Oh hàmmastav!
Leidsin yles selle kirjatyki, mille ma kunagi ammu, kui oli vaja tòòtegemist teeselda, kiirelt kokku kirjutasin.
Alljàrgnevalt jagaksingi seda teiega.
Olles avarii fikseerimisega ònnelikult yhele poole saanud, vaatan kella – natuke yheksa làbi – ja mòtlen , et làheks tòòle. Roku aga teatab telefoni teel vàga tungivalt, et me peame koos haiglasse minema. Kaalutlen pisut. Tòò juures teeks ma taaskord mingit presentatsiooni, ootaks ylemust tundide kaupa ja oleks sunnitud tòòtegemist teesklema. Otsustan haigla kasuks (vàhemalt mingi vaheldus eksole).
Elus on ikka teatud pòhivààrtused, mida tuleb jàrgida.
Yks neist on see, et hommikusòòki tuleb korralikult syya. Sellega seoses meil haiglasse eriti kiiret polnud, vaid astusime kòigepealt kodutànava baari sisse ja menetlesime traditsioonilise cappuccino/cornetto. Kuna ma olin kannatanud ja stressis, lubasin endale seekord eriti priske shokolaadiga cornetto. Hakkas parem.
Teel haiglasse Roku òpetas, et hoidku ma kaelast kinni ja oiaku ilgelt, et kòik saaks aru, et olen haavatud.
Vaatasin Rokut pòlglikult ja teatasin kindlameelselt, et haiguste teesklemine on minu vààrtushinnangutega vastuolus.
Roku aga informeeris selle peale, et Itaalias on selline kord, et kui oled tamponato (see, kellele tagant sisse sòideti), siis tuleb haiglasse minna, ilgelt simuleerida ja saada 15 pàeva kodust ravi. Pàrast kindlustus maksab koduse ravi eest pappi – vàhemalt 1000 eurot - ja kes ei simuleeri, on loll lihtsalt, et maast leitud raha yles ei vòta. Otse loomulikult, et mitte lolli olukorda jààda, kaalun simuleerimise vòimalikkust. Vaimusilmas nàgin tulemusrikast kylaskàiku disainer-outletti, mis peaks kòiki mu kannatusi ja terviseprobleeme leevendama :)
Jòuame kohale, aga mu vanad vààrtushinnangud on visad – kuidagi ei tule simuleeerimine vàlja.
Kòigepealt tuli registreerida. Hàrra leti taga piilus mu jalalabasid (see on siin tavaline- inimesed kontrollivad, et ega ma platvormkingi ei kanna).
Istume jàrjekorras, vaatame inimesi.
Korraga nàeme vàljas pàevinàinud Fiati maandumas, kust sòòstab vàlja naine, kes tormab ukse asemel vastu aknaklaasi ja vajub sillutisele. Naine jààb lamama sellisesse poosi nagu ta piki akent alla vajudes jài, rooli tagant vàljaimbunud mees tòttab ootesaali, karjudes ‘Syda! Syda!.
Làheb sebimiseks, naine toimetatakse vasakule àra.
Vahepeal tuleb hoogsalt uusi patsiente – kòigile on tagant sisse sòidetud, hoiavad kaela kinni, oigavad ja on hàsti kanged, nagu Roku òpetas.
Roku tuletab meelde, et àrgu ma keeraku pead nii plastiliselt ja tehku nàgu, et mul on valus. No yritan, aga ausalt òeldes ei tule eriti vàlja. On palju veenvamaid kodanikke.
Mòòduvad tunnid. Lòunaaeg hakkab làhenema ja mul on uus globaalne probleem - kui tuleb lòuna, siis haigla pannakse kinni ja avatakse uuesti kell 5, nagu Itaalias kòigi muude endast lugupidavate teenindusasutustega ikka kombeks. Saadan Roku baari cornettode jàrele, ise valvan jàrjekorda.
Nyyd kòidab mu tàhelepanu huvitav kooslus –ratastoolis keskealine proua, jalg kipsis ja tema kaaskond – hallipàine signore (proua abikaasa) ja nende tytar, kes on vàga ilus naine, aga lubamatult koledat vàrvi riietega (midagi sinepikollase ja pruuni vahepeal).
Proua nutab, tytar ja abikaasa lohutavad teda. Saabub valges kitlis hàrra, keda ilmselt ongi oodatud. Proua selgitab làbi pisarate, et tal on ròntgenit vaja, aga keegi ei tee talle ròntgenit ja kas gentilissimo singnore teeks talle ròntgeni. Signore selgitab, et vaat see siin on kiirabi ja me ei saa siin niisama lihtsalt teha ròntgenit igayhele, kes yksest sisse astub. Proua puhkeb nutma (umbes nagu oleks ainukese poja sòjas kaotanud), tytar pakub taskuràtti ja abikaasa hoiab kàtt tal òlal. Selgub, et proual on mingi jalavigastus, ta ise kahtlustab luumurdu, aga arstid nii ei arva, nii et tema arvates oleks ikkagi uuesti vaja ròntgen teha. See stseen toimub taustal pàris tykk aega. Vahepeal kàib valges kitlis signore àra, proua nuuksub ja tytar tòreleb summutatud hààlel, et ‘mamma, non fare figura’. Màrjad taskuràtikud muudkui lendavad prygikasti. Proua tunnustuseks pean ytlema, et ta on vàga meelekindel ja keeldub kiirabist àra minemast. Usun, et kui vaja, korraldab ta nàljastreigi ja saadab Romano Prodile avaliku kirja, et oma tahtmist saada.
Saabub uus patsient – mees kes karjub valust.
Tòttamisi lykatakse ta kuhugi ukse taha, aga karjed jààvad meie seltsi edasi. See on pàris karm tegelikult, umbes nagu stseen filmist 'Pààstke reamees Ryan'.
Yks kitlis kodanik sahistab uksest vàlja, vastuseks registraatorileti taga oleva seltskonna kysivatele pilkudele teatab summutatud hààlel: ‘Khm... ta ei tunne end kòige paremini’ ning sahistab tagasi sellest uksest sisse, mille tagant karjed kostuvad.
Jàlle uus patsient – anorektiline vana mees. Kuuldub sosinaid, et on suremas. Kuidas nad sellest aru saavad? Mehel pole hambaid, suu on nagu mutiauk ja sealt kostab korinat. Kui tavaliselt on siin igal patsiendil suur kaaskond (ema, isa, òed-vennad, abikaasa), siis sellel signorel pole mitte kedagi. Anorektiline mees lohistatakse sama ukse taha, kust karjed kostavad.
Kàime hoogsalt Rokuga kordamòòda leti juures askeldamas ja meelde tuletamas, et ma olen jàrjekorras. Kordamòòda kàime sellepàrast, et Roku peab tagasi tòòle minema ja mina pean harjutama, kuidas kiirabis enda eest seista, sest vastasel juhul on risk, et nad unustavad mu àra ja avastavad alles kuskil pyhapàeva pealelòunal, et keegi tamponeeritud Katu on reede hommikust saati ootamas.
Just siis kui Roku lahkub, tuleb minu kord!
Kuna òige ukse taga karjutakse endiselt ‘Ooo jumal!’ ja muud asjakohast, siis juhatatakse mind alternatiivsete koridoride kaudu jàrgmisse jàrjekorda ehk ròntgenisse, nagu seinale kinnitatud sildi pealt nàen.
Seal on juba kymneid tamponeerituid ootamas. Ausalt òeldes mul kael enam ei valuta, aga pappi tahaks ikka teenida, nii alistun ja asun sappa. Mòningase vaatluse tulemusean selgub, et tegelikult pole asi hull. Patsiente on heal juhul ainult kolm-neli ja kòik ylejàànud rahvas on patsientide pereliikmed – vanemad, abikaasad, òed-vennad, tytred-pojad. Nagu aru saan, nàeb Itaalia kiirabikombestik ette, et kiirabisse minnakse kogu perega – umbes nagu kirikusse ja pulma.
Ròntgen kàis kiiresti.
Rubenslike vormidega daam valges kitlis.
‘Istuge, pea sedasi otse jah. Ega te rase ei ole?’
‘Rase?’
‘Oluline on MITTE olla rase!’
‘No ma siis ei ole.’ (enda meelest tegin nalja, aga proua nàos ei liigu ykski nàrv)
Proua lahkub nii kiiresti, et peaaegu tundub, nagu oleks nàinud miraazhi.
Klòps-klòps. Nàib, et pildid said valmis.
Jààn edasist ootama, istun yksi tyhjas toas, midagi ei juhtu.
Itaalias, nagu ma valusate elu òppetundide abil aru olen saanud, ei juhtu ilma pingutamata midagi, eriti kui institutsioonidega tegemist.
Nii kònnin ukse juurde, mille taha proua kadus.
Ukse avanud, leian terve arstide konsiiliumi, naljatamas ja seltskondlikult vestlemas.
Kysin, et vabandage, kas nyyd on kòik.
Kolm kysivat silmapaari ja korraga rubenslikule daamile nàib... midagi... meenuvat, ta kogub end kiiresti ja teatab justkui endjuuserile ‘Olge nii kena ja minge vòtke seal ukse taga nyyd jàlle istet’.
Toonist nàib nagu iga Itaalias viibiv inimene peaks teadma, et peale ròntgenipiltide tegemist tuleb jàrjekorda tagasi minna. Ilmselt neile koolis kodanikuòpetuse tunnis rààgitakse neist asjust.
No làhen vòtan istet, ukse taga on nàrviline rahvamass. Nàib, et toimub midagi protestiliikumise taolist.
Inimesed kaeblevad, et miks on Itaalias kòik pekkis ja korrumpeerunud ja miks peab kiirabis tundide kaupa ootama.
Yks mees, kes on oma kipsis jalaga pojale moraalset tuge pakkumas, teab rààkida, et ega arstid syydi pole – systeem on selline, mis ei vòimalda normaalselt tòòtada.
Kostab kuuldusi, nagu oleks ròntgeni printer katki. Teadjamees lisab, et nyyd arvestage kòik, et peate vàhemalt viis tundi ootama, kuni printer korda saab.
Ònneks mul on kaks naisteajakirja kotis (Roku oli nii nummi ja tòi koos cornettodega).
Kuna mul pole kunagi aega naisteajakirju lugeda ja nagu kuulda, seisab ees viis rahulikku tundi trendikamate mantlite, ostunòuannete ja seleebritite avameelsete intervjuude seltsis, ei muretse ma eriti. Alternatiiv oleks tòòl mingit presentatsiooni vorpida, aga sellega pole kiiret ja niikuinii tuleb enamus ajast tòòtegemist teeselda, nii et kiirabis hàngimise mòte ei tundu teab mis vastumeelne. Noh, ainult tool vòiks ehk pehmem olla.
Loen parajasti huviga, kuidas Brad ja Angelina itaalia keeles oma perekonnaelust pajatavad. Tunnen fotosid silmitsedes ebatervet huvi Angelina kehakaalu vastu ja mòtlen, et kas lugupeetud abikaasa tema praeguse kehakaalu tingimustes ta vastu ka mingi muud huvi tunneb, peale intellektuaalse sobivuse nàiteks... siis aga tuleb jàlle karm kiirabi-reaalsus.
Surev anorektiline mees on lohistatud yhte avatud ustega tuppa, kogu jàrjekord piilub tema suunas ja protsesteerib hààlekalt, et mis pagana haigla see on, et isegi surijad jàetakse siin jumala hoolde. Rààkimata muidugi ausatest kodanikest, kes kòik peavad siin tundide kaupa ootama. Surija sekundeerib morbiidse korinaga, mida ta hammasteta suust valla pààstab. Muidugi, senistele syndmustele hinnangut andes usaldaks minagi surijate kysimuses pigem jumalat kui Itaalia kiirabi.
Kuulan pònevusega arutelu, teadjamees piilub minu suunas ja teeb màrkusi et jaah Saksamaal on olukord ikka palju parem meditsiini vallas. Itaalias arvatakse tihti, et olen sakslane. Eeldan, et sellepàrast toodi vestlusesse Saksamaa dimensioon.
Korraga màrkan yhes hàmaramas nurgataguses apaatset rasedat naist, kes poollamaskil olekus lòòtsutab. Oletatav lapse isa jookseb yhe ukse juurest teise juurde, yritab abi leida ja on muidu asjakohaselt nàrviline.
