàgu ainult. Vòi ongi seal kòik Kàod (vt ka "kanad", "rongaemad")? àkki on selle Kào nimega mingi nali, mida kòik Eesti emad teavad ja ainult mina pole làbi hammustanud? Mis oleks asjalik itaaliafoorum, kust kohaliku konteksti infot saab?

Kui keegi nyyd tàpsustab, et miks ma làhimasse beebitarvete poodi IRL ei làhe, siis vastan kohe àra, et kuigi nyyd vòivad Itaaliapoed 24h lahti olla, siis liberaliseerimine pole meie kandi beebipoodidesse veel jòudnud ja internetist saab lihtsamini kui beebipoodidest. Oh ja Nummik on selles mòttes tòeline mees, et nii kui mingisse poodi jala tòstan, hakkab mossitama. Noh ja siis on mul yhel pool mossitav Nummik, kellel làheb iga minutiga kòht tyhjemaks ning teisel pool ybersuhtleja myyja, kes enne kauba ligi ei lase, kui ma pole tàpselt rààkinud, mida ma otsin, mis hinnaklassist, mis tòòd mees teeb, kus ma elan, kust ma tulen, kas Eestis rààgitakse vene keelt ja siis viitab, et tegelikult on tal pòhilised pàrlid kòik tagaruumis ja pole vàlja pandudki ja kas ma ei istuks ja vòtaks tassikese kohvi, kuni ta mulle tàpselt sobiva lahenduse oma laost vàlja tuhnib.. huh...

Kusjuures. Lapsevankri ostsime Rokuga sedasi kiirelt àra. No ma arvasin, et hakkan kandelina-emaks eksole. Siis selgus, et kandelinaga on ikaldus. No ostsin Eestist popi babyjoggeri vankri. Ei viitsinud internetist uurida. Vòtsin òe poodi kaasa ja ta soovitas. Sest see oli kòige kergem ja vingem ja miskòikveel ja Itaalias ei myyda seda bràndi. Viimasel òhtul enne àrasòitu ilmnes, et me ei saa seda kaasa vòtta, sest kohvreid oli nii palju ja meil polnud Rokuga kahepeale niipalju kàsi, et Nummikut, kòiki kohvreid ja vankrit kaasa tarida. No jài Eestisse vanker.
Itaalias oli Roku juba selle vankriga yhilduva turvatooli àra ostnud. Naisss! Kuna mul oli vaja vàljas kàia, kimasime kiirelt beebitarvete poodi vankrit ostma. Selgus, et kòik neid vankrivàrke myyakse triona - lebotamisvanker, jalutuskàru ja turvatool kòik koos. Aga meil ju oli juba turvatool! Viimasel hetkel tuli myyjale meelde, et on neil on tegelikult Quinny vanker+jalutuskàru, mida saab ilma turvatoolita osta. Ja sobib meie turvatooliga. Naiss! Ostsime kiirelt àra. See kahene komplekt maksis samapalju kui babyjoggeri kàru, mille ma Eestisse olin jàtnud. Ufff
Aga mis nyyd? Vanker on tàispumbatavate kummidega ja arvake àra, kas neid kurivaimu kumme on vòimalik tàis pumbata selle pumbaga, mis vankriga kaasa tuli? Vòi kas jalgrattateenindus on vòimeline neid tàis pumpama? Need rattad on sellised nikerdised, et ventiilile ei pààse pinsettidega ka ligi, rààkimata mingitest pumpadest.
Lòpuks leidsime Tollos mingi mehe, kellel on compressore (ja ma ei viitsi uurida, mis selle asja òige nimi eesti keeles on) ja kes rattad tàis pumpas ja nyyd vastuteenet ootab.
Yhesònaga kogu selle kiirustamise ja mittesyvenemise tulemusena on mul Eestis Babyjoggeri jalutuskàru ja Itaalias kolm kasutut kandelina ning Quinny lebotamisvanker+jalutuskàru, mille rattaid ma iseseisvalt tàis pumbata ei saa ning ca 900 eurot vàhem pangakontol ja see pàss Tollos, kes vastuteenet ootab. Kusjuures TEGELIKULT ei saa ma ikka veel yle sellest, et oma ettekujutustes kujutlesin end kandelinaemana, kes nòtke gasellina (vt ka: Gisele B) ringi kepsutab.
Ufff.... need beebitarbed! Kardan lòpetada oma elupàevad tàielikult laostununa, ise mattunud kasutute beebitarvete kuhila alla. Hea, et vàhemalt Nummikust ròòmu on.

