lunedì, ottobre 22, 2012

Halloo

Tere, Kodumaa. Sulle oli tore kirjutada, aga nyyd on mul uus blogi - Teine Itaalia. Nàeme seal.

lunedì, marzo 26, 2012

Soola haavale

Depressiivsetel esmaspàevadel, peale seda kui pyhapàevane "Report" ilusti vaadatud ja jàrjekordne saast armsasti hingesoppidesse settinud, on sobilik kuulata Fabri Fibra ja Gianna Nannini esituses laulu "In Italia".

Ci sono cose che nessuno ti dirà…
On asju, mida mitte keegi sulle ei ytle

Ci sono cose che nessuno ti darà…
On asju, mida mitte keegi sulle ei anna

Sei nato e morto qua
Oled syndinud ja surnud siin

Nato e morto qua
Syndinud ja surnud siin

Nato nel paese delle mezza verità
Syndinud pooltòdede maal

Dove fuggi?
Kuhu pògened?

In Italia pistole in macchine
Itaalias. Relvad autodes.

In Italia Machiavelli e Foscolo
Itaalias. Machiavelli ja Foscolo.

In Italia i campioni del mondo
Itaalias. Maailmameistrid.

Sono in Italia
On Itaalias.

Benvenuto.
Teretulemast.

In Italia fatti una vacanza al mare
Itaalias. Puhka mere ààres.

In Italia meglio non farsi operare
Itaalias. Parem mitte lasta end opereerida.

In Italia non andare all’ospedale
Itaalias. Mitte haiglasse minna.

In Italia la bella vita
Itaalias. Ilus elu.

In Italia le grandi serate e i gala
Itaalias. Glamuursed peod ja galaòhtud.

In Italia fai affari con la mala
Itaalias. Teed àri allmaailmaga.

In Italia il vicino che ti spara
Itaalias. Naaber, kes sind tulistab.

In Italia…
Itaalias...


Ci sono cose che nessuno ti dirà…
ci sono cose che nessuno ti darà…
sei nato e morto qua
Nato e morto qua
Nato nel paese delle mezze verità
Dove fuggi?



In Italia i veri mafiosi sono
Itaalias. On tòelised mafioosod.

In Italia i più pericolosi sono
Itaalias. On kòige ohtlikumad.

In Italia le ragazze nella strada
Itaalias. Tydrukud tànaval.

In Italia mangi pasta fatta in casa
Itaalias. Sòòd kodus tehtud pastat.

In Italia poi ti entrano i ladri in casa
Itaalias. Ja pàrast tulevad pàtid sulle koju.

In Italia non trovi un lavoro fisso
Itaalias. Sa ei leia pysivat tòòkohta.

In Italia ma baci il crocifisso
Itaalias. Aga suudled krutsifiksi.

In Italia i monumenti
Itaalias. Monumendid.

In Italia le chiese con i dipinti
Itaalias. Kirikud maalidega.

In Italia gente con dei sentimenti
Itaalias. Tunnetega inimesed.

In Italia la campagna e i rapimenti
Itaalias. La campagna ja ròòvimised. (La Campagna vòib olla nii regioon, kus asub Naapoli, aga ka lihtsalt maa, selles mòttes, et maa versus linn. Kumba siin mòeldakse, pole kindel, aga minu meelest on just lahe see, et vòib mòlemat tàhendada).

In Italia...

Ci sono cose che nessuno ti dirà…
Ci sono cose che nessuno ti darà…
Sei nato e morto qua
Nato e morto qua
Nato nel paese delle mezze verità
Dove fuggi?

In Italia le ragazze corteggiate
Itaalias. Tydrukud, kellega flirditakse.

In Italia le donne fotografate
Itaalias. Naised, keda pildistatakse.

In Italia le modelle ricattate
Itaalias. Modellid, keda santazeeritakse.

In Italia impara l’arte
Itaalias. òpi kunsti.

In Italia gente che legge le carte
Itaalias. Inimesed, kes kaarte panevad.

In Italia assassini mai scoperti
Itaalias. Mòrvarid, keda kunagi ei leita.

In Italia volti persi e voti certi
Itaalias. /See lause on bellissima, aga ma ei oska seda arusaadavalt tòlkida. Kes oskaks?/

In Italia...