Uksed on kinni vòi siis pole tubades kedagi. Kòik arstid on vist lòunal. Rahvamassi tàhelepanu kandub surevalt mehelt rasedale naisele. Kostab hààlekaid proteste. Hakkan tegema jàreldusi, et peaks varuma mingeid immuunsysteemi parandavaid medikamente, vist mingit tervistavat tiibeti joogat tegema ja taimeteesid jooma hakkama. Itaalias haigeks jààmine pole ka tervetele inimestele just kergete killast katsumus. Mòned kodanikuliikumise aktivistid teevad telefonikònesid, teatamaks, et nad ei jòua lòunale.
Kipsis jalaga proua on vahepeal suurte sammudega edasi liikunud (kas pole intrigeeriv sònakombinatsioon) - yks valgekittel veeretab prouat, kes sàrab ònnest nagu olympiavòtija, ròntgenikabinetti. Hàmmastav.
Hakkan juba vaatama, et see jàrjekord on pàris tore inspiratsiooniallikas blogi jaoks ja teen mòttes tàhelepanekuid huvitavamatest typaazhidest.
Siis aga kutsutakse mind hoopis yhte kabinetti.
Astun sisse.
Kael ausalt òeldes ei valuta yldse, aga oma olematut nàitlejameisterlikkust kokku vòttes teen kuidagi virila nào igaks juhuks.
Kabinetis on yks proua laua taga ja kaks kitlis meest toetuvad riiulite najale. Proua pajatab meestele, kuidas ta kohtas hiljuti transvestiiti.
Virila nào tegemisel pole mòtet. Minu poole keegi eriti ei vaata, proua rààgib meestega edasi, samal ajal midagi arvutisse trykkides. Mehed muhelevad.
Otsustan sekkuda.
Kysin, et vabandage, kui teile tyli ei tee, siis ma tuleks ehk teinekord tagasi, kui te vàhem hòivatud pole (see on Itaalia etiketi miinivàljadel ààrmiselt brutaalne vòte, vòin ma otsekohestele eestlastele teada anda).
Proua vaatab mulle esimest korda otsa ja pakub, et vahest ma ootaks ikka natuke.
Laseb printerist paberi vàlja. Ilmneb, et mu diagnoos: 5 pàeva voodiravi. Vilunult leitakse riiulist piltidega reklaammaterjal, proua teeb mingile kaelasidemele risti ja teatab, et hoidku ma seda viis pàeva ja pakaa!
‚Kòik, jah? Vòin minna?’
‚Jah, otse loomulikult, sinjoora.’ (jàlle selline toon, justkui poleks ma korralikult kodanikuòpetuse tunnis kàinud)
Lahkun, lehvitan mòttes kodanikuliikumisele, surevale mehele ja tamponeeritutele, kes ootesaalis kygelevad. Huvi pàrast vaatan kella - umbes neli pealelòunal.
Muide tagantjàrele vòin òelda, et kuue tunniga teenisin 175 eurot.
lunedì, novembre 19, 2007
giovedì, novembre 15, 2007
teeseldes tòòtegemist tulid mul jàrgmised mòtted
Roomas elamine on meeldiv, sest ei pea mitte kunagi talverevidega sebima, mòtlesin alemana blogi lugedes.
Aga yldiselt talved on siin ikkagi karmid. Mulle meeldis juulikuus rohkem, kui òòsiti oli 30 kraadi sooja. Praegu on umbes 15 kraadi sooja ja majades sees on ka 15 kraadi sooja.
Itaallased kòik imestavad, et miks ma salli ja seest karvaste kinnastega kàin, sest pòlise pòhjamaalasena ei tohiks mul yldse kylm olla.
Ja pean tunnistama hàmminguga, et kontseptsiooni, et toas vòib olla soojem kui òues, ei usuta eriti. Vàlja arvatud need itaallased, kes on kuskil pòhjamaades kàinud. Nemad tavaliselt kiidavad uskmatutele takka, et vot jaa kusjuures tòepoolest nad kàivad seal lyhikeste varrukatega toas ringi!
Need itaallased, kes tubade kytmise vòimalikkusesse usuvad, leiavad fenomenile kohe ka kiire selgituse – mis teil viga seal Eestis kytta, teid on ju ainult poolteist miljonit. No ma ei tea, ise itaallased leiutasid akveduktid ja puha, aga nyyd ei usu, et tube vòiks soojaks kytta.
Ma olen vahel aeglase reaktsiooniga, aga kui nyyd jàrgmine kord keegi jàlle nii ytleb, siis mul on vastus juba valmis.
See oleks jàrgmine:
1) /elegatne kulmukergitus ja teeseldud yllatus/
2) 'Hmm... aga kui lubate, juhiksin alandlikult teie tàhelepanu 143 miljonile venelasele, kes kòik oktoobrist màrtsini tube samamoodi soojaks kytavad'
àge. eks?
Teisest kyljest jàllegi, kui kysitakse, et millega Eestis kòetakse, pean isegi nentima, et ‘no me nàiteks pòletame puitu’ kòlab siinses kontektsis kuidagi absurdselt.
Jàrgneva mòtteavalduse eest vòib juhtuda, et I2 syydistab mind selles, et olen Ingridi kàsilane ja et tegelikult olen mina potsatajanahas marta ja kommunist ja miskòikveel, aga ma ikkagi tahaks avaldada yhe arvamuse siinkohal. Mulle isiklikult nàib, et need ‘toetavad kommentaarid anonyymseks jààda soovivatelt heasoovijatelt’ on I2 ise valmis kirjutatud. Nende kommentaaride stiil on kuidagi kahtlaselt sarnane.
Nagu nàete, on mul tekkinud aega, et blogisid lugeda
Tàna on tàpselt selline tòòpàev, millelaadseid ma siin itaalias vihkan. Nimelt meisterdasin jàrjekordse powepointi suurvormi, valades sinna kogu oma itaalia keele oskuse ja vòime produtseerida erakordselt kaunikujulisi mulle ja noolekesi elegantsetes vàrvikombinatsioonides. Yhesònaga sain selle eile òhtul valmis, kuigi tegelikult peab see valmis saama reede hommikuks.
Tàna aga pole ylemusel aega mu capolavorot enne kella kuute vaadata, mis tàhendab, et heal juhul kella seitsme paiku skoorime. See tàhendab kindlasti, et pean kiirelt reede hommikuks mingeid tàiendavaid andmeid otsima, mille peale varem keegi ei mòelnud ja tegema yletunde peale seda, kui olen siin yheksa tundi mòttetult molutanud ja tòòtegemist teeselnud, kuna mul pole midagi teha. Karta on, et enne kella kahtteist òòsel minema ei pààse.
Kindlasti tekib kaastundlikel lugejatel nyyd kysimus, et miks ja mismòttes ja mingi jobu oled, et enda eest seista ei oska. Vastan kokkuvòtlikult: when in Rome…
Kuna mul on tàna palju vaba aega, tegin kingade inventuuri.
23 paari.
43% on mustad.
26% on ballerinad.
56% on ostetud tànavu aastal.
Mis veel?
Rohkem midagi.
Aga yldiselt talved on siin ikkagi karmid. Mulle meeldis juulikuus rohkem, kui òòsiti oli 30 kraadi sooja. Praegu on umbes 15 kraadi sooja ja majades sees on ka 15 kraadi sooja.
Itaallased kòik imestavad, et miks ma salli ja seest karvaste kinnastega kàin, sest pòlise pòhjamaalasena ei tohiks mul yldse kylm olla.
Ja pean tunnistama hàmminguga, et kontseptsiooni, et toas vòib olla soojem kui òues, ei usuta eriti. Vàlja arvatud need itaallased, kes on kuskil pòhjamaades kàinud. Nemad tavaliselt kiidavad uskmatutele takka, et vot jaa kusjuures tòepoolest nad kàivad seal lyhikeste varrukatega toas ringi!
Need itaallased, kes tubade kytmise vòimalikkusesse usuvad, leiavad fenomenile kohe ka kiire selgituse – mis teil viga seal Eestis kytta, teid on ju ainult poolteist miljonit. No ma ei tea, ise itaallased leiutasid akveduktid ja puha, aga nyyd ei usu, et tube vòiks soojaks kytta.
Ma olen vahel aeglase reaktsiooniga, aga kui nyyd jàrgmine kord keegi jàlle nii ytleb, siis mul on vastus juba valmis.
See oleks jàrgmine:
1) /elegatne kulmukergitus ja teeseldud yllatus/
2) 'Hmm... aga kui lubate, juhiksin alandlikult teie tàhelepanu 143 miljonile venelasele, kes kòik oktoobrist màrtsini tube samamoodi soojaks kytavad'
àge. eks?
Teisest kyljest jàllegi, kui kysitakse, et millega Eestis kòetakse, pean isegi nentima, et ‘no me nàiteks pòletame puitu’ kòlab siinses kontektsis kuidagi absurdselt.
Jàrgneva mòtteavalduse eest vòib juhtuda, et I2 syydistab mind selles, et olen Ingridi kàsilane ja et tegelikult olen mina potsatajanahas marta ja kommunist ja miskòikveel, aga ma ikkagi tahaks avaldada yhe arvamuse siinkohal. Mulle isiklikult nàib, et need ‘toetavad kommentaarid anonyymseks jààda soovivatelt heasoovijatelt’ on I2 ise valmis kirjutatud. Nende kommentaaride stiil on kuidagi kahtlaselt sarnane.
Nagu nàete, on mul tekkinud aega, et blogisid lugeda
Tàna on tàpselt selline tòòpàev, millelaadseid ma siin itaalias vihkan. Nimelt meisterdasin jàrjekordse powepointi suurvormi, valades sinna kogu oma itaalia keele oskuse ja vòime produtseerida erakordselt kaunikujulisi mulle ja noolekesi elegantsetes vàrvikombinatsioonides. Yhesònaga sain selle eile òhtul valmis, kuigi tegelikult peab see valmis saama reede hommikuks.
Tàna aga pole ylemusel aega mu capolavorot enne kella kuute vaadata, mis tàhendab, et heal juhul kella seitsme paiku skoorime. See tàhendab kindlasti, et pean kiirelt reede hommikuks mingeid tàiendavaid andmeid otsima, mille peale varem keegi ei mòelnud ja tegema yletunde peale seda, kui olen siin yheksa tundi mòttetult molutanud ja tòòtegemist teeselnud, kuna mul pole midagi teha. Karta on, et enne kella kahtteist òòsel minema ei pààse.
Kindlasti tekib kaastundlikel lugejatel nyyd kysimus, et miks ja mismòttes ja mingi jobu oled, et enda eest seista ei oska. Vastan kokkuvòtlikult: when in Rome…
Kuna mul on tàna palju vaba aega, tegin kingade inventuuri.
23 paari.
43% on mustad.
26% on ballerinad.
56% on ostetud tànavu aastal.
Mis veel?
Rohkem midagi.
sabato, novembre 10, 2007
kòrgetasemelist tòsieluhuumorit
Alessandra Mussolini ja Itaalia poliitikute teemal tahaks veel jàtkata.
Merlis saatis eelmise postituse kommentaaris àgeda klipi, mis minu arvates vààrib eraldi àramàrkimist - jàrjekordne Porta a Porta, kus tytarlapsed peaaegu làhivòitlusesse asuvad.
Youtube kullafondist leiab muudki huvitavat, mida teiega jagada tahaks.
Alustuseks fantastiline kaos telestuudios. Keevaline Alessandra rebib kirjanik-poliitik Vittorio Sgarbilt prillid ja sulgeb kàega ta suu. Selle jàrel asuvad noored kàhmlema ning jàrgneb nauditav solvangute vahetamine yleyldise korralageduse vòtmes.
Muide selle klipi lòpus nàeme boonusena ka kòigi noorte itaallannade pòlguse objekti, Eros Ramazotti alatult maha jàtnud Michelle Hunzikeri.
Siin aga legendaarne klipp, kus nàeme ààrmiselt nauditavat teineteisest ylekarjumist Alessandra Mussolini ja transvestiidist poliitiku Vladimir Luxuria vahel. Ning seda, kui Alessandra teatab, et parem olla fashist kui pede.
