Tervitusi abielusadamast!

Tere, kallid sòbrad ja lugejad!

Kuna siin on vahepeal juba ohtralt kirju ja facebooki kommentaare tulnud, siis mòtlesin, et vast oleks paslik kapist vàlja tulla ja kirjutada teile pikemalt làbi pruudi prisma, kuidas Itaalia pulm tàpsemalt vàlja kukkus.

Muide, pulmadele eelnev nàdal oli pingeline.
Vòtsin spetsiaalselt nàdala puhkust, et kylalisi vastu vòtta ja peoettevalmistusi teha.
Iga pàev àrkasin varavalges ja asusin mòòda Abruzzot ringi kihutama. Lilleseadjaga kàisime hulgilaos lilli vàlja valimas. Kuna mu teadlikkus lilledest piirdub rooside ja gerberatega, siis veetsin pikki tunde internetis tutvumaks lilleseadete imelise ja uskumatult igava maailmaga. Alguses valisin orhideed ja siis selgus, et lilleseaded làheks maksma mu kaks kuupalka, samal ajal kui eelarve oli umbes pool mu kuupalka. No siis veetsin veel veel tunde internetis ja pidasin lilleseadjaga pingelisi làbirààkimisi eelarve kysimuses.
Tuli ka kuute sorti pulmatorte maitsta ja sobiv vàlja valida. Proovisoeng ja proovimeik oli vaja teha. Kylaliste nimekiri oli vaja kinnitada ja laudade skeem vàlja mòelda.
Kleidiproovis oli vaja kàia kohe mitu korda. Paistis, et igaks jàrgmiseks prooviks olin jàlle kilo alla vòtnud ja sinjoora Romina muudkui tòmbas kleiti kokku ja kokku. Sebisin viimasel minutil kylalistele majutust ja broneerisin bussi ja endale autot ja ka òhtud olid ka vàga pingelised, sest kogu aeg oli mingi dinee vòi asi vaja korraldada. Jah, printsesside elu pole kerge.

Pàevadesse lisas pingelisust Roku ema, kes kysis kysimusi teemal, et kas mul ikka hòbekandik on, millel pulmapàeval suupisteid serveerida. Aga linane valge laudlina? Ja siis te peate veel ju pulmavoodi àra sàttima fotograafi tarbeks. Pulmavoodi peab olema vàga tàhelepanekult ette valmistatud kòik traditsioone jàrgides ja puha. Hissand teil polegi pulmavoodipesu? Oi-Oi. Aga riis? Riisi ka pole? Oi-oi. Ja pàrg ukse peale panemiseks? Pàrja peale te polegi veel mòelnud? Aga kuidas siis inimesed teada saavad, et te abiellute? Kokkuvòttes tuleb tunnistada, et kui ta oli aru saanud, et ma olen ysna kuu pealt kukkunud pruut, asus ta energiliselt ettevalmistustele kaas aitama. Sellest oli pàris palju abi tegelikult.

Oh ja kas ma mainisin, et me polnud Rokuga veel teinud kohustuslikke pulma-eelseid kohtumisi, mida kirikus abiellujad tegema peavad?
Ònneks diakon on Roku sugulane, mistòttu pààsesime kolme kokkusaamisega. Kokkusaamised olid vàga muserdavad. Diakon Renato tuletas Rokule meelde, et tuleb ikka jumala sòna jàrgi elada. Kuna Roku kirikus ei kài ja mina pole kunagi kirikus kàinud, manitses Renato, et ateism on valiku kysimus, aga ignorantsus on patt.
Renato rààkis alati pikalt-pikalt pààsemisest ja sellest, et Jeesus ohverdas end meie jaoks. Ykskord pidime Renatoga peaaegu tylli minema. Nimelt Renato vòttis kasutusele konkreetsemad myygitehnikad ja kysis, et millal siis tulevane sinjoora katekismuse kooli tuleb. Hakkasin siis ààri-veeri seletama, et sellised valikud tàiskasvanueas on ikkagi vàga tàhtsad ja neid tehakse sydamega, mitte sellepàrast, et kòik teised ymberringi on katoliiklased. Renato survestas omalt poolt, et ignorantsus on patt ja muud sellist. No ma siis teatasin, et yldsegi ma siin tutvun erinevate religioonidega ja olen ka budismist pisut huvitatud. Renato arvas vastu, et budism on tore kyll, aga arvestagu ma, et Buddha polnud jumal, samas kui Kristus oli jumala poeg ja aitab mul pààseda. Yhesònaga me pikalt arutlesime ja vahetasime mòtteid ja kuidagi yks asi viis teiseni ja jòudsime poliitikani vàlja ja selleni, et kuidas katoliku kirik poliitikasse sekkub ja diskussioon hakkas pàris hambulist kuju vòtma. Ònneks aeg sai otsa, nii et me Renatoga pàriselt teineteise kòride kallale asuda ei jòudnud.