Lapsed, kes te laulu àra kuulasite ja sònad hoolega làbi tòòtasite, tulge nyyd kòik siia helgele pàikesemaale mulle kylla! :)

Meie iganàdalane àng

Meil siin Itaalijamaal oli kunagi vahva telesaade "Report". Jeebus, ma ei jòudnud àra imestada! Iga kord oli minu meelest mingi selline teema, mis Eestis maailmasuuruse skandaali pòhjustaks. No ikka korraliku skandaali, stiilis Siim Kallas ja kadunud miljonid. Aga teate, mis àngi tekitab? Neil on igal pyhapàeval mingi ròlge moraalne màdapaise teemaks. Uskumatut korruptsiooni ja muidu paska paljastada. Aga keegi ei rààgi sellest! Miks ei loe me ajalehest, et "Report" paljastas jàrjekordse korruptandi, maffiaga koostòòd tegeva poliitiku jms? Analyyse? Kommentaare? Arvamusi? Midagigi? Ei halligi. Nada. Nil. No ilmselt need "Reporti" teemad on nii tavaline asi siin Itaalias, et uudisvààrtust ei ole eriti. Vot see tekitabki àngi.

Anyhow, vahepeal seda saadet ei olnud (poliitilistel ja muudel pòhjustel) ning eile avastasin oma suureks ròòmuks, et "Report" on tagasi. Juhhei! Ja mida me kuuleme? Juttu tuli Monti valitsuse pensionireformist, mis iseenesest on puhas àng ja debor, aga yhtlasi rààgiti ka Itaalia pensionisysteemist yldiselt. Oh jeerum jeerum jeerum!

Lapsed, Itaalia on tore pàikesemaa, aga enne kui hakkate siia tòòle tulema, selgitaks ma teile kiirelt siinse pensionisysteemi yht vàga pònevat aspekti, nii nagu ma eile aimamisi aru sain. Siiani polnud ma sellele yldse mòelnud, sest ytlen ausalt - olen viis aastat Itaalias tòòtanud ja pole veel oma palgalipikul kajastuvat riiklike, regionaalsete, misiganes maksude, mahaarvamiste, juurdearvamiste ràgastikku suutnud lahti mòtestada. Mis siin veel pensionist rààkida.

Yhesònaga, kòigepealt on siin INPS, mis kogub pensioniraha. Riiklik pensionikassa pòhimòtteliselt. So far so good.
Lisaks eksisteerivad igasugused gildid vastavalt ametile, kellel on ka mingid omad pensionifondid. Igal gildil on omad reeglid selle kohta, kui suur protsent palgast pensionifondi làheb, mitu aastat peaks raha koguma, et pensioni saada jne. Nàiteks ehitajad maksavad mingi umbes 40% palgast pensionifondi, aga arhitektid ca 10%. Yhesònaga, maksad mingi protsendi INPS-le ja mingi protsendi oma gildi pensionifondi. Siiamaani on suhteliselt loogiline.
AGA. Igal gildil reeglid selle kohta, mitu aastat minimaalselt pead olema fondi panustanud, et oma raha tagasi saada. Nàiteks 10 aastat. Kui 10t aastat tàis ei saa, oled oma rahast ilma. Ei ole nii, et saad seda kuidagi integreerida oma riikliku pensioniga vms. Mario Monti vòib ju òelda, et nii tore on tòòkohti vahetada, aga pàriselus on ilmselt nii, et kes tòòkohti vahetab, viskab lihtsalt pensioniraha tuulde.
Oh ja last but not least. Tòòtad, tòòtad, tòòtad oma benedetto posto fisso'l, maksad pensionikassasse, nii et veri ninast vàljas ja kui pensionile làhed, siis vòib juhtuda, et sul on variant - kas saada mingi 1200 eurot kuus vòi minimaalse riikliku pensioni (ca 500 eurot vist). Nt làhed 60-aastaselt pensionile, aga reegel nàeb ette, et pead olema 60 aastat vana ja akumuleerunud 40 aastat makseid pensionifondi. Mitte niisama 40 aastat, vaid konkreetselt ametikohal 40 aastat. Kui sul 40 aasta eest makseid pole, siis piisab vaid sellest, et kàid riigile mingi summa vahemikus nàiteks 20 000 - 400 000 eurot ja saadki oma 1200 eurose pensioni kàtte. Imetabane! òigupoolest Roku Kunstnikust Emaga juhtus tàpselt selline skeem, aga kuni eilseni ei saanud ma yldse aru, miks ta oma ausalt vàljateenitud pensioni kàttesaamiseks pidi riigile mingi 20-30K eurot eurot maksma. Tal jài vist òpetajana tòòtatud aastaid puudu, sest oma karjààri algusaastatel ta ei olnud òpetaja. Inimene ju fakken tòòtas, vòi kuidas? Kui ta ei maksaks riigile seda summat, siis saaks ta tàpselt samapalju pensioni nagu mòni teine, kes yldse ei tòòtanud. Vòi sain ma valesti aru? Ei, vist ikkagi ei saanud valesti aru.
Kusjuures vabalt vòib juhtuda, et INPS on arvutuse valesti teinud ja nàiteks 435 678 euro asemel tuleb maksta 134 567 eurot. Valem on mòistagi nii keeruline, et ainult superarvuti vòi Kasparov saaks sellest aru. Ehk et normaalsel kodanikul ei ole eriti vòimalusi mòistmaks, kuidas INPS konkreetse numbrini jòudis. INPS muidugist meilidele vòi telefonidele ei vasta. Mingi klipp oli "Reportis" sellest, kuidas inimesed hommikul 6.30 INPS-i ukse taha jàrjekorda vòtavad, et infot saada. Oh, infoyhiskond maiàss.
Kokkuvòttes on yhelt poolt inimesed, kes maksavad INPS-ile ja pensionifondi, aga oma raha tagasi ei saa ning teiselt poolt liigub neis pensionifondides miljoneid eurosid kasutamata raha. Osa jààbki justkui kasutamata ja osaga tehakse tehingud stiilis "poliitik ostab Rooma kesklinnas maja 20 miljoni euroga, mille pensionifond omakorda soetab jàrgmisel pàeval hinnaga 40 miljonit eurot". Mismòttes sellised asjad ei ole skandaal, aga uudistes kedratakse meil eelmise aast juulikuust saati mingit mysteeriumu mehest, kes justkui oma naise àra tappis, aga kindel ei ole ja yldsegi kus on naise laip ja mingi mobiiltelefon on kuskile kadunud ja misiganes. Mind absoluutselt ei huvita igal òhtul kuulata heietusi sellest tyytust Melania Reast. Rààkigem pigem sellest majast, mis Roomas yleòò ulmelise hinna eest omanikku vahetas ja karistagem syydlasi! Okei, ma pole eile syndinud ja saan aru kyll, et Melania Rea on weapon of mass distraction, aga poriseda tahaks ikkagi, eksju.