Merlis saatis eelmise postituse kommentaaris àgeda klipi, mis minu arvates vààrib eraldi àramàrkimist - jàrjekordne Porta a Porta, kus tytarlapsed peaaegu làhivòitlusesse asuvad.
Youtube kullafondist leiab muudki huvitavat, mida teiega jagada tahaks.
Alustuseks fantastiline kaos telestuudios. Keevaline Alessandra rebib kirjanik-poliitik Vittorio Sgarbilt prillid ja sulgeb kàega ta suu. Selle jàrel asuvad noored kàhmlema ning jàrgneb nauditav solvangute vahetamine yleyldise korralageduse vòtmes.
Muide selle klipi lòpus nàeme boonusena ka kòigi noorte itaallannade pòlguse objekti, Eros Ramazotti alatult maha jàtnud Michelle Hunzikeri.
Siin aga legendaarne klipp, kus nàeme ààrmiselt nauditavat teineteisest ylekarjumist Alessandra Mussolini ja transvestiidist poliitiku Vladimir Luxuria vahel. Ning seda, kui Alessandra teatab, et parem olla fashist kui pede.
venerdì, novembre 09, 2007
truth is stranger than fiction
Idee poolest vòiks tànast pealkirja iga Itaalia-teemalise postituse juures kasutada, aga tàna tahaksin kirjutada oma lemmik-huumorisaatest Porta a Porta.
Tavaliselt rààgivad seal Itaalia poliitikud pàevakajalistel teemadel, nàiteks Rumeenia immigrantidest vòi Itaalias valitsevast korruptsioonist (nad ise muidugi ei ole korrumpeerunud, aga konkureeriva partei poliitikud on).
Siinkohal ma vist vàljendasin end selles mòttes pisut ebatàpselt, et pàris rààkimiseks ei saa seda nimetada, millega Porta a Porta saates tegeletakse. Pigem on nii, et kòik kohalviibijad panevad volyymi pòhja ja annavad nagu torust tuleb. Vòidab see, kellel on kòige kòvem hààl ja kes yhe hingetòmbega kòige kauem tulistada suudab.
Eilse Porta a Porta màngu vòitja oli Alessandra Mussolini.
Teemaks oli meditsiinihariduse vallas valitsev onupojapoliitika ja ebaaus konkurents noorte tudengite tòòlemààramisel, vòi midagi taolist. Siiani ei ole ma teemadesse eriti syveneda suutnud, sest vaatan alati vòlutult etendust ja pàrast ei màleta òieti, millest jutt oli.
Yhesònaga, eile oli Alessandra mòòdutundetult hysteeriline.
No et te paremini mòistaks - kujutage ette, et nàiteks palk ei laeku ja ei laeku ja kui nàdal tàis saanud làhete raamatupidaja juurde karjuma, et mis vàrk kurat, ma teen siin yletunde nagu segane, lapsigi nàen vaid nàdalavahetusel, pangalaen muudkui tòuseb, krediitkaardivòlg on kosmoses ja yldsegi ma olen ennast tàiega ohverdanud, et projektid tàhtajaks valmis saada ja nyyd sina, mingi mòttetu kulukeskus, ei saa niipaljugi tehtud, et palk òigeks ajaks makstud saaks. Kus on òiglus siin ilmas???
Mingi taoline hysteerikapuhang yhesònaga.
Eile olid ka mingid vanamehed kohal, aga nad eriti eetriaega ei saanud. Yritasid midagi vahele pomiseda, aga Alessandral oli kòige kòvem hààl, nii et ylejàànud poliitikud on rohkem nagu taustalaulja rollis seekord. Kui keegi sòna vòttis, siis Alessandra lihtsalt keeras volyymi juurde ja ma pean ytlema, et ta tegi seda asjatundlikult.
Muide Alessandra on vòrdlemisi intrigeeriv. Esiteks on tal noobel suguvàsa – tàdiks Sophia Loren ja vanaisaks Benito Mussolini.
Alessandra on selle poolest kuulus, et ta on sellesamas Porta a Porta saates òelnud, et parem olla fashist kui pede.
Selle peale tuli mul meelde kolleeg Pasquale hiljuti òeldud mòttetera: kui peab kahe halva vahel valima, siis tema vòtab alati selle, kes on ilusam ja noorem.
Tavaliselt rààgivad seal Itaalia poliitikud pàevakajalistel teemadel, nàiteks Rumeenia immigrantidest vòi Itaalias valitsevast korruptsioonist (nad ise muidugi ei ole korrumpeerunud, aga konkureeriva partei poliitikud on).
Siinkohal ma vist vàljendasin end selles mòttes pisut ebatàpselt, et pàris rààkimiseks ei saa seda nimetada, millega Porta a Porta saates tegeletakse. Pigem on nii, et kòik kohalviibijad panevad volyymi pòhja ja annavad nagu torust tuleb. Vòidab see, kellel on kòige kòvem hààl ja kes yhe hingetòmbega kòige kauem tulistada suudab.
Eilse Porta a Porta màngu vòitja oli Alessandra Mussolini.
Teemaks oli meditsiinihariduse vallas valitsev onupojapoliitika ja ebaaus konkurents noorte tudengite tòòlemààramisel, vòi midagi taolist. Siiani ei ole ma teemadesse eriti syveneda suutnud, sest vaatan alati vòlutult etendust ja pàrast ei màleta òieti, millest jutt oli.
Yhesònaga, eile oli Alessandra mòòdutundetult hysteeriline.
No et te paremini mòistaks - kujutage ette, et nàiteks palk ei laeku ja ei laeku ja kui nàdal tàis saanud làhete raamatupidaja juurde karjuma, et mis vàrk kurat, ma teen siin yletunde nagu segane, lapsigi nàen vaid nàdalavahetusel, pangalaen muudkui tòuseb, krediitkaardivòlg on kosmoses ja yldsegi ma olen ennast tàiega ohverdanud, et projektid tàhtajaks valmis saada ja nyyd sina, mingi mòttetu kulukeskus, ei saa niipaljugi tehtud, et palk òigeks ajaks makstud saaks. Kus on òiglus siin ilmas???
Mingi taoline hysteerikapuhang yhesònaga.
Eile olid ka mingid vanamehed kohal, aga nad eriti eetriaega ei saanud. Yritasid midagi vahele pomiseda, aga Alessandral oli kòige kòvem hààl, nii et ylejàànud poliitikud on rohkem nagu taustalaulja rollis seekord. Kui keegi sòna vòttis, siis Alessandra lihtsalt keeras volyymi juurde ja ma pean ytlema, et ta tegi seda asjatundlikult.
Muide Alessandra on vòrdlemisi intrigeeriv. Esiteks on tal noobel suguvàsa – tàdiks Sophia Loren ja vanaisaks Benito Mussolini.
Alessandra on selle poolest kuulus, et ta on sellesamas Porta a Porta saates òelnud, et parem olla fashist kui pede.
Selle peale tuli mul meelde kolleeg Pasquale hiljuti òeldud mòttetera: kui peab kahe halva vahel valima, siis tema vòtab alati selle, kes on ilusam ja noorem.
tundmatu mootorratturi màlestuseks
Sòitsin eile tòòlt koju.
G.R.A.-l avanes tavapàrane Rooma vaatepilt – kòigepealt ummik, siis vilkurid ja paar ohutuledega autot ràndomilt.
Seekord oli aga autodest pisut eemal yks hyljatud mootorratas kylili maas.
Meedikud tòstsid plastikusse màhitud kanderaami kiirabiautosse.
Jah, elu on habras.
G.R.A.-l avanes tavapàrane Rooma vaatepilt – kòigepealt ummik, siis vilkurid ja paar ohutuledega autot ràndomilt.
Seekord oli aga autodest pisut eemal yks hyljatud mootorratas kylili maas.
Meedikud tòstsid plastikusse màhitud kanderaami kiirabiautosse.
Jah, elu on habras.
giovedì, novembre 08, 2007
tàna on nii
juba mitmendat pàeva kàivad mulle siin roomas nàrvidele autojuhid, kes sòidavad kahe rea vahel, et peilida, milline rida kiiremini liigub ja siis vastavasse ritta end sàttida.
tànan tàhelepanu eest :)
tànan tàhelepanu eest :)
venerdì, novembre 02, 2007
Miks?
Kui ma nàen Inglismaal elegantset musta ròivastunud naist, siis ta on trendika restorani ettekandja vòi trendika kingapoe myyja.
Kui ma nàen Itaalias elegantset musta ròivastunud naist, siis ta on Milaanost.
Miks kàivad Milaano naised AINULT musta vàrvi riietega?
Mul on veel kysimusi.
Miks kòik Itaalia mehed petavad?
Miks Itaalia naistel pole kòhu peal volte, kuigi nad ei ole yldse saledad?
Miks itaallased raamatuid ei loe?
Miks on itaallastel maailma kòige ilusamad juuksed?
Miks on Itaalia 'Tantsud tàhtedega' nii tapvalt pikk ja igav?
Miks on itaallastel masendus, kui vihma sajab?
Kui ma nàen Itaalias elegantset musta ròivastunud naist, siis ta on Milaanost.
Miks kàivad Milaano naised AINULT musta vàrvi riietega?
Mul on veel kysimusi.
Miks kòik Itaalia mehed petavad?
Miks Itaalia naistel pole kòhu peal volte, kuigi nad ei ole yldse saledad?
Miks itaallased raamatuid ei loe?
Miks on itaallastel maailma kòige ilusamad juuksed?
Miks on Itaalia 'Tantsud tàhtedega' nii tapvalt pikk ja igav?
Miks on itaallastel masendus, kui vihma sajab?
mercoledì, ottobre 31, 2007
Kylalised
Hissand, ma olen nii erutatud!
Laupàeval tulevad radiloog, sisehaiguste arst ja hambaarst ja siis ma saan neli pàeva haigustest rààkida. Arstid rààgivad nii huvitavaid asju.
Mul on yks sòbranna, kes on arst ja igal aastal juulis kui on tema synnipàev, olen suure huviga ja varajaste hommikutundideni kuulanud lugusid kòikvòimalikest haigustest ja patsientidest ja sellest, kuidas aru saada, et on infarkt ja muud taolised asjad.
Ma olen alati nautinud neid synnipàevi ja iga kord kui pidu làbi, olen jàrgmist synnipàeva ootama hakanud. Kahju, et tànavu jài mul sinna synnipàevale minemata.
Homme on Itaalias vaba pàev. Nimelt siin on terve aasta jooksul ràndomilt igasugustele pyhakutele pyhendatud pàevi. Homme aga on eriti tàhtis, sest siis on kòikide pyhakute pàev.
Mina kavatsen kòikide pyhakute pàeva puhul jàtkata Paul Ginsborgi raamatut Itaalia ajaloost aastatel 1943-1980. Praeguseks olen jòudnud 50ndate aastate agraarreformini ja ma ytlen teile ainult yht - piisab aastatest 1943 kuni 1953 Itaalias ja eestlaste terrorit tàis minevik 13ndast sajandist alates on lahja leem selle kòrval, mis jama ja nòmedust itaallased kannatama pidid. paljuski on nad ise syydi riigimehelikkuse puudumises, onupojapoliitikas ja pohhuismis, aga ikkagi. Kurb lugeda sellistest asjadest.
'50ndad pole midagi, oota vaid kui 70ndatesse jòuad. Siis oli itaalias òige kodusòda', valgustas mind kolleeg Enrico.
Muide Mussolini-aegse maaharijate soosimise ja 50ndate aastate agraarreformide valguses on mul tekkinud ebaterve huvi roku viinamarjakasvatajatest esivanemate maa-mahhinatsioonide vastu. Esimesel vòimalusel peaks miniatuurse musta ròivastunud vanaemaga pooltunnikese veetma ja uurima, et kuidas nende elu Mussolini ajal oli ja kas pàrast sòda ka neilt maad àra vòeti vòi ònnestus neil samuti mingi labase triki vòi poliitikute àraostmise abil maa ymberjagamise eest pààseda.
àsja sain teada, et homme olla kòik poed kinni. Hea, et taipasin pyhapàeval gelateriast karbi jààtist osta. Homme jagan jààtise kolmeks osaks - hommikusòòk, lòunasòòk ja òhtusòòk. Nimelt ma pole yldse poodi jòudnud, nagu tavaliselt.
