martedì, dicembre 25, 2007
Olen ahv!
 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Which Discworld Character are you like (with pics) created with QuizFarm.com | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| You scored as The Librarian You’re the Librarian! Once a wizard, now an Orang-utan (due to an unfortunate magical accident), you refuse to be turned back for a few reasons: In this form, it’s easier to reach the shelves and hold more books; having the strength of five men makes people return their books on time; life’s great philosophical questions boil down to “when do I get my next banana?‿ You say “ook‿ but are usually understood well enough.
|
Tagasi Eestis
Eestisse naasmine kulges tavapäraselt. Lennuk jäi hiljaks nagu alati ja Tallinna lennujaamas oli Andrus Veerpalu kohal.
Praegu ma olen juba kaks päeva kodumaal hänginud ja vöin öelda, et rohkem verivorste ja kartulisalatit vist ei mahu eriti :)
Praegu ma olen juba kaks päeva kodumaal hänginud ja vöin öelda, et rohkem verivorste ja kartulisalatit vist ei mahu eriti :)
giovedì, dicembre 20, 2007
jòulukink
Oh, eile tabas mind email, milles teatati mulle, gentile dottoressale, et mu tellitud fiat grande punto rosso malizioso on tublide Torino seppade poolt valmis meisterdatud ning ma vòin mingist garaazhist selle kàtte saada, helistades signore Danielele.
Nyyd pole muud, kui vaja ainult uuele autole nimi vàlja mòelda. Mis kyll talle nimeks panna?
Siinkohal lisan ka yhe reklaami, mis mulle isiklikult vàga meeldib
Ma ei tea, kas seda Eestis ka levitatakse, aga Itaalias nàeb seda alati kinos enne igat filmi.
Oh, kusjuures ma polegi teile kirjutanud, et Itaalias kino juurde kuulub selline huvitav nàhtus nagu intervallo ehk sòògi- ja reklaamipausid! Kusjuures nii ongi, et poole filmi pealt pannakse tuled pòlema ning keegi tyyp kàib ringi ja myytab snàkke. Vahel kasutataks seda pausi ka reklaamipausina, mis on pàris nòme tegelikult. Ma yldist keskmist ei tea, aga yldiselt olen ise kinos kàies tàhele pannud, et enne filmi on reklaame umbes 25 minutit ja sòògipausi ajal ka umbes 5 minutit. Hea vàhemalt, et need reklaamid on kenad vaadata.
Nyyd pole muud, kui vaja ainult uuele autole nimi vàlja mòelda. Mis kyll talle nimeks panna?
Siinkohal lisan ka yhe reklaami, mis mulle isiklikult vàga meeldib
Ma ei tea, kas seda Eestis ka levitatakse, aga Itaalias nàeb seda alati kinos enne igat filmi.
Oh, kusjuures ma polegi teile kirjutanud, et Itaalias kino juurde kuulub selline huvitav nàhtus nagu intervallo ehk sòògi- ja reklaamipausid! Kusjuures nii ongi, et poole filmi pealt pannakse tuled pòlema ning keegi tyyp kàib ringi ja myytab snàkke. Vahel kasutataks seda pausi ka reklaamipausina, mis on pàris nòme tegelikult. Ma yldist keskmist ei tea, aga yldiselt olen ise kinos kàies tàhele pannud, et enne filmi on reklaame umbes 25 minutit ja sòògipausi ajal ka umbes 5 minutit. Hea vàhemalt, et need reklaamid on kenad vaadata.
mercoledì, dicembre 19, 2007
Lotta continua*
Tàna hommikul jagasid sympaatsed noormehed telekomifirma sissepààsu ees taaskord ajalehte ‘Lotta Communista’.
Eelmine kord vòtsin pakutud ajalehe vastu. Selgus, et tasuta see ikka polnud, vaid tuli yks euro anda. No andsin.
Nojah, kommunistliku rezhiimi lapsena oleks ikka pidanud màletama, et kuigi ka kuulsusrikkal nòukogude ajal elekter ja vesi ei maksnud midagi, tuli ajalehtede eest ikkagi raha maksta. ‘Rahva Hààl’ maksis vist mingi kolm kopikat nàiteks.