Vòrdleme

Palju on kysitud, et kuidas Itaalias lastekasvatamine ikkagi kàib ja mis pòhilised erinevused on Eestiga vòrreldes. Kodumaa, mul on siin nyyd kahe kuu jagu vaatlusandmeid jagada. Endiselt peame meeles, et minu andmed on Kesk-Itaalia kontekstis eksole. Kesk-Itaalia on selline naljakas koht, kus naised kannavad Hogani platvormtosse ja Alviero Martini kotte. Maailmakòigekoledamad asjad. Mòttetult palju maksavad. Kui lennujaamas nàete volyymikat naist Hogani platvormtossudega, Alviero Martini kotiga ja liibuvate dark wash teksadega, siis on ta kindlalt Kesk-Itaalia middle class.

Pòhiasi, mida ma tegelikult ka kartsin ja millega seoses oli vàga tore esimesed kaks kuud Eestis olla - kylalised. Kutsumata kylalised. Yldiselt on siin nii, et kui laps synnib, siis on justkui kogu community'l talle òigus. Nàiteks jalutan tànaval ja vòòrad inimesed kiikavad vankrisse. Vahel mòni làheneb ja kysib viisakalt, et kas tohib vaadata ja siis kiidab valjuhààlselt, et hissand kui ilus laps ja jumal ikke ònnistagu jms. Ilmselt jààb minu ylesandeks tulevikus Nummikut òpetada, et need komplimendid kyll, aga sisemine ilu ja vaimne vòimekus on ka midagi vààrt.
Kylaliste juurde tulles. Igasugu uskumatuid provvasid, hàrrasid, karvaseid ja sulelisi on siit làbi kàinud. Roku Kunstnikust Ema on selles mòttes suur abiline, et pòhilised massid on ta kindla kàega oma kodu suunas kanaliseerinud. Yhe suurema peo tegime nende juures, ràndom mutikesed ja heasoovijad vòtab ta ise vastu ning meile jààvad olulisemad vòòrustada.
Aga yksòhtu nàiteks. Askeldame siin Nummikuga ja korraga - uksekell! Mingid suvalised tàdid ykse taga (no pàris suvalised ei ole, ma uduselt màletasin, et Roku kadunud vanaema kaudu mingid sugulased). Provvad siis seletasid, et olla nàinud, et mul aknas tuli pòleb ja mòelnud, et miks mitte tite varbaid vahtima tulla. Jummel! Nyyd mòistan, miks alt naaber òhtuti aknakatted hoolega alla tòmbab! Nende tàdidega sai huumorit ka. Nimelt tulid nad miskise hiigelsuure kingikotiga ja seda lahti tehes yritasin nalja teha:"Hmm... suuruse jàrgi ytleks, et kindlasti ei ole tegemist raamatuga!" "Ei-ei!" seletas tàdidest noorem "See on KASULIK asi!". Ilmnes, et fliisist tekk. Helesinine. Karudega. Arvan, et umbes yheksas tekk.
Teinepàev kàis mul kylas Sinjoora A, keda ma tegelikult ootasin ka, aga ootamatult oli tal kaasas tema òde, keda ma seni nàinud polnudki. Kui provvad end minekule sàttisid, ilmnes ka òe motivatsioon: "Jah... pàris tore oli nàha, kuidas vàlismaalased meil siin elavad!" Peab ikka piletiraha vòtma hakkama, ma ytlen!
Yhesònaga, muidu on huumor, aga ikaldus on see, et kuna siin ei ole kombeks kingi jalast àra vòtta, olen iga kord sunnitud pòrandaid pesema. Eile òhtul peale kylalisi ei viitsinud ja kui tàna hommikul pesin, siis mòtlesin, et hekk ma ei tee yhegi uksekella peale tàna ust lahti. ònneks vihma sadas ja kylalisi ei tulnud.