Laupàeval tulevad radiloog, sisehaiguste arst ja hambaarst ja siis ma saan neli pàeva haigustest rààkida. Arstid rààgivad nii huvitavaid asju.
Mul on yks sòbranna, kes on arst ja igal aastal juulis kui on tema synnipàev, olen suure huviga ja varajaste hommikutundideni kuulanud lugusid kòikvòimalikest haigustest ja patsientidest ja sellest, kuidas aru saada, et on infarkt ja muud taolised asjad.
Ma olen alati nautinud neid synnipàevi ja iga kord kui pidu làbi, olen jàrgmist synnipàeva ootama hakanud. Kahju, et tànavu jài mul sinna synnipàevale minemata.
Homme on Itaalias vaba pàev. Nimelt siin on terve aasta jooksul ràndomilt igasugustele pyhakutele pyhendatud pàevi. Homme aga on eriti tàhtis, sest siis on kòikide pyhakute pàev.
Mina kavatsen kòikide pyhakute pàeva puhul jàtkata Paul Ginsborgi raamatut Itaalia ajaloost aastatel 1943-1980. Praeguseks olen jòudnud 50ndate aastate agraarreformini ja ma ytlen teile ainult yht - piisab aastatest 1943 kuni 1953 Itaalias ja eestlaste terrorit tàis minevik 13ndast sajandist alates on lahja leem selle kòrval, mis jama ja nòmedust itaallased kannatama pidid. paljuski on nad ise syydi riigimehelikkuse puudumises, onupojapoliitikas ja pohhuismis, aga ikkagi. Kurb lugeda sellistest asjadest.
'50ndad pole midagi, oota vaid kui 70ndatesse jòuad. Siis oli itaalias òige kodusòda', valgustas mind kolleeg Enrico.
Muide Mussolini-aegse maaharijate soosimise ja 50ndate aastate agraarreformide valguses on mul tekkinud ebaterve huvi roku viinamarjakasvatajatest esivanemate maa-mahhinatsioonide vastu. Esimesel vòimalusel peaks miniatuurse musta ròivastunud vanaemaga pooltunnikese veetma ja uurima, et kuidas nende elu Mussolini ajal oli ja kas pàrast sòda ka neilt maad àra vòeti vòi ònnestus neil samuti mingi labase triki vòi poliitikute àraostmise abil maa ymberjagamise eest pààseda.
àsja sain teada, et homme olla kòik poed kinni. Hea, et taipasin pyhapàeval gelateriast karbi jààtist osta. Homme jagan jààtise kolmeks osaks - hommikusòòk, lòunasòòk ja òhtusòòk. Nimelt ma pole yldse poodi jòudnud, nagu tavaliselt.
martedì, ottobre 30, 2007
itaallaste avameelsusest
Ma tahaks veel kirjutada teile sellest, kui avameelsed inimesed on itaallased.
Nimelt eelmises sissekandes unustasin avalikustada itaallaste suguelukombestikku illustreerivat informatsiooni, mida kuulsin itaallanna A kàest, kellega eile Da Felices sòòmas kàisin.
Nimelt pajatas ta pòhjalikult ja konkreetseid nimesid nimetades, milliste meie yhiste meesylemustega ta magada tahaks. Mònede kohta sain ka òpetlikke nàpunàiteid, kuidas vàliste vaatluste pòhjal ja kehakeelt analyysides meeskolleegi vòimaliku seksuaalse soorituse kohta jàreldusi teha.
Ka mòningaid varasemaid jutuajamisi meenutades vòin teile siinkohal òelda, et Itaalias on tàiesti normaalne arutada, et kellega magada tahaks ja kui tihti yldse seksi saab ja kui saab, siis mida tàpselt tehakse. Ykskord nàiteks kàisime Francavilla sòpradega, kelleks on yks abielupaar, aperitiivil ja siis nad rààkisid meile avameelselt, et kuidas nad voodi valisid spetsiaalselt selleks, et saaks koera poosi harrastada nii et mees saab pòrandal seista ja et ka kòògilaud leiab mitmesugust erinevat kasutust nende peres. Kusjuures pealtnàha vaatad, sellised tavalised keskealised inimesed – ortopeediliste kingadega kurvikas proua ja tysedusele kalduv tàiesti ebamààrane mees.
Aga tagasi tulles eilse òhtu juurde, hakkasime ikkagi kuidagi ònnekombel A kihlatust rààkima, mille yle mul oli hea meel, sest vastasel juhul oleks viisakus ja head lauakombed vist ette nàinud, et minagi oma siivutute unistuste lemmik-meeskolleegi nimetaks. Sellega oleks mul kòvasti komplikatsioone tekkinud, kuna emaga koos elavate lyhikest kasvu meeste peale mul ei tòuse. Siinkohal tuleb veel arvesse vòtta, et Itaalias olla suur solvang, kui pooleteistmeetrise inimese kohta òelda et ta on lyhike vòi yldse lyhikesi inimesi kuidagi kommenteerida ja A on silma jàrgi vaadates umbes sama pisike nagu Kylie Minoque. Vòi smurf. Midagi sinnakanti yhesònaga. Mòistate kyll. Yhesònaga, et kui ma oleks konkreetselt vàlja òelnud, et kòik potensiaalsed partnerid on liiga lyhikesed, siis oleks A solvunud, aga midagi muud asjalikku ei tulnud mul pàhe.
Yhesònaga kysisin A kàest, et kaua te juba kihlatuga koos olete.
Vastuseks tuli:”Kolmteist aastat! Kusjuures ma pole teda kordagi petnud.” /asjakohased kàeliigutused/ “MITTE KORDAGI” /veel asjakohaseid kàeliigutusi/
“Uau…” kiitsin heaks A jumalakartliku eluviisi.
Kui juba itaalaste avameelsusest juttu tuli, siis teisest kyljest jàllegi ei rààgita Itaalias yldse haigustest (mis minu arvates on ààrmiselt pònev ja kàsitlemist vààriv teema). Nàiteks Kylas on yks poiss, kes on imelik ja ma olen ikka mitu korda kysinud inimestelt, et mis haigus tal on ja kòigil on kohe suud lukkus.
Naised ei kipu ka eriti ka oma iluprotseduuridest rààkima, mis mind alati yllatab, sest jàllegi – minu arust on iluprotseduurid maailma kòige fundamentaalsem naiste jututeema (tugeval teisel kohal world peace jàrel). Siinkohal on mul illustreeriv nàide jàllegi màlestusvààrsest eilsest òhtust. Nimelt korraga pidas A vajalikuks mind informeerida, et ta peab jalgu depileerima.
See kàis jàrgmiselt:
A: ma_pean_vot_ /ebamààrane kàeliigutus/ tegema
Mina: Mida? Mida?
A: /tasasel hààlel/ noh, ma pean /tòuseb kikivarvukile ja sosistab mu kòrva làhedale/ jalgu depileerima /maandub vàlkkiirelt jalgade peale tagasi ja vaatab ringi, et ega keegi ei kuulnud/
Arvake, kas ma oman haiglaselt detailset infot selle kohta, mis poosid ja asjad Rokul eksidega kasutusel ja mis ei olnud ja kui olid, siis mismoodi tàpselt? Jah. Kòike.
Aga kas ma tean, kui vanad nad olid vòi mis haridusega? mm... mitte eriti
Nimelt eelmises sissekandes unustasin avalikustada itaallaste suguelukombestikku illustreerivat informatsiooni, mida kuulsin itaallanna A kàest, kellega eile Da Felices sòòmas kàisin.
Nimelt pajatas ta pòhjalikult ja konkreetseid nimesid nimetades, milliste meie yhiste meesylemustega ta magada tahaks. Mònede kohta sain ka òpetlikke nàpunàiteid, kuidas vàliste vaatluste pòhjal ja kehakeelt analyysides meeskolleegi vòimaliku seksuaalse soorituse kohta jàreldusi teha.
Ka mòningaid varasemaid jutuajamisi meenutades vòin teile siinkohal òelda, et Itaalias on tàiesti normaalne arutada, et kellega magada tahaks ja kui tihti yldse seksi saab ja kui saab, siis mida tàpselt tehakse. Ykskord nàiteks kàisime Francavilla sòpradega, kelleks on yks abielupaar, aperitiivil ja siis nad rààkisid meile avameelselt, et kuidas nad voodi valisid spetsiaalselt selleks, et saaks koera poosi harrastada nii et mees saab pòrandal seista ja et ka kòògilaud leiab mitmesugust erinevat kasutust nende peres. Kusjuures pealtnàha vaatad, sellised tavalised keskealised inimesed – ortopeediliste kingadega kurvikas proua ja tysedusele kalduv tàiesti ebamààrane mees.
Aga tagasi tulles eilse òhtu juurde, hakkasime ikkagi kuidagi ònnekombel A kihlatust rààkima, mille yle mul oli hea meel, sest vastasel juhul oleks viisakus ja head lauakombed vist ette nàinud, et minagi oma siivutute unistuste lemmik-meeskolleegi nimetaks. Sellega oleks mul kòvasti komplikatsioone tekkinud, kuna emaga koos elavate lyhikest kasvu meeste peale mul ei tòuse. Siinkohal tuleb veel arvesse vòtta, et Itaalias olla suur solvang, kui pooleteistmeetrise inimese kohta òelda et ta on lyhike vòi yldse lyhikesi inimesi kuidagi kommenteerida ja A on silma jàrgi vaadates umbes sama pisike nagu Kylie Minoque. Vòi smurf. Midagi sinnakanti yhesònaga. Mòistate kyll. Yhesònaga, et kui ma oleks konkreetselt vàlja òelnud, et kòik potensiaalsed partnerid on liiga lyhikesed, siis oleks A solvunud, aga midagi muud asjalikku ei tulnud mul pàhe.
Yhesònaga kysisin A kàest, et kaua te juba kihlatuga koos olete.
Vastuseks tuli:”Kolmteist aastat! Kusjuures ma pole teda kordagi petnud.” /asjakohased kàeliigutused/ “MITTE KORDAGI” /veel asjakohaseid kàeliigutusi/
“Uau…” kiitsin heaks A jumalakartliku eluviisi.
Kui juba itaalaste avameelsusest juttu tuli, siis teisest kyljest jàllegi ei rààgita Itaalias yldse haigustest (mis minu arvates on ààrmiselt pònev ja kàsitlemist vààriv teema). Nàiteks Kylas on yks poiss, kes on imelik ja ma olen ikka mitu korda kysinud inimestelt, et mis haigus tal on ja kòigil on kohe suud lukkus.
Naised ei kipu ka eriti ka oma iluprotseduuridest rààkima, mis mind alati yllatab, sest jàllegi – minu arust on iluprotseduurid maailma kòige fundamentaalsem naiste jututeema (tugeval teisel kohal world peace jàrel). Siinkohal on mul illustreeriv nàide jàllegi màlestusvààrsest eilsest òhtust. Nimelt korraga pidas A vajalikuks mind informeerida, et ta peab jalgu depileerima.
See kàis jàrgmiselt:
A: ma_pean_vot_ /ebamààrane kàeliigutus/ tegema
Mina: Mida? Mida?
A: /tasasel hààlel/ noh, ma pean /tòuseb kikivarvukile ja sosistab mu kòrva làhedale/ jalgu depileerima /maandub vàlkkiirelt jalgade peale tagasi ja vaatab ringi, et ega keegi ei kuulnud/
Arvake, kas ma oman haiglaselt detailset infot selle kohta, mis poosid ja asjad Rokul eksidega kasutusel ja mis ei olnud ja kui olid, siis mismoodi tàpselt? Jah. Kòike.