‚Lotta Communista’ vàljaandega oli kaasas kutse Oktoobrirevolutsiooni pidustustele, kuhu ma ei saanud kahjuks minna, kuna ei leidnud saatjat. Ààremàrkusena tahaks siiski mainida, et nagu alati, toimuvad Itaalias asjad teatava hilinemisega. Nàiteks oktoobrirevolutsiooni pidu oli korraldatud 18.novembril.
Yldiselt làks veel hàsti, et ma oma ‘Lotta Comunista’-ga sekeldustesse ei sattunud.
Nimelt mòned pàevad hiljem hàngisime Rokuga restoranis. Korraga tuli meelde, et oh ma polnudki ju oma sydame printsile uut ajakirjanduslikku leidu demonstreerinud ning vòiduka ‘ta-daa!’ saatel tòmbasin kotist ‚Lotta Communista’ vàlja. Oi kus nyyd Roku tòmbus nàost kaameks ja lykkas kàrmelt vàljaande kotti tagasi! Vaatas veel ringi, et ega keegi pahandust pealt ei nàinud.
Nii saingi teada (kusjuures Roku pidas vajalikuks sosistada), et ‘Lotta Communista’ on vàga ekstreemne hààlekandja ja tervislikum olla sellega mitte liigselt lehvitada. Muidu sisu poolest oli suhteliselt huvitav. Vàhe artikleid, aga selle eest pòhjalikud. Nàiteks Birmast ja Itaalia pàevapoliitikast.
*tòlk. vòitlus jàtkub
Eelmine kord vòtsin pakutud ajalehe vastu. Selgus, et tasuta see ikka polnud, vaid tuli yks euro anda. No andsin.
Nojah, kommunistliku rezhiimi lapsena oleks ikka pidanud màletama, et kuigi ka kuulsusrikkal nòukogude ajal elekter ja vesi ei maksnud midagi, tuli ajalehtede eest ikkagi raha maksta. ‘Rahva Hààl’ maksis vist mingi kolm kopikat nàiteks.
‚Lotta Communista’ vàljaandega oli kaasas kutse Oktoobrirevolutsiooni pidustustele, kuhu ma ei saanud kahjuks minna, kuna ei leidnud saatjat. Ààremàrkusena tahaks siiski mainida, et nagu alati, toimuvad Itaalias asjad teatava hilinemisega. Nàiteks oktoobrirevolutsiooni pidu oli korraldatud 18.novembril.
Yldiselt làks veel hàsti, et ma oma ‘Lotta Comunista’-ga sekeldustesse ei sattunud.
Nimelt mòned pàevad hiljem hàngisime Rokuga restoranis. Korraga tuli meelde, et oh ma polnudki ju oma sydame printsile uut ajakirjanduslikku leidu demonstreerinud ning vòiduka ‘ta-daa!’ saatel tòmbasin kotist ‚Lotta Communista’ vàlja. Oi kus nyyd Roku tòmbus nàost kaameks ja lykkas kàrmelt vàljaande kotti tagasi! Vaatas veel ringi, et ega keegi pahandust pealt ei nàinud.
Nii saingi teada (kusjuures Roku pidas vajalikuks sosistada), et ‘Lotta Communista’ on vàga ekstreemne hààlekandja ja tervislikum olla sellega mitte liigselt lehvitada. Muidu sisu poolest oli suhteliselt huvitav. Vàhe artikleid, aga selle eest pòhjalikud. Nàiteks Birmast ja Itaalia pàevapoliitikast.
*tòlk. vòitlus jàtkub
giovedì, dicembre 13, 2007
Tagasisidest ja streikidest
Tàna ma tahaksin kahest fenomenist kirjutada, mis alguses mulle siin Itaalias palju hingevalu ja mòtteainet pòhjustasid, aga mida pikapeale olen òppinud enam-vàhem mòistma ning isegi teatud mààral aktsepteerima.
Esiteks tahaksin vàljendada oma hàmmastust itaallaste tagasiside andmise stiili yle.