Mis toob meid roomamise teema juurde. Imikud siinkandis pòrandal eriti ei ole, ràndom roomamisest rààkimata. Vaesed lapsed! Kui Nummik roomama hakkab, siis ma ilmselt mònda aega kylalisi sisse ei lase. Vòtan nad maja all baaris vastu vòi midagi. Omas kodus kavatsen kàia paljajalu ja lasta Nummikul roomata nagu syda lustib.

Misveel? Jututeemad on kindlasti pisut teistusugsed. Eestis kysisid kòik, et kuidas synnitus làks. Siin kysivad, et kas imetan vòi annan rinnapiimaasendajat. Roku arvas, et kuna siin on synnitus pigem nagu haigus ja yldse brutta figura, siis seltskonnas pole viisakas àsjasynnitanult kysida, et kuidas làks. See oleks umbes, nagu vàhihaige kàest suuremal koosviibimisel reipalt kysida, et noh rààgi meile, kuidas see kemoteraapia nyyd oligi.

Lemmik-kultuurierinevus on muidugi unekool! Siinkandis pole keegi sellest kuulnudki, et lapsed vòiks konkreetsetel kellaaegadel magama minna. Mis on mònes mòttes yllatav, sest lasteaedades nad vist ikkagi magavad kella jàrgi ju? Maitea. Yhesònaga, pidevalt kergitatakse kulmu ja tehakse yllatunud nàgusid. Anyhow, mul ei ole mingit huvi òhtuti tundide kaupa oodata, millal vòsuke màngimast vàsib, nii et hammustan kòiki pealaest, kes Nummiku magamaminekuaegadesse praegu sisse sòidavad.

Riiete kysimus on ka pònev. Pàriselt ka myyakse siin imikutele 80-euroseid kasmiirkampsuneid. Vòi nàiteks 400-euroseid jopesid, mis nàevad vàlja nagu miniatuursed versioonid suurte inimeste omadest. Mitte ainult ei myyda neid asju, vaid oma jalutuskàikudel nàengi imikuid nende riietega ka. Yksikud odavamad poed on meil ka, nt H&M ja Benetton. Muide H&Mst Nummikule bodisid hankides avastasin, et tegelikult on neil puha maternity riiete osakond! Suvel ostsin sealt yldisest naisteosakonnast mingid t-sàrgid. Ise mòtlesin, et nii lahe, vàhemalt kord elus leian H&Mst midagi, mille ma actually selga paneks. Kes teab mis juveele maternity osakonnast leida oleks vòinud!

Peaaegu oleks unustanud - lapsevanker! Seda on siin kombeks igati ehtida. Olen nàinud ka legendaarseid hòbesydameid ripnemas. Aga eriti tàhtis asi on kàsitsi tikitud linad ja pitsid! Alguses kàrutasin siin niisama ringi, Nummikul fliisist tekk peal, aga kui Roku Kunstnikust Ema peale sattus, siis ta manitses, et lapsevanker on teine voodi ja sellepàrast peab see vàlja nàgema nagu voodi ja yldsegi mis brutta figura, laps justkui metsloom sedasi ilma linadeta. Mitte ainult ei manitsenud, vaid tòmbas kohe kybarast vàlja kolm komplekti imeliselt òrnast puuvillasest linakesi-padjapyyrikesi. Kòik puha tikandite ja pitsidega. Ega need pitsid mul tykki kyljest ei vòta, nii et kaunistasin vankri àra. Siin ilmneb vist Nummiku sisemine itaallane, sest peale pitslinade ilmumist meeldib talle jàlle vankris magada.

Alguse juurde korraks tagasi tulles, pòhiline vahva asi on see, kuidas community'le teada antakse, et laps on syndinud. Kui poiss, siis helesinine slehv vàraval ja kui tydruk, siis roosa. Kusjuures see asi pole nii lihtne nagu pealtnàha paistab. Vòtame meie nàite. òuevàraval on lihtsalt sinine slehv. Kingipakkides kasutatav pael. Tàna seda enam ei ole, sest tuul viis àra. Maja vàlisukse peal on juba pisut peenem sinine pàrg. Lillekestega ja puha. Ja meie korteri uksel on ristpistetikandis, siniste volangikestega padjake sònumiga "è nato un bimbo". Kaua neid vàrke uste ja vàravate peal hoitakse? Ilmnes, et kuni ristimiseni.