Ja lòpetuseks tuli "Reportist" vahva nàide sellest, kuidas Itaalia riik seadusi tagasiulatuvalt rakendab. Kiire vahemàrkusena - meil on siin Francavillas tuttav commercialista G. Iga kord kui Roku ja G-ga pizzale làheme, tuleb varem vòi hiljem ette tagasiulatuvalt rakendatavate seaduste teema, mille menetlemise tulemusena oleme nagu kolm kurva kuju ryytlit. Kristalliseernud meeleheide. Siis me tavaliselt sòòme ja joome nagu meeletud, et hommikuks see jutuajamine meelest oleks làinud. Oh, valus teema!
Yhesònaga, miski advokaat maksis advokaatide pensionifondi, mis toimis kuidagi nii, et maksad ainult sellesse konkreetsesse fondi, aga millegipàrast seadus oli selline, et INPS-le paralleelselt ei pidanud maksma. Vahva. Nyyd olla uus seadus vàlja tulnud, mille kohaselt kòik advokaadid peavad ikkagi INPS-ile ka maksma ja mitte alates tànasest, vaid 2005 aastast alates. Mòelda vaid - maksad, maksad, muudkui maksad oma ònnistatud pensionifondi makseid ja siis tuleb seadus, mis ytleb, et - ahhaa! - oled riigile viimase kuue aasta pensionimaksed vòlgu. Maksa àra! Ma ytlen, lapsed, maffia ràket on hubane teeòhtu vòrreldes sellega, kuidas Itaalia riik oma kodanikke ahistab.

Jeebus ja see kòik on TEGELIKULT nii keeruline, et ma puudutasin siin vaid tiivaotsaga ja vàgagi pògusalt jààmàe tippu ning pole yldse kindel, et òigesti arugi sain. Tore on see, et nyyd hakkab igal pyhapàeval "Reportist" tulema uusi teemasid nagu saelaudu. Jei! Esmaspàevane debor on garanteeritud!

venerdì, febbraio 03, 2012

Mah..

Itaalias on viimase kahe nàdala jooksul kaks populaarse meediakultuuri potensiaalset kuldvara syndinud. Kòigepealt "Vada a bordo, c...o!" ja nyyd siis "Posto fisso, che monotonia!" Lapsed, kes te itaalia keelt òpite, neid lauseid làheb teil Itaalias tarvis, et naljadest aru saada.