No algusest peale olen ma siin Itaalias tòòtades ennast pehmelt vàljendades luuserina tundnud. Peamiselt sellepàrast, et ma kohalikku keelt ei oska, pole pooltki nii kaval kui itaallased ja pealegi pole mu kàitumine nii hillitsetud ning naeratuste-kummarduste-komplimentide-jutuvada-kàeviibete suhkruvòòbaga kaetud, nagu siin yldiselt hea tava ette nàeb.
Tòò juures pole ma aasta jooksul kordagi kiita saanud, mis eelnevat arvesse vòttes on ilmselt ootuspàrane.
Noh, endalegi ootamatult mind edutati.
Olin segaduses, kahtlustasin konspiratsiooni. Mòtlesin elu yle pikalt jàrele ja yhe ylemuse kàest isegi kysisin arenguvestluse kàigus, et paluks selgitust, mis kriteeriumite pòhjal mind yldsegi siin edutati. Enda meelest polnud ma millegi erilisega nagu hakkama saanud. Vastuseks tuli mingi hàmar management talk. Tegin intelligentse jàrelduse – Itaalias tagasisidet ei anta.
Aga mis tàna juhtus?
Yhesònaga tegin mingi jàrjekordse presentatsiooni valmis. Tavapàrased rombid, noolekesed, logod ja tihedalt teksti tàis topitud.
No mulle isiklikult ei ei meeldi tihedalt nodi tàis slaidid, aga itaallastele meeldivad ja kuna Itaalias ainuke tòò, mille eest mulle makstakse, on see, et ma teeksin slaide, mis itaallastele meeldivad, siis ma topin nyyd kòik slaidid tihedalt nodi tàis. Minu parimate slaidide peal on teksti ja pilte sama tihedalt nagu ràimi konservis.
Yhessònaga saadan oma “ràimed-tomatis” vòtmes presentatsiooni àra ja teate, mis vastuseks tuli?
“OTTIMO” (tòlk. “SUUREPàRANE”)
Tàhendab,et... uau.
Teiseks tahaks ma kajastada vàga pònevat streiki, mis on kogu Itaalia ennenàgematusse kaosesse paisanud, aga millest Eesti ajakirjandus yldse ei kirjuta. Kuigi see on palju huvitavam streik, kui makaronihindade tòusu vastane streik, mille yle Eestis kòik ilkusid.
Nimelt esmaspàeval hakkasid transporditòòtajad streikima. Seekord tàpsemalt veoautojuhid.
Muidu nagu eriti ei màrganudki midagi, aga kolmapàevaks oli kogu maal bensiinijaamades bensiin otsa saanud. See oli pàris karm. Mul oli ka eile bensiin otsakorral. Tegin lòuna paiku kiire ringi, tòdemaks, et ongi kòik bensiinijaamad kinni. Pàris imelik tunne oli.
Òhtuks tabas Bella Italiat tavapàrane streigihysteeria.
Uudistes rààgiti juba sellest, et poodidest on otsa saamas toiduained ja apteekidest ravimid. Rààkimata muidugi bensiinipuudusest.
Kuulajad helistasid raadiosse, kurtsid, et kòik on pekkis. Yks àrev kuulaja helistas, et Milaanos olla bensiinijaam, kus saab paagi tàis vòtta. Imestasin, et kesse loll itaallane raadiosse helistab. Ma isiklikult oleks eelistanud vaid làhimate sòpradega seda infot jagada.
Kostus signaale, et yhistransport hakkab seiskuma. Poliitikud vòtsid sòna. Otsiti syydlast, nagu alati. Noored protestisid. Ma tàpselt pole jòudnud veebist pilte vaadata, aga nàib, et tavapàraselt pandi jàlle midagi pòlema. Olen tàhele pannud, et tihti, kui Itaalias midagi lahti on, leidub hakkajaid noori, kes midagi pòlema panevad.
Hàmmastaval kombel nàib, et valdav osa elanikkonnast ei teagi tàpselt, miks rekkajuhid streigivad. Seda arvan ma sellepàrast, et need inimesed, kelle kàest ma olen kysinud, ei tea ja ka raadios tehti kysitlus, mille tulemusena selgus, et keegi ei tea.