Aga kas ma tean, kui vanad nad olid vòi mis haridusega? mm... mitte eriti
talveaeg
mitte et see nyyd mingi eriline yllatus oleks, aga itaalia raadiojaamade hommikuprogrammides ei òelda vist mitte kunagi, palju kell on.
itaalia teleuudistes pole ma ka kunagi màrganud paremas nurgas kellaaega (no ma olen otsinud)
senini olen ma sellesse kultuurierinevusse leebelt suhtunud, aga pyhapàeval, kui mul tekkis kahtlus, et kas kella keerati tund aega edasi vòi tagasi, ei saanud ma muidu tòele jàlile, kui pidin eestisse helistama, kysima palju kell on ja siis selle itaalia ajavòòndisse konverteerima
roku teatab saudi-araabiast, et linn olla vàga moodne ja hotell stupendo (tòlk. imeline) ja et ta vòttis esimese pàevaga pool kilo alla seoses alkoholi ja maiustuste puudumisega.
eile kàisin sòòmas tyypilises rooma restoranis Da Felice. Stiilne koht ja mitte eriti kallis (16 eurot kulus per nase). Kòik kunded olid pysikliendid, toit oli suurepàrane ja homoseksuaalist kelner vàga sympaatne.
ja siis ma tahtsin veel sellist huvitavat kogemust teiega jagada, et pyhapàeval kàisin P (mees) ja A-ga (naine) passegiatal (mòttetu tiirutamine ja inimeste vahtimine Rooma kesklinnas). Mind shokeeris, et A jagas meiega detailselt infot oma parajasti asetleidvast menstruatsioonist ja kòhuvalust sellest, kuidas ta end PMS ajal tunneb ja et ta on nàrviline jamiskòikveel. Hissand, ma ei tea isegi, kuidas mu òdedel PMS kàib ja nyyd selline kapist vàljatulek tàiesti vòhivòòra inimese poolt. Pàrast P rààkis oma sòprade suguelust vàga detailselt.
itaalia teleuudistes pole ma ka kunagi màrganud paremas nurgas kellaaega (no ma olen otsinud)
senini olen ma sellesse kultuurierinevusse leebelt suhtunud, aga pyhapàeval, kui mul tekkis kahtlus, et kas kella keerati tund aega edasi vòi tagasi, ei saanud ma muidu tòele jàlile, kui pidin eestisse helistama, kysima palju kell on ja siis selle itaalia ajavòòndisse konverteerima
roku teatab saudi-araabiast, et linn olla vàga moodne ja hotell stupendo (tòlk. imeline) ja et ta vòttis esimese pàevaga pool kilo alla seoses alkoholi ja maiustuste puudumisega.
eile kàisin sòòmas tyypilises rooma restoranis Da Felice. Stiilne koht ja mitte eriti kallis (16 eurot kulus per nase). Kòik kunded olid pysikliendid, toit oli suurepàrane ja homoseksuaalist kelner vàga sympaatne.
ja siis ma tahtsin veel sellist huvitavat kogemust teiega jagada, et pyhapàeval kàisin P (mees) ja A-ga (naine) passegiatal (mòttetu tiirutamine ja inimeste vahtimine Rooma kesklinnas). Mind shokeeris, et A jagas meiega detailselt infot oma parajasti asetleidvast menstruatsioonist ja kòhuvalust sellest, kuidas ta end PMS ajal tunneb ja et ta on nàrviline jamiskòikveel. Hissand, ma ei tea isegi, kuidas mu òdedel PMS kàib ja nyyd selline kapist vàljatulek tàiesti vòhivòòra inimese poolt. Pàrast P rààkis oma sòprade suguelust vàga detailselt.
lunedì, ottobre 22, 2007
tàhtpàevad ja asjad
Ooo, mul on nyyd uus obsessioon - hakkasin google analyticsi abiga blogi kylastatavust jàlgima.
Nyyd ma olen nagu Karlsson katuselt, kes Vàikevenna kirsikivi regulaarselt potist vàlja kaevas, et vaadata, kuidas kirsikivist puu kasvab.
Siinkohal tervitused ja òhusuudlused kòigile lugejale Eestis, Itaalias, Ameerika Yhendriikides, Rootsis, Saksamaal, Belgias, Inglismaal, Luxemburgis (tohoh… Luxemburgis?), Rumeenias ja Làtis.
Ja kui juba tervitamiseks làks, tahaksin tànada kòiki, kes mu blogi esimese eluaasta jooksul (otse loomulikult unustasin ma tàiesti kahetsusvààrsel kombel blogi synnipàeva, milleks on 3.oktoober ja mis viitab sellele, et mu blogi on kaalude tàhtkujust) siin toetust ja kiidusònu on jaganud ning muidugi ka neid, kes pole midagi òelnud, aga lihtsalt vaikselt loevad. Nyyd tànu google analyticsile ma nàen teid!
Mis igasuguseid tàhtpàevi puudutab, siis mul saab 4.novembril tàis yks aasta Itaalias elamisest, 4.november mòistagi viitab sellele, et mu elu Itaalias on skorpioni tàhtkujust.
4.novembri puhul tulevad mulle kylla kolm meedikut Soomest. Kahtlane.
venerdì, ottobre 19, 2007
tegelikult..
..need eelmised kaks sissekannet olid puhtakujuline prokrastinatsioon.
Sest ma ei viitsi enam sellest lubatud kiirabi-huumorist kirjutada. Liiga palju aega on mòòda làinud ja elamus pole enam emotsionaalselt terav.
Samuti ei viitsi ma autoga tòòlt punkrisse sòita, sest òues on pime ja on ummikud ja sòit vòtab kaua aega ja mulle ei meeldi G.R.A. ja ma oleks niikuinii yksi kodus ja mul pole seal midagi teha ja niikuinii kell on liiga palju, et midagi yldse organiseerda ja ma tean, et kui ma jòuan hilja koju, on mul kòht tyhi aga midagi syya pole, sest mul pole aega olnud poes kàia ja kui raamatu vòtan, siis tuleb kohe uni ja siis ma àrkan òòsel kell kaks selle peale, et tuli pòleb ja hambad on pesemata ja siis ma pesen hambaid, mòeldes et raisk òòuni on rikutud ja et jàlle ma ei màleta, millest ma lugesin ja hommikul uuesti àrgates mòtlen, et jàrjekordne mòttetu tòòpàeva òhtu oli.
Sest ma ei viitsi enam sellest lubatud kiirabi-huumorist kirjutada. Liiga palju aega on mòòda làinud ja elamus pole enam emotsionaalselt terav.
Samuti ei viitsi ma autoga tòòlt punkrisse sòita, sest òues on pime ja on ummikud ja sòit vòtab kaua aega ja mulle ei meeldi G.R.A. ja ma oleks niikuinii yksi kodus ja mul pole seal midagi teha ja niikuinii kell on liiga palju, et midagi yldse organiseerda ja ma tean, et kui ma jòuan hilja koju, on mul kòht tyhi aga midagi syya pole, sest mul pole aega olnud poes kàia ja kui raamatu vòtan, siis tuleb kohe uni ja siis ma àrkan òòsel kell kaks selle peale, et tuli pòleb ja hambad on pesemata ja siis ma pesen hambaid, mòeldes et raisk òòuni on rikutud ja et jàlle ma ei màleta, millest ma lugesin ja hommikul uuesti àrgates mòtlen, et jàrjekordne mòttetu tòòpàeva òhtu oli.
aga tòepoolest, kuidas pealkirjastada see mòte?
Mulle ei meeldi kaua tòòl olla.
Ma tunnen inimesi, kes arvavad, et olen karjààridaam, aga – siiralt – kui kuidagi ilma tòòd tegemata pappi saaks, siis ma ei teeks yldse tòòd.
Kahju, et ma rikas pàrija ei ole. Tòò on nòme, ausalt. Ma teen tòòd ainult raha pàrast. Kui saaks kuidagi nii, et tòòd ei peaks tegema, siis ma ainult òpiks ylikoolides antropoloogiat ja kirjandust ja erinevaid religioone. Ma kirjutaks raamatute retsensioone. Ma vòitleks inimòiguste eest. Ma òpiks igasuguseid eksootilisi keeli, et lugeda raamatuid ja vaadata filme, mida inglise keelde pole tòlgitud ja et rààkida inimestega, kes inglise keelt ei rààgi. Ma kasvataks ròdu peal maitsetaimi ja toas làrmakaid lapsi. Ma oleks keskkonnateadlik ning poliitikast ja klassikalisest muusikast hàstiinformeeritud.
Kòiki neid asju teeks ma, kandes seksikaid kingi. Mitte mingeid banaalselt seksikaid, vaid selliseid iseloomuga kingi. Selliseid kingi, mis on nii silmapaistva karakteriga, et kui need kingad jalga panna, pole enam meiki tarviski ning piisab lihtsast mustast kasmiirdzemprist ja sirgetest mustadest pykstest. Selliseid kingi, et ootad hommikul metroos rongi ja korraga keskealine stiilne daam teeb ootamatult komplimendi. Pyksid peaksid ka kvaliteetkangast olema. Must on tegelikult nòudlik vàrv, mingi suvalise nailoni kujul see hea vàlja ei nàe. Ma vaataks mingit villa, kus on 3% elastaani (S, seda ma kirjutasin sinule mòeldes :P )
Pagan, diip mòte làks tàiesti rappa.
Aga pàriselt ka ma vòitleks inimòiguste eest.
See pole mingi tàna-hommikul-àrkasin-ja-tuli-mòte.
Ma arvan, et kòigil inimestel peab olema òigus vabale enesevàljendusele, valida vabalt religiooni ja saada head haridust.
Nende asjade eest ma seisaks.
Ja ma tòestaks, et inimòiguste eest saab vòidelda, silmapaistva karakteriga kingi kandes.
Lo farò*.
*no ma pole mingi kadaka-itaallane, aga eesti keeles puudub tegusòna tulevikuvorm, mida siinkohal oleks olnud sobilik kasutada
Ma tunnen inimesi, kes arvavad, et olen karjààridaam, aga – siiralt – kui kuidagi ilma tòòd tegemata pappi saaks, siis ma ei teeks yldse tòòd.
Kahju, et ma rikas pàrija ei ole. Tòò on nòme, ausalt. Ma teen tòòd ainult raha pàrast. Kui saaks kuidagi nii, et tòòd ei peaks tegema, siis ma ainult òpiks ylikoolides antropoloogiat ja kirjandust ja erinevaid religioone. Ma kirjutaks raamatute retsensioone. Ma vòitleks inimòiguste eest. Ma òpiks igasuguseid eksootilisi keeli, et lugeda raamatuid ja vaadata filme, mida inglise keelde pole tòlgitud ja et rààkida inimestega, kes inglise keelt ei rààgi. Ma kasvataks ròdu peal maitsetaimi ja toas làrmakaid lapsi. Ma oleks keskkonnateadlik ning poliitikast ja klassikalisest muusikast hàstiinformeeritud.
Kòiki neid asju teeks ma, kandes seksikaid kingi. Mitte mingeid banaalselt seksikaid, vaid selliseid iseloomuga kingi. Selliseid kingi, mis on nii silmapaistva karakteriga, et kui need kingad jalga panna, pole enam meiki tarviski ning piisab lihtsast mustast kasmiirdzemprist ja sirgetest mustadest pykstest. Selliseid kingi, et ootad hommikul metroos rongi ja korraga keskealine stiilne daam teeb ootamatult komplimendi. Pyksid peaksid ka kvaliteetkangast olema. Must on tegelikult nòudlik vàrv, mingi suvalise nailoni kujul see hea vàlja ei nàe. Ma vaataks mingit villa, kus on 3% elastaani (S, seda ma kirjutasin sinule mòeldes :P )
Pagan, diip mòte làks tàiesti rappa.
Aga pàriselt ka ma vòitleks inimòiguste eest.
See pole mingi tàna-hommikul-àrkasin-ja-tuli-mòte.
Ma arvan, et kòigil inimestel peab olema òigus vabale enesevàljendusele, valida vabalt religiooni ja saada head haridust.
Nende asjade eest ma seisaks.
Ja ma tòestaks, et inimòiguste eest saab vòidelda, silmapaistva karakteriga kingi kandes.
Lo farò*.
*no ma pole mingi kadaka-itaallane, aga eesti keeles puudub tegusòna tulevikuvorm, mida siinkohal oleks olnud sobilik kasutada
supporto spirituale primo livello
Tànase pàeva intelligentne observatsioon: Itaalias kàib tòòtegemine samamoodi nagu kylmas vees sukeldumine.
Kes sukeldunud, see teab, et sukelduja pòhiline eesmàrk on vòimalikult kaua vee all olla. Selleks, et saaks kauem vee all olla, tuleb òhku sààstlikult kasutada – rahulikult hingata, kàsi keha làhedal hoida (et soojust mitte kaotada) ja mòòduka aeglusega end liigutada.