Okei-okei. Ma pole kunagi arvanudki, et Mario Monti oleks teab mis aateline riigimees, kes òòsiti laualambi valgel kirjutuslaua taga istub, pliiatseid teritab ning mòtleb, mida saaks bella Italia pààstmiseks ja hyvanguks àra teha. Vòi nàiteks òòsiti voodis vàhkreks ja tòòtute pàrast sydant valutaks.
AGA. Vàhemalt rààgib ta Itaalia keelt ilusasti. Tema pressikonverentsid on puhas ròòm kòrvadele - selge, konkreetne jutt ja korrektne grammatika. Nimelt kui Itaaliasse kolisin ja kohalikust keelest natuke aru hakkasin saama, ilmnes kibe tòde, et siinsest avalikust ruumist tuleb tikutulega otsida neid, kes itaalia keelt korralikult rààgivad. See vbl seletab, miks Mario mulle isiklikut ysna simpatico on olnud.
AGA IKKAGI. Yleeile làks Monti minu jaoks yle piiri ja mul ka natuke kaka keeb, kuigi ratsionaalselt tean, et see paljukommenteeritud fraas on pisut kontekstist vàlja rebitud ja peale kòiki neid tundidepikkusi laitmatuid pressikonverentse oleks ebaòiglane vanainimest yhe libastunud lause pàrast kiusata. A ikkagi. Vàga nòme temast niimoodi òelda. Nòme.

Mida Màgede-Mario siis ytles, kysib hàmmeldunud Kodumaa?

Mario ytles yhes populaarses telesaates jàrgmist: "Noored peavad harjuma mòttega, et neil ei saa kunagi olema pysivat tòòkohta kogu eluks. Olgem ausad, pysiv tòòkoht kogu eluks on ju nii monotoonne! Palju toredam on tòòkohti vahetada, uusi vàljakutseid vastu vòtta, eeldusel, et tingimused on vastuvòetavad. See tàhendab, et tuleb kaitsta pisut vàhem neid, kes tàna on ekstra kaitstud ning toetada rohkem neid, kes on tàna peaaegu orja staatuses vòi ei suudagi tòòturule siseneda." Seda ytles.
Otse loomulikult on itaallased tagajalgadel. Kes kiljub, et vat tòòtu olla ja oma CV-d tyhjalt igasse ilmakaarde saata on "monotoonne". Mòni kaitseb Montit ja manitseb, et ta on ikkagist intelligentne inimene ja pole vaja nyyd muidu tòòkat ja tubli peaministrit yhe lause pàrast risti lyya. Enamus itaallasi pritsib sarkasmi. Anihuu, nyyd tuli uus jututeema ehk emergenza neve. Osaval PR-mehel Montil on kindlasti hea meel, sest nyyd rààgivad itaallased pigem lumest kui sellest, et peaminister on ylbik ja yleyldse out-of-touch.

Ma arvan, et privileeritute hulka syndinud Mario, kes - tra parentesi - sisenes tòòturule Itaalia majandusbuumi lainel, oleks vòinud selle lause ytlemata jàtta kyll. Ta peaks teadma, et Itaalias on iga neljas noor (vòi kolmas, sòltuvalt sellest kuhu vanusepiir tòmmatakse) tàna tòòtu. Perma-tòòtut inimest isalikult manitseda, et pysiv tòòkoht on niiii igav ja palju vahvam on elus uusi vàljakutseid vastu vòtta? Nomaitea. Uskumatult taktitundetu.

Et huumorilainelt mitte pàris maha libiseda, tahaks selle mòru mòtte lòpetada Itaalia huumoriklassikaga, vàikese viitega tòòturule.

Kanala teemadel, kuna meil tuli siin - potsti! - hunnik lund maha ja sajab juurdegi, mòtlesin, et millal veel kui mitte tàna oma vahva lapsekandmiskoti tugevatest kylgedest tàit ròòmu tunda. Tehtud, mòeldud! Kampsunid selga! Nummik riidesse ja kotti! Jope peale! Minek!
Jòudsin vaevalt meie maja nurgani, kui murelik naaber auto kinni pidas ja hòikas, et kuhu, ma yksik naine, sedasi làbi lumetuisu làhen. Yhesònaga, mu lapsekandmisekotist ròòmutundmise projekt kukkus puha hekki, sest naaber nòudis, et ma lubaks tal mind poodi sòidutada. Vàhe sellest - tuli minuga poodi kaasa, vòttis kòik kompsud enda kàtte ja sòidutas koju tagasi ka. Vàga armas temast. Homme katsun kuidagi màrkamatult vàlja lipsata :)