Kes Rooma satub ja boheemlaste kvartalis Trasteveres jalutab, làbib ùsna vàltimatult via della Scala.
Sealt tànavalt leiab jalutaja pisikese gelateria, mille tunneb àra selle jàrgi, et ukse kòrval on kahele istujale mòeldud imelik tool.
Jààtisepoodi peab yks sydamlik sinjoor, kanaarilinnu moodi teraste silmade ja lahke naeratusega. Ma olen seal juba mitu korda kàinud. Nyyd on nii, et iga kord, kui uuesti làhen, ulatab sinjoor yle leti terekàe. Tegelikult syndis gelateria nii, et sinjoor tòòtas 30 aastat pangas, siis aga làks pank pankrotti ja tòòkoht hingusele. Nii ta hakkaski vanas eas jààtisemeistriks. Endine pangaametnik on vaid paar aastat gelateriat pidanud, aga oma tòòd teeb ta suure armastuse ja pyhendumusega, juskui kunstnik.
Nàiteks kàib Jààtisekunstnik iga pàev turul, et puuviljajààtiste tarbeks oma kàega sobivaid puuvilju valida. Parim toormaterjal olla kaup, mille muud turulised on àra pòlanud - viimse piirini kypsed viljad, mis vaid pàev hiljem juba mòòdukalt kààrinud oleku saavutavad. Neist puuviljadest saavat kòige paremat jààtist, rààkis ta. Muide Jààtisekunstniku puuviljajààtised viivad keele alla kùll, eriti pirni- ja melonijààtis.
Jààtisekunstnikule meeldib ise uusi maitseid leiutada. Jààtise valmistamine olla tàpsust ja kannatlikkust nòudev tasakaalustamise ylesanne. Komponendid peavad tàpselt òiges vahekorras olema, et hea jààtis tuleks, kusjuures iga erineva maitse puhul on see tasakaal erinev. Vahel tuleb mitu kuud katsetada, et tàiusliku maitseelamuse valem kàtte saada.
Jààtisekunstnik jutustas, et paljud jààtisemeistrid panevad oma jààtistesse palju vett, et omahinda langetada. Need on tema meelest vààrika jààtisekunsti rùvetajad. Kui jààtis jube kiiresti sulama kipub, siis on kindel vàrk, et on vett ohtralt pandud, òpetas ta kurvalt pead vangutades ja konkureeriva gelateria suunas viibates.
Aga selle imeliku tooli olla Jààtisekunstnikule kinkinud ùks semu.
venerdì, giugno 01, 2007
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
3 commenti:
Jäätisekunstniku meisterlikkuse tunned àra tema pistaakiapàhkli jààtisest, kui jààtis maitseb tàpselt samamoodi nagu pistaatsiapàhkel ise ning ei ole vàga roheline, siis on tipptopp meister!
Nii. M
a kysisin Roku kàest yle ja ta noogutas, et ja-jaa just-just kòik pàhklimaitsed on pòhiline jààtise kvaliteedi hindamise abivahend.
Aga siis ma kysisin, et miks just pistaatsia, aga selle peale ta arvas, et kysigu ma selle inimese kàest, kes selle kommentaari pani.
Nii et nyyd ma kysingi, et miks just pistaatsia, mitte suvaline metsapàhkel nàiteks?
Sellepàrast, et mu àmma neiupòlvenimi on Pistacchio ja vàljast nagu kena inimene, seest tàielik frukt. Ei, ei tegelt mitte sellepàrast. :)
Tegelikult ùtlen kogemusest, ega mul need 6 lisakilo pole niisama pàrast kòhule ja puusadele roninud. Ma toon sulle nàite, ma olen 100% pistaakipàhkli maitselist jààtist saanud kahest kohast: Pavia vanalinnas ùhe kòrvaltànava putkamoodi kohviku aknast ulatati mulle ùks selline ja teine oli Abruzzos Francavilla al Mare (pescara làhedal) ùhes kohvikus. (need kohad ja meisteelamus ei làhe mul mitte iialgi meelest àra, nii kòva laks noh). Aga nt vàga head Nocciola jààtist olen ma sòònud rohkem kui 10s kohas. 2 versus 10+
Kuna minu teada jààtistele DOCe ega DOPe ei anta, siis minu juttu keegi ei kinnita. Jààtisemeistrid ise vàlja arvat, kahjuks vaid kahelt olen saanud arvamust kùsida, sest tavaliselt sel serveerival kelneripoisil-tùdrukul pole halli aimugi.
Posta un commento