Itaalia kontoritòòtaja on selles mòttes nagu sukelduja, et tema pòhiline karjààrieesmàrk on vòimalikult kaua tòòl olla. Vàhemalt kymme tundi. Parem, kui kolmteist. Jah, kolmteist on tegelikult parem, kui jàrele mòelda.
Kes on kaua tòòl, sellel on jàrelikult palju tòòd, ta on yhiskonnale oluline ja ylemus vaatab teda heakskiitvalt.
Samas, kes ikka jaksaks kolmteist tundi jàrjest rassida. Sellepàrast tuleb energiat kokku hoida, mitte liialt rapsida. Tòòd on tegelikult mòtet vàltida vòi vòimalikult aeglaselt teha. Energiat tuleb sààsta.
Heitkem pilk Itaalia kontoritòòtaja tòisesse sisemaailma.
Istud arvuti taga, mingi tòòvàrk ekraanil.
Teed pisut tòòd. Samal ajal kuulad kogu aeg, millest toas rààgitakse ja sobival hetkel lisad omalt poolt ka mingi kommentaari vòi mòtte.
Kutsud kòiki kohvi jooma.
Vòtad kohvi.
Làhed teed suitsu ja rààgid teiste suitsejatatega juttu.
Teed jàlle pisut tòòd.
Kylastad peldikut.
Keskendud kymneks minutiks ja siis lased toas aset leidval vestlusel end huvitavamasse atmosfààri kanda.
Jalutad automaadi juurde ja vòtad vett. Kui kellelgi on automaadist vee ostmiseks mynte puudu, siis reageerid kiirelt ja pakud mynte.
Vahepeal teed natuke tòòd.
Lòunastad.
Naased, loed internetist lehed làbi.
Kui keegi mingi asjaga hàtta jàànud, siis pyhendad pool tundi tema arvutiekraani silmitsemisele ja lahenduste otsimisele, et siis kurblikult teatada, et vot seekord ei oska kyll aidata.
Teed suitsu, rààgid teiste suitsetajatega juttu.
Kylastad peldikut.
Naased, keskendud mòneks minutiks.
Helistad emale.
Helistad kòigile sòpradele. (lauatelefonilt, kui vòimalik)
Teed tòòd hooga. òige tòòtegemise aeg tulebki tegelikult umbes òhtul seitsme paiku.
Kell hakkab yheksa saama.
Nàed, et ylemus làheb àra.
Ootad, kuni kòik hakkavad àra minema.
Pole ju viisakas vara tòòlt àra minna, teisi ootamata.
Lylitad arvuti vàlja, làhed aperitiivile vòi koju, kus ootab rikkalikult kaetud laud ja lahke pererahvas.
Rààgid kòigile, mida huvitavat tòò juures nàgid.
Nagu rahulolev sukelduja, kes, vàsinult paati naasnud, istub, villane myts kòrvade kaitseks pàhe tòmmatud, ja jutustab oma elamustest.
(huvitav, kas ma viimase lause komadega panin tàkkesse?)
Kes sukeldunud, see teab, et sukelduja pòhiline eesmàrk on vòimalikult kaua vee all olla. Selleks, et saaks kauem vee all olla, tuleb òhku sààstlikult kasutada – rahulikult hingata, kàsi keha làhedal hoida (et soojust mitte kaotada) ja mòòduka aeglusega end liigutada.
Itaalia kontoritòòtaja on selles mòttes nagu sukelduja, et tema pòhiline karjààrieesmàrk on vòimalikult kaua tòòl olla. Vàhemalt kymme tundi. Parem, kui kolmteist. Jah, kolmteist on tegelikult parem, kui jàrele mòelda.
Kes on kaua tòòl, sellel on jàrelikult palju tòòd, ta on yhiskonnale oluline ja ylemus vaatab teda heakskiitvalt.
Samas, kes ikka jaksaks kolmteist tundi jàrjest rassida. Sellepàrast tuleb energiat kokku hoida, mitte liialt rapsida. Tòòd on tegelikult mòtet vàltida vòi vòimalikult aeglaselt teha. Energiat tuleb sààsta.
Heitkem pilk Itaalia kontoritòòtaja tòisesse sisemaailma.
Istud arvuti taga, mingi tòòvàrk ekraanil.
Teed pisut tòòd. Samal ajal kuulad kogu aeg, millest toas rààgitakse ja sobival hetkel lisad omalt poolt ka mingi kommentaari vòi mòtte.
Kutsud kòiki kohvi jooma.
Vòtad kohvi.
Làhed teed suitsu ja rààgid teiste suitsejatatega juttu.
Teed jàlle pisut tòòd.
Kylastad peldikut.
Keskendud kymneks minutiks ja siis lased toas aset leidval vestlusel end huvitavamasse atmosfààri kanda.
Jalutad automaadi juurde ja vòtad vett. Kui kellelgi on automaadist vee ostmiseks mynte puudu, siis reageerid kiirelt ja pakud mynte.
Vahepeal teed natuke tòòd.
Lòunastad.
Naased, loed internetist lehed làbi.
Kui keegi mingi asjaga hàtta jàànud, siis pyhendad pool tundi tema arvutiekraani silmitsemisele ja lahenduste otsimisele, et siis kurblikult teatada, et vot seekord ei oska kyll aidata.
Teed suitsu, rààgid teiste suitsetajatega juttu.
Kylastad peldikut.
Naased, keskendud mòneks minutiks.
Helistad emale.
Helistad kòigile sòpradele. (lauatelefonilt, kui vòimalik)
Teed tòòd hooga. òige tòòtegemise aeg tulebki tegelikult umbes òhtul seitsme paiku.
Kell hakkab yheksa saama.
Nàed, et ylemus làheb àra.
Ootad, kuni kòik hakkavad àra minema.
Pole ju viisakas vara tòòlt àra minna, teisi ootamata.
Lylitad arvuti vàlja, làhed aperitiivile vòi koju, kus ootab rikkalikult kaetud laud ja lahke pererahvas.
Rààgid kòigile, mida huvitavat tòò juures nàgid.
Nagu rahulolev sukelduja, kes, vàsinult paati naasnud, istub, villane myts kòrvade kaitseks pàhe tòmmatud, ja jutustab oma elamustest.
(huvitav, kas ma viimase lause komadega panin tàkkesse?)
mercoledì, ottobre 17, 2007
Sarkasmi ja sappi
Roku helistas àsja, àhmi tàis. ‘Kuule, ma pean siin yhte ankeeti tàitma Saudi Araabiasse minekuks ja kysitakse, mu religioossete vaadete kohta. Mis arvad, kas panna, et olen kristlane vòi parem oleks kirjutada, et pole mingit religiooni?’
Seedisin pisut infot. ‘Eee… pane igaks juhuks, et pole mingit religooni’.
Roku vastu:’Aga mis siis, kui vaatavad, et olen senza dio (tòlk. ilma jumalata) ja pàrast on mingi jama?’
Hmmm...
Leidsin lahenduse: ‘Kirjuta, et oled agnostik!’
Yldse Rokul praegu kòvasti rassimist erinevate globaalsete probleemidega. Ta tellis ràtsepalt kaks sygis-talvist ylikonda, aga Saudi Araabias on 37 kraadi sooja. Nyyd on jama, sest palju raha kulus ylikondade peale, mida enne 2008 novembrikuud vaja ei làhe.
Ja siis ma tahaks veel kirjutada, millised snoobid on Roku uued kolleegid.
Kes on nàinud filmi ‘American Psycho’, kus investeerimispankurid vòrdlevad, et kellel on nooblim visiitkaart?
Mulle tuli sekundipealt see film meelde, kui Roku rààkis, kuidas ta kàis eile kolleegidega lòunal ja olla rààgitud AINULT sellest, et mis ràtsepa juures ylikonnad tehakse ja mis sorti villasest. Muidugi tòe huvides tuleb òelda, et ainult ylikondadest ei rààgitud. Nimelt kerkis yles ka custom made triiksàrkide kysimus, et kes kuskohast sàrke saab ja millised kangad moes on. Roku vaeseke avastas tàpselt kònealuse vestluse ajal, et tema ylikonna òlapiirkonnas piilub làbi kanga mingi nailonkiud, mis viitab sellele, et tegemist on madalakvaliteedilise villasega. Oh hàbi!
Ma vòin teile òelda ka seda, palju hea vàljanàgemine Itaalia àriatmosfààri kòrgemates sfààrides maksab, sest òige eestlasena olen teiste inimeste asjade hindadega ju kursis. Korralikust villasest kangast ràtsepaylikond maksab 900-1000 eurot, custom made triiksàrk 70-90 eurot ja àrimaailma kòrgemates sfààrides aktsepteeritud lipsu hind algab kuskil 80st eurost.
Roku kolleegid on kòik vallalised mehed. Mòned naised pidavat ka olema, need olla Roku sònul vallalised, keskeale làhenevad ja koledad.
Ykspàev, kui Rokule tehti teavataks, et ta Saudi Araabiasse eksiili saadetakse, làks ta ylemuse juurde nuruma, et kas àkki mingit muud vòimalust ei ole ja vaat tal on siin Itaalias immigrandist kihlatu ja puha ja kuueks kuuks àra minna on pàris palju. Ylemus olla vastanud jàrelemòtlikult, et 'jaah... màletan, et minulgi oli ykskord tydruksòber... aga mis ma oskan òelda... eks meri on kalu tàis'.
Yhesònaga nòme firma - puha ylbed snoobid. Kindlasti seksi saavad ainult raha eest.
Seedisin pisut infot. ‘Eee… pane igaks juhuks, et pole mingit religooni’.
Roku vastu:’Aga mis siis, kui vaatavad, et olen senza dio (tòlk. ilma jumalata) ja pàrast on mingi jama?’
Hmmm...
Leidsin lahenduse: ‘Kirjuta, et oled agnostik!’
Yldse Rokul praegu kòvasti rassimist erinevate globaalsete probleemidega. Ta tellis ràtsepalt kaks sygis-talvist ylikonda, aga Saudi Araabias on 37 kraadi sooja. Nyyd on jama, sest palju raha kulus ylikondade peale, mida enne 2008 novembrikuud vaja ei làhe.
Ja siis ma tahaks veel kirjutada, millised snoobid on Roku uued kolleegid.
Kes on nàinud filmi ‘American Psycho’, kus investeerimispankurid vòrdlevad, et kellel on nooblim visiitkaart?
Mulle tuli sekundipealt see film meelde, kui Roku rààkis, kuidas ta kàis eile kolleegidega lòunal ja olla rààgitud AINULT sellest, et mis ràtsepa juures ylikonnad tehakse ja mis sorti villasest. Muidugi tòe huvides tuleb òelda, et ainult ylikondadest ei rààgitud. Nimelt kerkis yles ka custom made triiksàrkide kysimus, et kes kuskohast sàrke saab ja millised kangad moes on. Roku vaeseke avastas tàpselt kònealuse vestluse ajal, et tema ylikonna òlapiirkonnas piilub làbi kanga mingi nailonkiud, mis viitab sellele, et tegemist on madalakvaliteedilise villasega. Oh hàbi!
Ma vòin teile òelda ka seda, palju hea vàljanàgemine Itaalia àriatmosfààri kòrgemates sfààrides maksab, sest òige eestlasena olen teiste inimeste asjade hindadega ju kursis. Korralikust villasest kangast ràtsepaylikond maksab 900-1000 eurot, custom made triiksàrk 70-90 eurot ja àrimaailma kòrgemates sfààrides aktsepteeritud lipsu hind algab kuskil 80st eurost.
Roku kolleegid on kòik vallalised mehed. Mòned naised pidavat ka olema, need olla Roku sònul vallalised, keskeale làhenevad ja koledad.
Ykspàev, kui Rokule tehti teavataks, et ta Saudi Araabiasse eksiili saadetakse, làks ta ylemuse juurde nuruma, et kas àkki mingit muud vòimalust ei ole ja vaat tal on siin Itaalias immigrandist kihlatu ja puha ja kuueks kuuks àra minna on pàris palju. Ylemus olla vastanud jàrelemòtlikult, et 'jaah... màletan, et minulgi oli ykskord tydruksòber... aga mis ma oskan òelda... eks meri on kalu tàis'.