Aga kòige kummalisem asi. Siin Itaalias on lapsed maailmakunnid eksole. Neid poputatakse, hellitatakse, vòòrad inimesed teevad tànaval pluti-pluti. Eesti kohta ma nii tàpselt ei tea, aga Itaalias elavad emad kurdavad, et Eestis ollakse laste suhtes kuidagi hirmus vaenulikud ja òelad. No tore. Aga selles kontekstis on minu meelest eriti yllatav, et siin - lasteparadiisis Itaalias - pole restoranides laste màngunurki ega tualetis màhkimislaudu; pole veel nàinud ujulat, kus leiduks lastebassein; laste mànguvàljakud on varemetes; lasteaiad on uff-kui-masendavad (olen siin mòningaid vaatamas juba kàinud); koolid trellitatud akendega ja last but not least - kui Nummikuga korra haiglas kàisime, oli kyll tàitsa kolmanda maailma kogemus. Seintel krohv pragunes, ukseklaasid katki, tuul undab, mingi imelik hais. Vastuvòtutoas polnud kraanikaussi, et kàsi pesta ja kui palusin màhkimislaual paber vahetada, làksid meedikud nàrvi ja ytlesid, et see paber on ju puhas. No juhtisin tàhelepanu, et juskui mingid plekid on peal ja sellepeale yks meedikutest làks turtsudes puhast paberit otsima. Kymne minuti pàrast naases uue paberiga, aga ma ei usu, et nad tegelikult neid pabereid seal vahetavad, kui iga kord 10 minutit uut otsima peab. Pisut meeleheide ja àng tuli peale. Kusjuures kui peaks kiirabisse minema, siis instruktsioonid on, et tuleb minna konkreetsesse haiglasse ja enne kindlasti Roku sugulasele helistada, kes on kas ise tòòl vòi siis hoiatab kolleege ning sedasi saaks justkui jàrjekorras seismata - kiirabisse. Uhh mul syda tòmbub kokku juba paljast teoreetilisest mòttest.

Sellise positiivse noodiga tàna lòpetakski. Rohkem ei tule praegu vaatlusandmeid.

Pàevakajalistel teemadel

Siit vòib pahaaimamatu lugeja nyyd arvata, et tahaksin kirjutada "maksude laviinist", mis Itaalijamaa kodanikke tabanud vòi nàiteks Mario Montist vòi.. ee.. Iraanist. Aga ei. Meie jaoks on pàevakajalised teemad endiselt magamine ja.. khm... tagasiheide ning uue teemana mànguasjad.

Kuna kommentaare tuli mitu, siis tundus, et kommentaaride kommentaariks on juba uus postitus vajalik.