Yhesònaga, eile òhtuks jòudis hysteeria haripunkti ja tàpselt siis kui pinge oli haripunkti jòudnud ja riik yhe jalaga eriolukorra ààrel, saabus lahendus - rekkajuhid nàitasid yles mòistvat suhtumist ning andsid teada, et streik lòpetatakse.
Tàna hommikul olid bensiinijaamad yldiselt veel kinni, aga yhte tsisterniga autot juba nàgin liikvel. Lubatakse, et reede hommikuks peaks bensiinijòed jàlle tavapàrases rytmis voolama.
Mul on 50 kilomeetri jagu jàrel, nii et tàna òhtul loodan ehk Pyha Gennaro abiga mingi lahke bensiinijaama leida.
Itaalias elatud aasta jooksul olen tàhele pannud, et steikidega on nagu aastaaegadega selles mòttes, et neil on oma kindel rytm ja seaduspàrasused.
1) Tavaliselt on nii, et streik kuulutatakse vàlja umbes paaripàevase etteteatamisega.
2) Keegi ei tea òieti, mis on streigi pòhjus. Ma arvan, et see tuleneb sellest, et ykskòik millise streigi pòhjusi tuleb otsida Itaaliat aastasadu vaevanud klassivòitluse tumedatest allhoovustest. Pealegi sotsiaalteadlased, poliitikud ja veel mòned itaallased neid pòhjusi niikuinii juba teavad, mistòttu ykski ajakirjanik ei vaevu neid enam eriti lahti kirjutama.
3) Paar pàeva enne streiki etendub pingeline nàitemàng „tuleb/ei tule/àkki siiski tuleb tuleb/on lootust et ei tule“.
4) Tihti juhtub, et ei tule. (aga et huvitavam oleks, siis see selgub sòna otseses mòttes viimasel minutil)
5) Tavaliselt kui tuleb, siis umbes poole streigi peal selgub, et paras jama on kokku keeratud (vt ylalpool toodud nàide).
5.1) Muide tihti tuleb ette reetureid, kes ei streigi. Tànu neile leiab ikka kuskilt kapi tagant sòbraliku bensiinijaama, bussijuhi vòi meditsiinitòòtaja, kes vajadusel abikàe ulatab. Sellega seoses itaallased eriti streikide pàrast ei muretse, kuna loodavad oma tòhusale suhetevòrgustikule.
6) Streik lòpetatakse ennetàhtaegselt.
7) Tavaliselt streigi tulemusena midagi ei muutu.
Ei saa siiski màrkimata jàtta, et veoautojuhid on seekord kàitunud kui vastutustundetud jobud. Nii kui streik alanud, jàtnud nad mingid veokid vedelema, kus olid sees tapamajja viidavad loomad, kes yldises pohhuismimeeleolus kolm pàeva rekkates kinni olid - kitsastes tingimustes, sòòmata ja joomata. Fakken loomapiinajatest rekkajuhid.
Esiteks tahaksin vàljendada oma hàmmastust itaallaste tagasiside andmise stiili yle.
No algusest peale olen ma siin Itaalias tòòtades ennast pehmelt vàljendades luuserina tundnud. Peamiselt sellepàrast, et ma kohalikku keelt ei oska, pole pooltki nii kaval kui itaallased ja pealegi pole mu kàitumine nii hillitsetud ning naeratuste-kummarduste-komplimentide-jutuvada-kàeviibete suhkruvòòbaga kaetud, nagu siin yldiselt hea tava ette nàeb.
Tòò juures pole ma aasta jooksul kordagi kiita saanud, mis eelnevat arvesse vòttes on ilmselt ootuspàrane.
Noh, endalegi ootamatult mind edutati.
Olin segaduses, kahtlustasin konspiratsiooni. Mòtlesin elu yle pikalt jàrele ja yhe ylemuse kàest isegi kysisin arenguvestluse kàigus, et paluks selgitust, mis kriteeriumite pòhjal mind yldsegi siin edutati. Enda meelest polnud ma millegi erilisega nagu hakkama saanud. Vastuseks tuli mingi hàmar management talk. Tegin intelligentse jàrelduse – Itaalias tagasisidet ei anta.