Yhesònaga nòme firma - puha ylbed snoobid. Kindlasti seksi saavad ainult raha eest.
martedì, ottobre 16, 2007
làks tòlkes kaduma
Tàna mul oli telefonikòne yhe ameeriklasega, mille kàigus ma pidin teda intervjueerima kònekeskuste teemal.
Noh kàime aga teemasid làbi ja korraga ameeriklane kysib:‘Vabandage, aga kas ma tohiks kysida, et kust see info teil kòik pàrit on?’
Mina: Vabandage, aga mida te silmas peate?
Ameeriklane: No te just ytlesite nàiteks, et ‘nagu ma aru saan, on teil seal neli regionaalset kònekeskust’.
Mina: Aaa! Ma lihtsalt teen kokkuvòtte sellest, mida teie ytlete.
Ameeriklane: /imestunult/ Hmmm….. Vòi nii? Ma arvasin, et et olete seal iseseisvalt mingi uuringu teinud.
Noh kàime aga teemasid làbi ja korraga ameeriklane kysib:‘Vabandage, aga kas ma tohiks kysida, et kust see info teil kòik pàrit on?’
Mina: Vabandage, aga mida te silmas peate?
Ameeriklane: No te just ytlesite nàiteks, et ‘nagu ma aru saan, on teil seal neli regionaalset kònekeskust’.
Mina: Aaa! Ma lihtsalt teen kokkuvòtte sellest, mida teie ytlete.
Ameeriklane: /imestunult/ Hmmm….. Vòi nii? Ma arvasin, et et olete seal iseseisvalt mingi uuringu teinud.
juba hommikul nii diibid mòtted
Mulle meeldivad Itaalias kaks asja. Esiteks meeldib mulle see, et keegi ei pahanda, kui tòòle hiljaks jààd ja teiseks, et pole probleemi kui teiste kodanike autod vòi kònniteed kinni pargid.
Mis viimast puudutab, siis minu arvates itaallaste fleksibiilne làhenemine parkimiskysimustele lahendab ypris tòhusalt terve rea liikluskorralduse probleeme, mis ylejàànud tsiviliseeritud maailma elanikke kummitavad.
Siis mulle meeldib veel see, et kui òues on 15 kraadi sooja, vòib Itaalias karistamatult halada, et kylm on. Kòik mòistavad. Pyhapàeva òòsel hakkasin sokkidega magama.
Roku saadetakse pooleks aastaks Saudi Araabiasse tòòle. Mul on juba plaan, kuidas oma edaspidine elu sisustada. Teisipàeval ja laupàeval salsatunnid, laupàeval ja pyhapàeval ujula ning kahel suvalisel varahommikul noobel spordiklubi. Kui Roku 2008 aasta kevadeks naaseb, olen ennenàgematult fit ja graatsiline.
Aga ega siin pole ainult sport ja higi. Vahepeal hakkan ma kàima glamuursetel puhkusereisidel Dubais, Rokuga kohtumas. Nimelt vallalisel naisel on Saudi Araabiasse praktiliselt vòimatu reisida, aga patu-urgas Dubai sobib ideaalselt meie randevuudeks. Olen mòelnud ka Bahraini peale.
Roku ema ei suhtu asjadesse nii hooletult.
Sel nàdalavahetusel avaldas Roku perekonnaringis koletu uudise, ise ebamugavusest niheledes ja silmsidet vàltides.
Isa muutus mòtlikuks. Moodne vend hakkas hysteeriliselt naerma. Vàike mustadesse riietesse màhkunud vanaema kukkus kohe kelgult maha. Ta vist ei saanud arugi, misasi Riyadh on.
Roku ema aga, endast lugupidava itaallana ja de facto perekonnapeana, hakkas nutma ja jumalat appi kutsuma, et miks just tema poeg ‘kolmandasse maailma’ saadetakse ja kas siis Kylas oli halb elada Rokul. Oli ju hea tòòkoht ja sai koduse katuse alla magada ja ega siis raha ja karjààr pole elus peamine mille nimel elada ja et ta teadis algusest peale, et see uus tòòkoht on kurjast ja Katu ytle sina ka midagi ja jumal sa nàed ja ei aita.
Roku ema on nyyd depressiivne ja veekalkvel silmadega, pyhapàeval lòunalauas hakkas rààkima, et oleks vaja Padre Piot kylastama minna.
Mul on mure tema pàrast.
Mis viimast puudutab, siis minu arvates itaallaste fleksibiilne làhenemine parkimiskysimustele lahendab ypris tòhusalt terve rea liikluskorralduse probleeme, mis ylejàànud tsiviliseeritud maailma elanikke kummitavad.
Siis mulle meeldib veel see, et kui òues on 15 kraadi sooja, vòib Itaalias karistamatult halada, et kylm on. Kòik mòistavad. Pyhapàeva òòsel hakkasin sokkidega magama.
Roku saadetakse pooleks aastaks Saudi Araabiasse tòòle. Mul on juba plaan, kuidas oma edaspidine elu sisustada. Teisipàeval ja laupàeval salsatunnid, laupàeval ja pyhapàeval ujula ning kahel suvalisel varahommikul noobel spordiklubi. Kui Roku 2008 aasta kevadeks naaseb, olen ennenàgematult fit ja graatsiline.
Aga ega siin pole ainult sport ja higi. Vahepeal hakkan ma kàima glamuursetel puhkusereisidel Dubais, Rokuga kohtumas. Nimelt vallalisel naisel on Saudi Araabiasse praktiliselt vòimatu reisida, aga patu-urgas Dubai sobib ideaalselt meie randevuudeks. Olen mòelnud ka Bahraini peale.
Roku ema ei suhtu asjadesse nii hooletult.
Sel nàdalavahetusel avaldas Roku perekonnaringis koletu uudise, ise ebamugavusest niheledes ja silmsidet vàltides.
Isa muutus mòtlikuks. Moodne vend hakkas hysteeriliselt naerma. Vàike mustadesse riietesse màhkunud vanaema kukkus kohe kelgult maha. Ta vist ei saanud arugi, misasi Riyadh on.
Roku ema aga, endast lugupidava itaallana ja de facto perekonnapeana, hakkas nutma ja jumalat appi kutsuma, et miks just tema poeg ‘kolmandasse maailma’ saadetakse ja kas siis Kylas oli halb elada Rokul. Oli ju hea tòòkoht ja sai koduse katuse alla magada ja ega siis raha ja karjààr pole elus peamine mille nimel elada ja et ta teadis algusest peale, et see uus tòòkoht on kurjast ja Katu ytle sina ka midagi ja jumal sa nàed ja ei aita.
Roku ema on nyyd depressiivne ja veekalkvel silmadega, pyhapàeval lòunalauas hakkas rààkima, et oleks vaja Padre Piot kylastama minna.
Mul on mure tema pàrast.
martedì, ottobre 09, 2007
Simpsonite
oo.. tàna ma sain teada, et Itaalias dubleerib Barti hààlt naine ja Lisa hààlt mees.
Yldises plaanis on Spider Pork viimaste nàdalate tegija. Kòik noormehed alla 30 eluaasta on endale telefonihelinaks Spider Pork laulu pannud.
Huvitav, kas mujal maailma ka Spider Pork ruulib?
Yldises plaanis on Spider Pork viimaste nàdalate tegija. Kòik noormehed alla 30 eluaasta on endale telefonihelinaks Spider Pork laulu pannud.
Huvitav, kas mujal maailma ka Spider Pork ruulib?
lunedì, ottobre 08, 2007
Minu alter ego on Hellat Rumvolt...
... miks muidu liiklusteemad mulle siin Itaalias nii erutavalt mòjuvad.
Ykshommik, nagu alati, sahistan piki Roma-Fiumicino kiirteed tòòkoha suunas, umbes 40 kilomeetrit tunnis. Pàike paistab silma, ilge uni on
Viimasel ajal ma enam kodus hommikukohvi ei joo, sest tavaliselt me kàime konsultantidega koos hommikust sòòmas. Ootame, kuni kòik on tòòle jòudnud, kusjuures enne, kui ylemus saabub, ei soovita seltskonna- ja kàitumiseksperdid minna kohvi jooma.
Umbes poole kymne paiku maandub meie valdavalt ylikonnastatud ja hàstilònastatud parv telekomifirma baaris ning vòtame igayks eri mòòtmetes kohvi. Mòni vòtab cappuccino, mòni macchiato (mini-cappuccino), mòni jàllegi cafè normale (tegelikult espresso) ja mòni cafè ristretto (eriti kange espresso, mille paljas lòhn vòib karja hobuseid koomast àratada).
Kohvi kòrvale nàkitseme cornettosid ja kes parajasti dieeti peab, vòtab cornetto integrale (tàistera-cornetto). Cornetto integrale on maailma suurim dieedipettus minu arvates, sest see on tàpselt samasugune kaloripomm nagu tavalinegi cornetto, ainult et peale kalorite on seal ka ohtralt mingeid kliisid sees.
Tavaliselt Itaalias hommikusòògiga on nii, et on suur au teistele vàlja teha. Sellega seoses kòige kiirem alati tòttab kassa juurde ja asub organiseerima, et mitu kohvi ja mitu cappuccinot ja palju cornettosid. Samal ajal kui kòige kiirem organiseerib, keksib tema ymber hulk kandidaate, kes kòik otsivad vòimalust hommikusòògi eest maksta. Vahel juhtub, et mitu inimest korraga viskavad eurod letile, kassapidaja loeb sealt vajaliku summa kokku ja seda, mis leti peale vedelema jààb, ei taha keegi enda omaks tunnistada. Samas jàllegi, kui ylemus raha letile viskab, siis teised ei viska nàiteks. Kokkuvòttes vòrdlemisi tòhus antropoloogiline ja kulinaarne meelelahutus, mida ma igal hommikul huviga ootan ja naudin.
Vot umbes taolisi hommikusòògiga seotud mòtteid mòtlesin, venides piki teoreetilist kiirteed gaas-pidur-pidur-gaas sammul ja mingit sàrtsakamat raadiojaama otsides, kui korraga - ilge pauk, hoop kuklasse ja Julietta-Ansip sooritab nòtke kaugushyppe ilma minu kaasabita. Kàekoti sisu pudeneb istmelt pòrandale nagu òunad Kreisiraadio klipis. Peale mòningast mòtete kogumist fikseerin hoobi autori - pàevinàinud valge ford, ohutuled àrevalt vilkumas, kes mòned meetrid tagapool seisab. Fordi tagant tuvastan veel kaks làhikontaktis autot.
Kus nyyd làks sebimiseks!
Viuhh olid noormehed viimastest autodest juba ohukolmnurgad teele paigaldanud ja asusid betoonpiirde najal kindlustuse pabereid tàitma. Vòtan minagi kindalaekast vastava mooduli vàlja – see on mingi A3 formaadis moodustis, mida on kokku 8 lehte ja mida kutsutakse tsiiks ja mille Roku oli mulle igaks juhuks kinkinud umbes paar pàeva varem – ja hakkan vaatama, et keda nyyd kotti ajada. Eks ikka see valge ford, kes mind tabas, teen intelligentse jàrelduse.
Hàrra on vòrdlemisi ausa nàoga, aga igaks juhuks vòtan sellise ryndavama hoiaku, juhul kui tal peaks tulema mingi ylemeelik idee mulle fregatuurat korraldada.
Kòigepeal eksamineerime murelikult sòiduvahendeid. Julietta-Ansip on kergelt pààsenud – vaid pikk pragu oli tekkinud selle tagaosa elemendi sisse, mis kuidagi nagu vàlja ulatub auto kerest ja mille tàpne nimetus on mu teadvusest pògenenud. Sinjoor Giulio – nagu ta end hiljem tutvustas – sòiduk on rohkem kannatada saanud. Esiots mòlkis, nubrilaud kòlgub melanhoolselt yhe kinnituse kyljes ja kuuldavasti auto enam ei kàivitu.
'Egas midagi, hakkame aga tsiid tàitma!' teatan vapralt bluffides (mòistagi polnud mul sel hetkel eriti tàpset ettekujutust, kuidas neid tsiisid tàita ning mida tàhendavad ‘feriti’, ‘conducente’ ja muud taolised sònad)
Giulio vapralt vastu: ‘No hakkame jah!’