Magamisest. Ooo... Mir ja Mnjah, te olete meie iidolid ja eeskujud. Selles mòttes, et raamatus nad ka kindlasti ei valeta, aga kui pàriselt ka inimesed oma lapsed nii kenasti on suutnud àra treenida, siis see annab jaksu juurde, kui pealelòunase une eel Nummiku voodi kòrval istun. Eriti Mir. Paluks A4-ja aadressile info att vignetiradica punkt it :) Muidu meil endal làheb umbes samamoodi nagu varem. òòunne saab ilusti. Eesmàrk on, et kella 8ks magaks. Kui varem làheb, on hàsti, aga kui hiljem, siis enam ei ole hàsti. Tavaliselt ma ca 19.15 alustan ettevalmistusi ja nyyd teeme vanni igal òhtul, sest see uinutab Nummikut pàris hàsti. Pealegi on vannist abi, et kòik krae vahele valgunu maha pesta ja kàsi ka korralikult kyyrida. Uus asi - kàed on kogu aeg suus. See on vbl tuleviku teema, aga maitea, kas luti mittekasutamine toob kaasa pòidla imemise harjumuse? Siin kòik itaaliaemad kasutavad lutti ja manitsevad mind ettevaatlikkusele. Nt tund aega tagasi kàis mul koristaja ja rààkis kellestki oma sugulasest, kelle ema talle lutti ei andnud ja nyyd mees on juba 20 aastat vana (vòehh! kusjuures ma kysisin ikka mitu korda yle, kas sain òigesti aru) ja ikka pidada pòialt lutsima. Maitea. Ma ise ei kujuta ette, et 1pàev on mul 2-meetrine viiking majas, kes pòialt imeb.
Tagasi magamise juurde tulles, kui Nummik enne 19.15 unisuse màrke ilmutab, siis panen kohe unele. Ei hakka ootama, millal yle vàsib. Ja siit ka yks kysimus, millel ma ei màleta raamatutest vastust leiduvat. Kui pealelòuna uni hilja peale jààb. Nt laps jààb kl 16 magama ja kl 18 ikka veel magab, siis mis peaks tegema? Seni ma olen làhtunud pòhimòttest, et magavat last ei segata. Aga kas peaks? Anyhow, pealelòunauned on natuke loterii-allegrii veel. Mònipàev làheb ilusti oma voodisse. Mònipàev nòustub aitab ainult voodis rinnalevòtt ja proovigu ma end nihutada vòi oma ihuliiget tagasi saada. Kohe làheb nihelemiseks ja otsimiseks. Ma arvan, et pealelòuna unega on sellepàrast ikaldus, et ykskòik, mida ma esmaspàevast laupàevani ei teeks, pyhapàeval Roku vanematekodus lòunal kàimine ajab kòik kreeni, sest seal ta magama ei jàà. Kes jààks magama, kui 10 itaallast sinust 2-3m kaugusel korraga rààgivad, telekas màngib tàiega ja iga natukese aja tagant astub uksest sisse mòni ootamatu, aga selle eest Nummikust huvitatud kylaline, kes esmajoones vankri juurde sammub ja "pluti-pluti, oi-kui-ilus-laps, justkui-jumaliku-pintsliga-joonistatud, jumal-teda-ònnistagu" teema valla pààstab? Ja esmaspàeval hakkame siis otsast peale pealelòunaunega tegelema.
Esimese pàevaunega on muide enamvàhem hàsti. Kella 9.30-10 paiku on ta reeglina unine ja siis panen kas voodisse vòi vankrisse. Kus ta magab vàhemalt 40 minutit, aga mònipàev rohkem.
Kokkuvòtteks on Nummikul òòpàevas kolm magamist, mis leiavad aset enam-vàhem libiseva graafikuga. See on peamiselt for my own records, aga hetkel on pàevagraafik umbes jàrgmine:
ca 6.00-7.00 àrkab ja hyppab minu voodisse rinnale
8.00 hommikusòòk (ehk pudel rinnapiimaasendajat) ja krooksud, màhkmed-vàrgid
9.00-10.00 solitary play (vàga lahe idee, mille ma Anna Wahlgreni raamatust leidsin, a ei jòua praegu pikalt kirjutada!)
10.00-11.00 jààb pàevaunne. Sòltuvalt ilmast ja asjaoludest kas oma voodis vòi vankris. Magab 40 min kuni 2h 15 min.
12.00 vòi 13.00 lòuna (rind + pudel), millel jàrgneb igasugu tegevusi sòltuvalt pàevast, teemast, asjaoludest. Mònipàev teeme beebijoogat, mònipàev "aitab" Nummik mul syya teha vòi triikida.
14.00-16.00 Jààb pealelòunaunne.
14.40-18.00 Vahemik, mille jooksul ta pealelòuna unest àrkab. Sòltuvalt pàevast ja asjaoludest teeme siingi erinevaid asju. Mònipàev kulub nt vabalt pool tundi "vestlemisele". Nummiku verbaalsed vòimed arenevad viimasel ajal iseàranis hoogsalt.
17.30-20.00 Ajavahemik, mille jooksul tegeleme òòune ettevalmistustega (vann, massaaz, vestleme ja bondime)
19.00-21.00 Vahemik, mille jooksul Nummik magama jààb.
òòsel àrkab vahemikus 00-01.00 vòi siis 04-05.30, et kiirelt syya ja uuesti uinuda.

Muude teemadeni ei jòudnudki, sest Nummik àrkas.

Tervitan kiiresti kòiki beebide ja suuremate laste emasid ning vahvat-vahvat-kòigevahvamat uut aastat teile!