Aga mis tàna juhtus?
Yhesònaga tegin mingi jàrjekordse presentatsiooni valmis. Tavapàrased rombid, noolekesed, logod ja tihedalt teksti tàis topitud.
No mulle isiklikult ei ei meeldi tihedalt nodi tàis slaidid, aga itaallastele meeldivad ja kuna Itaalias ainuke tòò, mille eest mulle makstakse, on see, et ma teeksin slaide, mis itaallastele meeldivad, siis ma topin nyyd kòik slaidid tihedalt nodi tàis. Minu parimate slaidide peal on teksti ja pilte sama tihedalt nagu ràimi konservis.
Yhessònaga saadan oma “ràimed-tomatis” vòtmes presentatsiooni àra ja teate, mis vastuseks tuli?
“OTTIMO” (tòlk. “SUUREPàRANE”)
Tàhendab,et... uau.
Teiseks tahaks ma kajastada vàga pònevat streiki, mis on kogu Itaalia ennenàgematusse kaosesse paisanud, aga millest Eesti ajakirjandus yldse ei kirjuta. Kuigi see on palju huvitavam streik, kui makaronihindade tòusu vastane streik, mille yle Eestis kòik ilkusid.
Nimelt esmaspàeval hakkasid transporditòòtajad streikima. Seekord tàpsemalt veoautojuhid.
Muidu nagu eriti ei màrganudki midagi, aga kolmapàevaks oli kogu maal bensiinijaamades bensiin otsa saanud. See oli pàris karm. Mul oli ka eile bensiin otsakorral. Tegin lòuna paiku kiire ringi, tòdemaks, et ongi kòik bensiinijaamad kinni. Pàris imelik tunne oli.
Òhtuks tabas Bella Italiat tavapàrane streigihysteeria.
Uudistes rààgiti juba sellest, et poodidest on otsa saamas toiduained ja apteekidest ravimid. Rààkimata muidugi bensiinipuudusest.
Kuulajad helistasid raadiosse, kurtsid, et kòik on pekkis. Yks àrev kuulaja helistas, et Milaanos olla bensiinijaam, kus saab paagi tàis vòtta. Imestasin, et kesse loll itaallane raadiosse helistab. Ma isiklikult oleks eelistanud vaid làhimate sòpradega seda infot jagada.
Kostus signaale, et yhistransport hakkab seiskuma. Poliitikud vòtsid sòna. Otsiti syydlast, nagu alati. Noored protestisid. Ma tàpselt pole jòudnud veebist pilte vaadata, aga nàib, et tavapàraselt pandi jàlle midagi pòlema. Olen tàhele pannud, et tihti, kui Itaalias midagi lahti on, leidub hakkajaid noori, kes midagi pòlema panevad.
Hàmmastaval kombel nàib, et valdav osa elanikkonnast ei teagi tàpselt, miks rekkajuhid streigivad. Seda arvan ma sellepàrast, et need inimesed, kelle kàest ma olen kysinud, ei tea ja ka raadios tehti kysitlus, mille tulemusena selgus, et keegi ei tea.
Yhesònaga, eile òhtuks jòudis hysteeria haripunkti ja tàpselt siis kui pinge oli haripunkti jòudnud ja riik yhe jalaga eriolukorra ààrel, saabus lahendus - rekkajuhid nàitasid yles mòistvat suhtumist ning andsid teada, et streik lòpetatakse.
Tàna hommikul olid bensiinijaamad yldiselt veel kinni, aga yhte tsisterniga autot juba nàgin liikvel. Lubatakse, et reede hommikuks peaks bensiinijòed jàlle tavapàrases rytmis voolama.
Mul on 50 kilomeetri jagu jàrel, nii et tàna òhtul loodan ehk Pyha Gennaro abiga mingi lahke bensiinijaama leida.
Itaalias elatud aasta jooksul olen tàhele pannud, et steikidega on nagu aastaaegadega selles mòttes, et neil on oma kindel rytm ja seaduspàrasused.