Oh ja kas ma ytlesin, et vahepeal hakkas muudkui kylalisi tulema?
Teadupàrast on Itaalias komme, et pulmakingitusi ei tooda mitte pulma kohale, vaid kylalised astuvad enne pidu pruutpaari kodust làbi. Yhesònaga, kòige selle sebimise vahepeal tilkus uksest ja aknast kodanikke hòbekandikute, kristallvaaside ja muu taolisega, kellele oli vaja suupisteid pakkuda. Teadagi suupistete varumine kàis umbes nii, et kui kylalised olid ukse taga, jooksis yks meist maja ees asuvasse baari jooke ja kartulikròpse tooma. Pole just kòige glamuursem viis kylaliste vastuvòtmiseks.

Pulmadele eelneval nàdalal oli ka karme hetki.
Nàiteks proovimeik.
Yldiselt meigi teemal paistis, et ma vist teen selle ise, kuna esialgne pakkumiste kysimine jòudis selleni vàlja, et alla 200 euro siinkandis pruudimeiki ei tehtagi. Minu meelest oli 200 eurot pisut palju mingi lihtsa meigi eest vàlja kàia ja proovisoengu tegemise kàigus arutasin seda juuksur Assuntaga. Juuksur arvas, et tema arvates on ka 200 eurot pàris palju ja et tema vòib mulle 50ga àra teha kyll.
Lòime kàed! Proovisoeng tehtud, asusime proovimeiki tegema. Ajasin pea kuklasse, panin silmad kinni ja jàin òhinal ootama, millal saan peeglist hirvesilmset ja hurmavalt roosapòskset pòhjamaist pruuti imetleda. Assunta toimetas vàga energiliselt. Tundsin, kuidas silmade ymber jooni tòmmatakse ja pintslitega sahistatakse. Joonte tòmbamine kuidagi nagu ei tahtnud àra lòppeda ja lootsin sisimas, et ehk on sellised beezimat sorti jooned lihtsalt. Aeg-ajalt tuli silmi lahti teha ning yles ja alla vaadata. Assunta màtsis ja kiitis takka, et oh kuidas need rohelised silmad nyyd ikka eriti roheliseks làhevad.
”Pronto!” teatas Assunta uhkelt ja jài tagasisidet ootama.
Haarasin àrevalt peegli jàrele!

....

Oi.... pagan....

Peeglist paistis vastu yks langenud naine. Selles mòttes, et musta vàrvi ja mingi sàdeleva puru sisse langenud. Silmi ymbritsesid paksud mustad ròngad, laud olid kaetud mingi tumedamat tooni vàrvi ja kuldselt sàtendava puruga, mis iga silmapilgutuse juures pòskedele pudenes justkui esimesed asfaldile langevad lumehelbed novembrikuus. Huuli ymbritsesid ploomilillad piirjooned, mida yritas hàbelikult katta pisut heledamat tooni lilla huulepulk.

Asusin siis Assuntale tagasisidet andma, et tegelikult ma ikka nii tumeda meigiga pole harjunud ja vahest peaks ikka naturaalsemate toonide juurde jààma, eriti, mis huuli puudutab. Assunta jài endale kindlaks, et kuna see on fotomeik, siis peabki nii tume olema. Yldsegi mul olla nii kaunid huuled, et neid oleks patt mitte esile tòsta. Mina jàllegi arvasin, et ega ma sellest àra ei sure, kui mu kaunid huuled esile pole tòstetud. Assunta naeris lòbustatult ja rààkis oma tytrele, et hissand kui naljakas, Katu siin just ytles, et ta ei sure sellest àra, kui ta kaunid huuled pole esile tòstetud.

Tegime siis telefoniga paar fotot, et nàha, kuidas foto peal vàlja paistab. No mulle paistis umbes nagu karjààri tippu jòudnud transvestiit. Assunta jàllegi arvas, et nii peabki olema. Itaalias olen tàhele pannud, et teenusepakkujatega vaidlemine vàga kaugele ei vii. Niisiis otsustasin, et las ta jààda ja paari pàeva pàrast annan Assuntale teada, et mul tekkis meigist allergiline reaktsioon ja ma teen endale enda vahenditega ise mingi meigi.

Kui koju jòudsin ja pàikeseprillid eest vòtsin, jàid korteris ringijooksvad òelapsed hàmmeldunult seisma ja vanim neist kysis viisakalt:”Tàdi Kati, mis sinuga juhtunud on?” Ylejàànud lapsed pògenesid kiljudes magamistubade poole. Pesin huuled puhtaks ja poetasin facebooki mòtliku kommentaari sellest, et mu pruudimeik on midagi klouni ja poola prostituudi vahepeal. Selle peale tuli ohtralt toetavaid mòtteavaldusi ja konstruktiivne soovitus nàiteks nàgu looriga katta.