Kripp

Itaaliat laastab gripiviirus ja loen ka eestlaste blogidest, kuidas gripp murrab kodumaa parimaid poegi ja tytreid.

Mistòttu ongi paras hetk demonstreerida Katu Imetabast Gripi Vàltimise Meetodit – gripihooajal tuleb eestlased ajada Itaaliasse ja itaallased Eestisse. Nimelt minule ei hakanud ykski gripp kylge, samal ajal kui ylejàànud Itaalia pere piinles 40-kraadises palavikus ja oksendas. Kohalikud spekuleerivad, et kuna ma olen teisest rassist (justnii ytlevadki – teisest rassist!), siis mu immuunsysteem on teistugune kui itaallastel ja itaalia gripp kylge ei hakka. Kipun nòustuma selle teooriaga, vàlja arvatud see kysimus, mis puudutab rassierinevusi.

Yldises plaanis pole mul òrna aimugi kuidas funktsioneerib Itaalia tervishoiusysteem. Tean vaid seda, et on mingid sinised ja valged lehed ja et haiglasse ei soovita itaallased sattuda ja arst tuleb rangelt valida ainult selline, keda isiklikult tunned. Teoreetiliselt mul vist mingi tervisekindlustus on ka, aga reaalselt on mu perearst vist kuskil Chieti kandis, kuna sinnakanti on mu elukoht registreeritud. Tegelikult ma elan 5 pàeva nàdalas Roomas, nii et kui pàriselt haigeks jààn, oleks Roomas mingi perearst abiks.

Ykskord ma kàisin Ortona haiglas, kui Roku vend autoònnetuse làbi elas. Selliseid maju ja interjòòre nàeb reeglina painajalikes unenàgudes vòi Venemaal. Siinkohal soojad tervitused Eesti moekatele haiglatele, mis selle Ortona haiglaga vòrreldes on justkui prillikivid! Peale selle, et Itaalia riiklike meditsiiniteenuste tarbimine pole yldse glamuurne ega midagi, nàib see ka pàris kallis lòbu olevat. Nàiteks Roku Tòòtu Òde kàis last vaktsineerimas ja pidi iga korra eest 100 eurot maksma.

Ma ei viitsi itaaliakeelseid tervishoiusysteemiteemalisi veebsaite làbi kammida, nii et olen otsustanud preventiivse meditsiini kasuks. See tàhendab, et vòtan vitamiine, magan ja sòòn korralikult, teen trenni ning Roomas autot ei juhi*.

*Elamusterohked hetked Rooma yhistranspordis lòppevad kardetavasti òige pea. Ma olen nyyd uues projektis ja klient asub Rooma ààrelinnas. Autoga saab sinna punkrist 15 minutiga, aga yhistranspordiga vòtab ligi kaks tundi, sest tuleb Ostia vòi Tiburtina rongijaama minna ja sealt rong vòtta. Nii et tuleb reaalsusega leppida ning autojuhiks hakata.
Kunagi oli yks reality sari, kus tegelasi igati proovile pandi – visati àmblikke ja rotte neile peale ja muud sellist. Ma vòiks àmblike ja rottidega vabalt hakkama saada ja vee all end raudketist lahti harutada, aga Roomas tipptunnil autot juhtida ma kardan ilgelt.