1) Tavaliselt on nii, et streik kuulutatakse vàlja umbes paaripàevase etteteatamisega.
2) Keegi ei tea òieti, mis on streigi pòhjus. Ma arvan, et see tuleneb sellest, et ykskòik millise streigi pòhjusi tuleb otsida Itaaliat aastasadu vaevanud klassivòitluse tumedatest allhoovustest. Pealegi sotsiaalteadlased, poliitikud ja veel mòned itaallased neid pòhjusi niikuinii juba teavad, mistòttu ykski ajakirjanik ei vaevu neid enam eriti lahti kirjutama.
3) Paar pàeva enne streiki etendub pingeline nàitemàng „tuleb/ei tule/àkki siiski tuleb tuleb/on lootust et ei tule“.
4) Tihti juhtub, et ei tule. (aga et huvitavam oleks, siis see selgub sòna otseses mòttes viimasel minutil)
5) Tavaliselt kui tuleb, siis umbes poole streigi peal selgub, et paras jama on kokku keeratud (vt ylalpool toodud nàide).
5.1) Muide tihti tuleb ette reetureid, kes ei streigi. Tànu neile leiab ikka kuskilt kapi tagant sòbraliku bensiinijaama, bussijuhi vòi meditsiinitòòtaja, kes vajadusel abikàe ulatab. Sellega seoses itaallased eriti streikide pàrast ei muretse, kuna loodavad oma tòhusale suhetevòrgustikule.
6) Streik lòpetatakse ennetàhtaegselt.
7) Tavaliselt streigi tulemusena midagi ei muutu.
Ei saa siiski màrkimata jàtta, et veoautojuhid on seekord kàitunud kui vastutustundetud jobud. Nii kui streik alanud, jàtnud nad mingid veokid vedelema, kus olid sees tapamajja viidavad loomad, kes yldises pohhuismimeeleolus kolm pàeva rekkates kinni olid - kitsastes tingimustes, sòòmata ja joomata. Fakken loomapiinajatest rekkajuhid.
giovedì, dicembre 06, 2007
ilusaid pyhi
seekord tuleb pàris asjalik sissekanne tegelikult
22.detsembrist kuni 6.jaanuarini olen kodumaal
telefoninumber on sel ajal seesama eesti number, mis mul on kogu aeg olnud
muidugi itaalia numbrile vòite ka helistada
tugevat tervist ja sàra silmadesse :)
K
22.detsembrist kuni 6.jaanuarini olen kodumaal
telefoninumber on sel ajal seesama eesti number, mis mul on kogu aeg olnud
muidugi itaalia numbrile vòite ka helistada
tugevat tervist ja sàra silmadesse :)
K
mercoledì, dicembre 05, 2007
Tòò
Dilbert on tegelikult itaallane!
Ma vaatasin tàna òhtul làbi viimase kuu aja koomiksid ja iga koomiksi kohta vòin ma siin reaalsest elust nàite tuua.
Eriti see nàiteks.
Ma leiutasin uue mooduse kuidas tòò tegemist teeselda. Vòtsin tòò juurde raamatu ja kàin seda 15 minuti kaupa peldikus lugemas. Lugedes meenus yks dilberti koomiks, kus wally loeb peldikus lehte ja mòtleb 'It pays to read'
Ma vaatasin tàna òhtul làbi viimase kuu aja koomiksid ja iga koomiksi kohta vòin ma siin reaalsest elust nàite tuua.
Eriti see nàiteks.
Ma leiutasin uue mooduse kuidas tòò tegemist teeselda. Vòtsin tòò juurde raamatu ja kàin seda 15 minuti kaupa peldikus lugemas. Lugedes meenus yks dilberti koomiks, kus wally loeb peldikus lehte ja mòtleb 'It pays to read'
martedì, dicembre 04, 2007
Excelist
Tahtsin veel teile kirjutada, et ma pole enam mingi lihtlabane PowerPointi kunn, vaid nyyd ka Exceli graafikute kunn. Ma olen siin teinud ikka sellised vingeid graafikuid, et isegi Bill Gates ei tea, et Excelis taolised vòimalused yldse on.
