Baaris kuuldud

Eile tegime A ja M-ga vàikesed aperitiivid.
Roomas on suvisel ajal vàga laialt levinud komme òhtuti hàngida ja aktuaalset infot vahetada mònes ilusa vaatega vabaòhubaaris, pea kohal siramas tàhed ja edasi-tagasi sòeluvad lennukid ning nina ees sàtendamas hooaja trendikas kokteil.
Seekord me kàisime hàngimas kohas, mille nime ma ei tea, aga kus on itaalia yhendaja ja suure sòjamehe Garibaldi momument ning park Garibaldi jyngrite ja ustavate jàrgijate bystidega. Ma arvan, et kustniku jaoks oli nende bystide tegemine vòrdlemisi mehaaniline tegevus, sest praktiliselt kòigil on yhtmoodi sòjamehejakid seljas, kàed puuduvad ja rinnanibude piirkonnast allpool on kandiline post keha asemel.
Vàhemalt pimeduses paistis nii. Vòib-olla skulptorile ei makstud torso ja jàsemete tegemise eest? Vahest on pollutsioon jàsemed hàvitanud? No ma ei tea.

Kònealune park on veel kuulus selle poolest, et on tàis armunud paare, sest mingi mystilise làànemaailma paradigma kohaselt peavad armunud inimesed òhtul pimedas ronima mingi sellise haljastatud màe otsa, kust nàeb kogu ymbritsevat maailma. Nàiteks eile juhtus meil selline àpardus, et parkisime auto, hakkasime reipalt kòigist neljast uksest vàlja imbuma, kui korraga enam ei teadnud kuhu piinlikkusest silmi panna. Olime parkinud tàpselt yhe vàikeauto kòrvale, kus askeldasid kaks kirehoos kodanikku - vòtsid twisteri poose, endal riided ja soengud ràsitud kòik. Yllatus oli kahepoolne, noored tardusid ja vahtisid meid hàbelikult. Noh, vabandasime viisakalt ja sibasime kiirelt minema.

Tegelikult ma tahtsin siinkohal avaldada kohutavaid tòdesid, mida ma Fendi kohta varem ei teadnud, aga mis eile ilmsiks tulid tànu hàstiinformeeritud M-le, kes on tòòtanud aastaid kònealuses ettevòttes.
Nàiteks kui Karl L oli parajasti Fendi disainer, siis olla peakontoris sisustatud tema jaoks spetsiaalsed tòòruumid, koos vannitubade, lòògastusmistubade, lòunatamistubade ja muu loominguliseks tòòks hàdavajalikuga. Paari kuu tagant muudeti kòigi ruumide sisustust umbes et minimalistlikust antiikseks ja nii edasi, et suurmeistril oleks hea tòòtada ja inspiratsiooni leida. Samuti ootas Karli Roomas maja, mis oli alati kasutusvalmis kuni selleni vàlja, et vàrsked lilled vaasis ja puha.
Iseenesest pole moe raskekahuri sellises hellitamises midagi imelikku, kui vàlja arvata ehk asjaolu, et Karl ei kylastanud IIALGI ei oma Rooma tòòruume ega residentsi. Selle asemel tuli ta tàpselt yks kord aastas eralennukiga Toskaanasse, kus oli ametis meeskond alamakstud praktikante (sellised keskmiselt 19-aastased), kes on TEGELIKUD Fendi kollektsioonide autorid!!!
Vot siis kord aastas tuli Karl ja valis kahe usaldusaluse disaneriga praktikantide tehtud joonistest sobivad vàlja. Mòningate kottide puhul siiski teadis M rààkida, et neid disainisid mitte praktikandid, vaid kaks kogenumat Karli usaldusalust.

Kòige hirmsam tòde, mis ma eile teada sain, on aga see, et Fendi kottide marginaal on 900%. No ma ei arvanudki, et nad kahjumis siplevad, aga no 900% marginaal on puha ròòvimine ju.

/paus et ahmida òhku ja teatada 'ohmygosh!/

Yhesònaga mul on tunne, nagu lapsel, kellel on àsja teatavaks tehtud, et jòuluvana ja pàkapikke ei eksisteeri ja et ta on elanud kogu aeg valede vòrgus.

Pole vist vaja mainida, et finantskeenjus M on veendunud selles, et àgedade disanerite tooted pole ostmist vààrt.

M valgustas mind pòhjalikult ka Itaalia erafirmades valitseast ròòvellikust tòòkultuurist. Nyyd on selge, et minu tòòkoht on pòhimòtteliselt parim, mida siinmaal leida vòib, sest Itaalias juhtub igapàevaselt palju hullemat abuseerimist, kui minu elupikad tòòpàevad, luupainajalikud koosolekud ja orjapidajalik ylemus. Jagasin M-ga oma unistust ametiyhingufunktsionàri karjààrist ja ta kinnitas, et see oleks abiks koht, sest olla ainuke valdkond peale avaliku sektori, kus saab lisaks tòòtegemisele ka eraelu elada.
Paraku avaliku sektori tòòkohtade puudus olla see, et tuleb pàevi mòòda saata absoluutselt mitte midagi tehes ja pikapeale muutub see piinavaks. Seda teab M omast kàest, sest peale abiellumist otsustas ta minna riigisektorisse tòòle, et jòuaks koduperenaise kohustusi tàita. Riigisektori kasuks otsustas ta siis kui ta Fendi ylemus kàskinud, et muutku oma pulmapàev àra, sest on vaja tòòle tulla.
Yhesònaga ametiyingufunktsionàri tòò on selles mòttes hea kompromiss, et tòò konti ei murra, aga samas ei pea kontoris igavlema vaid saab pisut ringi sebida ja igasuguseid vahvaid prole-yritusi korraldada.

Mòistagi ma unistan nyyd way too overpriced Fendi koti asemel ametiyhingu funktsionàri karjààrist.


Kusjuures te ei taha teada mis nad seal Fendis eelmise hooaja myymata jàànud kaubaga teevad.