giovedì, giugno 07, 2007

Elamused pisikeste madude tànaval

Iga turist teab, et gurmeeliste naudingute otsingutel tuleb Itaalia linnades kesklinna restoranidest hoiduda kui katkust ja sebida vihjeid selliste restoranide kohta, mis asuvad reeglina mystilistes ja raskestileitavates kohtades nagu kòrvaltànavad ja suburbsed rajoonid ning ei hiilga erilise sisekujundusega.
Hea restorani tunnebki Itaalias selle jàrgi àra, et laudadel on kodused ruudulised linikud, seintel omaniku nòbu maalitud maastikuvaated ning tuba tàis kliente, keda kelnerid ja pizzamehed kàtt- ja nimepidi tervitavad. Nimelt igas korralikus Itaalia restoranis on pizzamees, kes klientide vaatevàlja paigutatud ahju juures askeldab. Tihti kypsetab pizzamees pizzade vahele neid maitsvaid toidu kòrvale pakutavaid saiu, millele mòeldes mul praegu sylg suhu tuli.

Eile kylastasime Rokuga Rooma kesklinnas paiknevat kalarestorani, mida oli soovitanud investeerimispankur M.

Investeerimispankur M on itaallane, aga tòòtab pòhiliselt Londonis ja on yldse pyhendunud anglofiil, kes kòigest anglofiilsusest hoolimata on veendunud, et naise vòtab ta Itaaliast. Hetkel on ta oma sydamedaami otsingutel jòudnud juba vààrikatesse 40ndatesse eluaastatesse. Kuniks itaallanat pole leitud, murrab ta Londonis oma elegantsete maneeride ja kuldse krediitkaardiga hoopiski briti naiste sydameid. Alati kui M-ga kohtume, teatab ta, et pole veel kaotanud lootust leida Itaaliast yks kodu hoidev ja jumalakartlik singnorina. Teadaolevalt on mitmed briti naised investeerimispankur M-st inspireerituna hakanud itaalia keelt òppima. Reeglina kui briti naine hakkab itaalia keelt òppima ja kipub Itaaliasse kylla tulema, annab M jalgadele valu ning eitab edaspidi àrritatult igasuguseid suhteid lingvistikahuvilise daamiga.
Ma arvan, et itaallannaga abiellumise kinnisidee on M-l seoses sellega, et ta armastav, kuid selle-eest range ema on sellekohase ukaasi vàlja andnud.

Soovitatud restoran peegeldas M-i anglofiilseid maitse-eelistusi, olles Londoni samataoliste restoranide tàpne koopia. Tegemist oli restoraniga F.I.S.H., mis asub aadressil via Serpentini vòi via Serpenti. Kujutan ette, et vahe on suur, sest 'serpentini' on vist need vidinad, mida karnevali ajal loobitakse, aga 'serpenti' on maod. Ma hàmaras ei nàinud tàpselt tànava nime. 'Serpentini' vòib vist tàhendada ka pisikesi madusid, aga tàna ma ei viitsi sònastikust jàrele vaadata. Huvitav, mul tekkis praegu kysimus, et kas 'pisike madu' ehk 'serpentino' oleks itaallaste arvates pigem nagu vaskuss vòi vihmauss? Ja kas emane madu on 'serpentina' vòi on kòik maod 'serpentino'? Peab vist ikka sònastiku jàrele haarama.

Igatahes F.I.S.H. oli tyypiline yuppie-restoran - yhel pool plekist sein, teisel pool puitsein, klaaslauad, disainertoolid, professionaalselt paigutatud valguspunktid. Kelnerid kòik mustades ròivastes ja ruumi jube vàhe.
Kemps oli see-eest huvitav. Vetsupott oli pimestav-sàtendav terasmoodustis, kòrgus juskui mingi pyha graal keset kempsu. Hoolikamal inspekteerimisel selgus, et prill-lauda polnud. See pani mind imestama, aga kohanemisvòimelise inimesena pehmendasin pyha graali servad tualettpaberiga (metall on ju kylm teadupàrast). Tunne oli, nagu oleks pesa meisterdanud. Tunnistan ausalt, et toimingute lòpetamisel oli pisut kahju hoole ja armastusega punutud pehme pesa veega alla lasta.

Hàmmastaval kombel rààkisid kòik kelnerid seal restoranis korralikult inglise keelt. Kylastajadki olid pòhiliselt ameeriklased ja britid.

Meie kòrvallauas istusid kaks moodsate tossudega nòtket itaalia noormeest - maitsekalt pàevitunud, kòik riietest vàljaulatuvad kehaosad hoolikalt raseeritud. Vaid yksikud hallid niidikesed noormeeste sàtitud kiharates andsid màrku vàltimatult làhenevast vanaduspòlvest. Korraga yks nòtke noormees (kelle huulte kallal oli Roku hinnangul toimetanud ilukirurg) ulatas teisele yle laua kena hòbedase kingipaki. Kingisaaja harutas paki lahti ja vàlja tuli – neetidega sadomaso kaelarihm! Viuh! peideti kaelarihm imekiiresti laua alla ja siis nad muhelesid kahekesi. Tihedalt kokkusurutud laudadega restoranis oli ka mitmeid heterokooslusi. Heterod hakkasid kelmikat kingitust nàhes kihistama ning homode poole kiigates erutatult sosistama.

Noormehed olid pàris tòhusalt kapist vàlja tulnud. Tupsutasid teineteisel salvràtikuga suud ja panid sòrmi yle laua kokku, niiskeid pilke vahetades. Nad istusid meist umbes 15 cm kaugusel, mistòttu Roku tundis end jube ebamugavalt ja niheles nàrviliselt oma disaineritoolil justkui tagumik oleks sygelenud.

Ah et kuidas restoran muidu oli? Sushi oli keskpàrane, silmnàhtavalt madala omahinnaga. Kòiki veine myydi klaasiga ja Roku arvates toodi mingi odav peet meile 2005 a pecorino asemel. Arve tuli uskumatult suur. Turistilòks yhesònaga.

2 commenti:

Oudekki ha detto...

Restoranidest rääkides ma lihtsalt pean sulle reklaamima - kui sa juba ei tea - minu kõige meeldivamat (hinna ja kvaliteedi suhtes) söömiskogemust, nimelt Montecitorio lähedal asuv Hostaria Piccola Roma,
/via Uffici del Vicario 36/.

Katu ha detto...

Ooo ma làhen seda proovima mòni òhtu.
Programmeerija G, kes on mingi salapàrase nipiga sebinud end Michelini restoraniteatmiku vabakutseliseks degusteerijaks, teadis mu jàrelpàrimisele vastata, et pidavat elegantne koht olema.