Kuidas 'buffet' eesti keeles òigesti kirjutada? Bufee? Buffee?
Teisest kyljest, kui 'coffee' ja 'kohv' loogikast làhtuda, peaks olema 'buffet' ja 'puhvt'. Salatipuhvt nàiteks.
Tervitades,
Macello Aavik.
Kuidas 'buffet' eesti keeles òigesti kirjutada? Bufee? Buffee?
Teisest kyljest, kui 'coffee' ja 'kohv' loogikast làhtuda, peaks olema 'buffet' ja 'puhvt'. Salatipuhvt nàiteks.
Tervitades,
Macello Aavik.
Reisimise kasulikkusest
Hàmmastav.
Alati, kui ma mingi suurejoonelise projektiga alustan, on algus nagu pàris kerge tulema, aga kohe peale algust làheb asi justkui pydelaks kàtte àra.
Illustreeriva nàitena tooksin siinkohal Roomaga tutvumise projekti, mis peale Trasteveres kàiku ysnagi liiva on jooksnud.
Aga muidu mul on head pòhjused ka.
Yle-eelmisel nàdalavahetusel sadas vihma ja kàisin tòòintervjuul.
Eelmisel nàdalavahetusel kàisin aga Berliinis ja ei saanud jàrelikult Roomas kàia. Berliin oli huvitavam kui tòòintervjuu ja vihm.
Berliiniskàigu kòrghetk oli see, et ma avastasin lennujaama raamatupoest Pratchetti raamatu ’Wintersmith’. Seejàrel taandusin saagiga Mòvenpick restorani, kus veetsin hubase pyhapàeva pealelòuna raamatu ja salatibufee seltsis. Raamat on vàga huvitav, nòidade teemal. Seal on yks vàike nòid Tiffany ja Wintersmith, kes on Eesti kontekstis umbes nagu Kylmataat vòi midagi taolist. Yhesònaga W armub T-sse (kusjuures T on tàiesti alaealine) ja mòistagi on see yks suur kasiino.
Mulle meeldib sòna ’kasiino’. See tàhendab itaalia keeles segadust. Muidu vana-itaallased teavad kasiinona sellist asutust, kus kliendid on mehed ja klienditeenindajad on naised.
Macello on teine armas sòna, millega on sobilik mingit segadust kirjeldada. Tegelikult macello tàhendab tapamaja, aga itaalia keeles kòlab tapamaja minu meelest pàris elegantselt.
Kui ma oleks mees, siis ma vòib-olla vòtaks enda nimeks Marcello Macello. Kuna ma pole mees, siis ma panen selle nime oma jàrgmisele autole, mis tuleb peale Julietta-Ansipit ja mida ma juba kaks kuud ootan ja mis saab olema Fiat Grande Punto. Vàrvitooniks valisin ’rosso malizioso’. Ma arvan, et rosso malizioso vòiks tòlkida umbes nagu ’bitchy red’. Valida oli veel selliste vàrvide vahel nagu ’blu aviatore felice’ (ònneliku aviaatori sinine), ’grigio argento vivo’ (no see kòlab nagu mingi nòme marketingitrikk), ’grigio impeccabile’ (tàiuslik hall? No siit edasi saab tulla ainult midagi sellist nagu ’seksikas pruun’ nàiteks), ’nero provocatore’ (provokaator-must, mis oli mu teine valik peale bitchy punast). Yhesònaga, nagu eelnevast nàha, polnud nagu eriti vàrve, mille vahel valida. Aga ma arvan, et vàikestele autodele sobib punane vàrv. Mul on mitu paari punaseid kingi ka, mis punase autoga hàsti sobivad. Kui auto kàtte saan, ostan punase koti ja peapaela.
Huvitaval kombel panin tàhele, et tahtsin kirjutada Berliinist, aga kirjutasin autodest jàlle.
Yhesònaga Berliin oli tore koht. Aeg-ajalt mulle meeldib Itaaliast àra kàia mingis normaalses maailmas. Itaalias tuleb mul tihti tunne, et... khm... is it just me or is this country going mad.
Vot sellistel hetkedel on hea Itaaliast àra minna, sest siis ma tagasi tulles tean, milles asi.
It’s not me, it’s Italy.
Hmm.. tegelikult autole vist ei sobi 'tapamaja' nimeks panna. Kòlab justkui halvaendeliselt.
Alati, kui ma mingi suurejoonelise projektiga alustan, on algus nagu pàris kerge tulema, aga kohe peale algust làheb asi justkui pydelaks kàtte àra.
Illustreeriva nàitena tooksin siinkohal Roomaga tutvumise projekti, mis peale Trasteveres kàiku ysnagi liiva on jooksnud.
Aga muidu mul on head pòhjused ka.
Yle-eelmisel nàdalavahetusel sadas vihma ja kàisin tòòintervjuul.
Eelmisel nàdalavahetusel kàisin aga Berliinis ja ei saanud jàrelikult Roomas kàia. Berliin oli huvitavam kui tòòintervjuu ja vihm.
Berliiniskàigu kòrghetk oli see, et ma avastasin lennujaama raamatupoest Pratchetti raamatu ’Wintersmith’. Seejàrel taandusin saagiga Mòvenpick restorani, kus veetsin hubase pyhapàeva pealelòuna raamatu ja salatibufee seltsis. Raamat on vàga huvitav, nòidade teemal. Seal on yks vàike nòid Tiffany ja Wintersmith, kes on Eesti kontekstis umbes nagu Kylmataat vòi midagi taolist. Yhesònaga W armub T-sse (kusjuures T on tàiesti alaealine) ja mòistagi on see yks suur kasiino.
Mulle meeldib sòna ’kasiino’. See tàhendab itaalia keeles segadust. Muidu vana-itaallased teavad kasiinona sellist asutust, kus kliendid on mehed ja klienditeenindajad on naised.
Macello on teine armas sòna, millega on sobilik mingit segadust kirjeldada. Tegelikult macello tàhendab tapamaja, aga itaalia keeles kòlab tapamaja minu meelest pàris elegantselt.
Kui ma oleks mees, siis ma vòib-olla vòtaks enda nimeks Marcello Macello. Kuna ma pole mees, siis ma panen selle nime oma jàrgmisele autole, mis tuleb peale Julietta-Ansipit ja mida ma juba kaks kuud ootan ja mis saab olema Fiat Grande Punto. Vàrvitooniks valisin ’rosso malizioso’. Ma arvan, et rosso malizioso vòiks tòlkida umbes nagu ’bitchy red’. Valida oli veel selliste vàrvide vahel nagu ’blu aviatore felice’ (ònneliku aviaatori sinine), ’grigio argento vivo’ (no see kòlab nagu mingi nòme marketingitrikk), ’grigio impeccabile’ (tàiuslik hall? No siit edasi saab tulla ainult midagi sellist nagu ’seksikas pruun’ nàiteks), ’nero provocatore’ (provokaator-must, mis oli mu teine valik peale bitchy punast). Yhesònaga, nagu eelnevast nàha, polnud nagu eriti vàrve, mille vahel valida. Aga ma arvan, et vàikestele autodele sobib punane vàrv. Mul on mitu paari punaseid kingi ka, mis punase autoga hàsti sobivad. Kui auto kàtte saan, ostan punase koti ja peapaela.
Huvitaval kombel panin tàhele, et tahtsin kirjutada Berliinist, aga kirjutasin autodest jàlle.
Yhesònaga Berliin oli tore koht. Aeg-ajalt mulle meeldib Itaaliast àra kàia mingis normaalses maailmas. Itaalias tuleb mul tihti tunne, et... khm... is it just me or is this country going mad.
Vot sellistel hetkedel on hea Itaaliast àra minna, sest siis ma tagasi tulles tean, milles asi.
It’s not me, it’s Italy.
Hmm.. tegelikult autole vist ei sobi 'tapamaja' nimeks panna. Kòlab justkui halvaendeliselt.
Iscriviti a:
Post (Atom)