Lappan tsii betoonpiirde peale lahti (nyyd oli tsii kahtlaselt laudlina sarnane) ja asun kirjutama. Giulio muutub murelikuks. ‘Noh, ma vaatan, et ega teie autol siin midagi suurt katki pole. Kas me kuidagi ilma selle tsiita ei saaks teha? Vahetame telefoninumbreid ja ma maksan teil remondi kinni’
Hmm… maksab mai àss...
‘Ma ikka tahan seda tsiid tàita’ kòmistan vastu.
‘Ahah,’ seedis Giulio. ‘Aga no kas on tarvis seda kòike asjajamist? No tòesti, siin pole suurt hàda midagi ju!’ Giulio kergitab prille ja koputab sòrmenukiga Julietta-Ansipi ahtrit.
Teatan, et minu maal tehakse kòiki asju legaalselt ega jàeta kunagi kindlustuse dokumente tàitmata ja kui ma tsiid ei tee, siis ma làhen oma isiklike vààrtushinnangutega vastuollu ning seda ma endale lubada ei saa.
Sinjoor Giulio ohkab ja hakkab enda andmeid moodulisse kribama.
Vahepeal olid tagumised kaks autot àra sòitnud ja Roku oli mulle kòik uued itaaliakeelsed sònad àra tòlkinud. Yhtlasi luges ta mulle sònad peale, et kirjutagu ma kindlasti ‘colpo al collo’ (tòlk. lòòk kaelale). Yldiselt ma vòin veel òelda, et Roku toon oli selline, et ilma colpoalcollota ei maksa synduskohalt lahkudagi. Kael hakkaski kuidagi tuimaks tòmbuma ja kuna Roku nii kategoorliselt seda ‘colpo al collot’ ajas ja ma juba kujutasin end ette pooleldi halvatuna vòi midagi taolist, polnud vaja pikalt mòelda.
Leidsin mooduli pealt sellise koha, kus oli kirjutatud ‘feriti, anche se lievi’ (tòlk. vigastused, ka kerged).
Tòmban ruudukese sisse risti ja selle peale Giulio vòpatab. ‘Mis!? Feriti?! Mina pole nòus! Teil pole hàda midagi!’
Teatan, et sain hoobi kuklasse ja minu arust on see vigastus.
Giulio vaidleb vastu,et hoop kuklasse pole vigastus.
Mina jàlle vastu, et vot vigastus on see, kui mul on jalg puudu, aga kergeloomuline vigastus on hoop kuklasse, mistòttu mul on òigus ja kohustus siia rist panna. Tegin risti pisut rasvasemaks pastakaga.
Giulio tòmbab varrukast uue kaardi vàlja:’Olgu, aga siis ma kutsun politsei, et teie vigastus fikseerida’.
Nòustun.
Giulio innukus vàheneb.
Igaks juhuks helistan Rokule, uurimaks, et kuidas kàib Itaalias liiklusònnetuse vigastuse fikseerimine ja kas peaks politsei kutsuma. Selle peale làheb Roku puha nàrvi ja nòuab Giuliot. No annan telefoni yle. Giulio kuulab mòtlikult, ulatab telefoni tagasi ja on silmnàhtavalt loobunud politsei kutsumise plaanist.
Hiljem selgus, et Roku àhvardanud, et kui politsei kutsuda, siis saab hoopis Giulio trahvi selle eest, et pikivahet ei hoidnud.
Lòpuks saime tsii kuidagi tàidetud, Giulio ohkis ja hàdaldas, et kas ikka peab nii range olema ja nyyd tal kindlustusmakse tòuseb mis kole ja yldsegi, kas selles òelas maailmas on enam kybetki sydameheadust jàànud.
Kui syndmuskohalt minema sòitsin, instrueeris mind Roku, et nyyd vaja kindlasti kiirabisse minna. Kael oli ikka mònevòrra tuim ja mulle tundus, et ka pea hakkab valutama. Nii tekkiski mul mure oma tulevase elukvaliteedi pàrast ja leppisime kokku, et làheme Rokuga kàsikàes kiirabisse.
Kiirabisse minekut polnud pòhjust kahetseda.
Aga sellest ma kirjutan jàrgmine kord, kui pisut vaba aega tekib. Viimasel ajal pole mul yldse tòò juures vaba aega. Nomaitea, tòòkeskkond kuidagi nagu jàtab soovida.
Ykshommik, nagu alati, sahistan piki Roma-Fiumicino kiirteed tòòkoha suunas, umbes 40 kilomeetrit tunnis. Pàike paistab silma, ilge uni on
Viimasel ajal ma enam kodus hommikukohvi ei joo, sest tavaliselt me kàime konsultantidega koos hommikust sòòmas. Ootame, kuni kòik on tòòle jòudnud, kusjuures enne, kui ylemus saabub, ei soovita seltskonna- ja kàitumiseksperdid minna kohvi jooma.
Umbes poole kymne paiku maandub meie valdavalt ylikonnastatud ja hàstilònastatud parv telekomifirma baaris ning vòtame igayks eri mòòtmetes kohvi. Mòni vòtab cappuccino, mòni macchiato (mini-cappuccino), mòni jàllegi cafè normale (tegelikult espresso) ja mòni cafè ristretto (eriti kange espresso, mille paljas lòhn vòib karja hobuseid koomast àratada).
Kohvi kòrvale nàkitseme cornettosid ja kes parajasti dieeti peab, vòtab cornetto integrale (tàistera-cornetto). Cornetto integrale on maailma suurim dieedipettus minu arvates, sest see on tàpselt samasugune kaloripomm nagu tavalinegi cornetto, ainult et peale kalorite on seal ka ohtralt mingeid kliisid sees.
Tavaliselt Itaalias hommikusòògiga on nii, et on suur au teistele vàlja teha. Sellega seoses kòige kiirem alati tòttab kassa juurde ja asub organiseerima, et mitu kohvi ja mitu cappuccinot ja palju cornettosid. Samal ajal kui kòige kiirem organiseerib, keksib tema ymber hulk kandidaate, kes kòik otsivad vòimalust hommikusòògi eest maksta. Vahel juhtub, et mitu inimest korraga viskavad eurod letile, kassapidaja loeb sealt vajaliku summa kokku ja seda, mis leti peale vedelema jààb, ei taha keegi enda omaks tunnistada. Samas jàllegi, kui ylemus raha letile viskab, siis teised ei viska nàiteks. Kokkuvòttes vòrdlemisi tòhus antropoloogiline ja kulinaarne meelelahutus, mida ma igal hommikul huviga ootan ja naudin.
Vot umbes taolisi hommikusòògiga seotud mòtteid mòtlesin, venides piki teoreetilist kiirteed gaas-pidur-pidur-gaas sammul ja mingit sàrtsakamat raadiojaama otsides, kui korraga - ilge pauk, hoop kuklasse ja Julietta-Ansip sooritab nòtke kaugushyppe ilma minu kaasabita. Kàekoti sisu pudeneb istmelt pòrandale nagu òunad Kreisiraadio klipis. Peale mòningast mòtete kogumist fikseerin hoobi autori - pàevinàinud valge ford, ohutuled àrevalt vilkumas, kes mòned meetrid tagapool seisab. Fordi tagant tuvastan veel kaks làhikontaktis autot.
Kus nyyd làks sebimiseks!
Viuhh olid noormehed viimastest autodest juba ohukolmnurgad teele paigaldanud ja asusid betoonpiirde najal kindlustuse pabereid tàitma. Vòtan minagi kindalaekast vastava mooduli vàlja – see on mingi A3 formaadis moodustis, mida on kokku 8 lehte ja mida kutsutakse tsiiks ja mille Roku oli mulle igaks juhuks kinkinud umbes paar pàeva varem – ja hakkan vaatama, et keda nyyd kotti ajada. Eks ikka see valge ford, kes mind tabas, teen intelligentse jàrelduse.
Hàrra on vòrdlemisi ausa nàoga, aga igaks juhuks vòtan sellise ryndavama hoiaku, juhul kui tal peaks tulema mingi ylemeelik idee mulle fregatuurat korraldada.
Kòigepeal eksamineerime murelikult sòiduvahendeid. Julietta-Ansip on kergelt pààsenud – vaid pikk pragu oli tekkinud selle tagaosa elemendi sisse, mis kuidagi nagu vàlja ulatub auto kerest ja mille tàpne nimetus on mu teadvusest pògenenud. Sinjoor Giulio – nagu ta end hiljem tutvustas – sòiduk on rohkem kannatada saanud. Esiots mòlkis, nubrilaud kòlgub melanhoolselt yhe kinnituse kyljes ja kuuldavasti auto enam ei kàivitu.
'Egas midagi, hakkame aga tsiid tàitma!' teatan vapralt bluffides (mòistagi polnud mul sel hetkel eriti tàpset ettekujutust, kuidas neid tsiisid tàita ning mida tàhendavad ‘feriti’, ‘conducente’ ja muud taolised sònad)
Giulio vapralt vastu: ‘No hakkame jah!’
Lappan tsii betoonpiirde peale lahti (nyyd oli tsii kahtlaselt laudlina sarnane) ja asun kirjutama. Giulio muutub murelikuks. ‘Noh, ma vaatan, et ega teie autol siin midagi suurt katki pole. Kas me kuidagi ilma selle tsiita ei saaks teha? Vahetame telefoninumbreid ja ma maksan teil remondi kinni’
Hmm… maksab mai àss...
‘Ma ikka tahan seda tsiid tàita’ kòmistan vastu.
‘Ahah,’ seedis Giulio. ‘Aga no kas on tarvis seda kòike asjajamist? No tòesti, siin pole suurt hàda midagi ju!’ Giulio kergitab prille ja koputab sòrmenukiga Julietta-Ansipi ahtrit.
Teatan, et minu maal tehakse kòiki asju legaalselt ega jàeta kunagi kindlustuse dokumente tàitmata ja kui ma tsiid ei tee, siis ma làhen oma isiklike vààrtushinnangutega vastuollu ning seda ma endale lubada ei saa.
Sinjoor Giulio ohkab ja hakkab enda andmeid moodulisse kribama.
Vahepeal olid tagumised kaks autot àra sòitnud ja Roku oli mulle kòik uued itaaliakeelsed sònad àra tòlkinud. Yhtlasi luges ta mulle sònad peale, et kirjutagu ma kindlasti ‘colpo al collo’ (tòlk. lòòk kaelale). Yldiselt ma vòin veel òelda, et Roku toon oli selline, et ilma colpoalcollota ei maksa synduskohalt lahkudagi. Kael hakkaski kuidagi tuimaks tòmbuma ja kuna Roku nii kategoorliselt seda ‘colpo al collot’ ajas ja ma juba kujutasin end ette pooleldi halvatuna vòi midagi taolist, polnud vaja pikalt mòelda.
Leidsin mooduli pealt sellise koha, kus oli kirjutatud ‘feriti, anche se lievi’ (tòlk. vigastused, ka kerged).
Tòmban ruudukese sisse risti ja selle peale Giulio vòpatab. ‘Mis!? Feriti?! Mina pole nòus! Teil pole hàda midagi!’
Teatan, et sain hoobi kuklasse ja minu arust on see vigastus.
Giulio vaidleb vastu,et hoop kuklasse pole vigastus.
Mina jàlle vastu, et vot vigastus on see, kui mul on jalg puudu, aga kergeloomuline vigastus on hoop kuklasse, mistòttu mul on òigus ja kohustus siia rist panna. Tegin risti pisut rasvasemaks pastakaga.
Giulio tòmbab varrukast uue kaardi vàlja:’Olgu, aga siis ma kutsun politsei, et teie vigastus fikseerida’.
Nòustun.
Giulio innukus vàheneb.
Igaks juhuks helistan Rokule, uurimaks, et kuidas kàib Itaalias liiklusònnetuse vigastuse fikseerimine ja kas peaks politsei kutsuma. Selle peale làheb Roku puha nàrvi ja nòuab Giuliot. No annan telefoni yle. Giulio kuulab mòtlikult, ulatab telefoni tagasi ja on silmnàhtavalt loobunud politsei kutsumise plaanist.
Hiljem selgus, et Roku àhvardanud, et kui politsei kutsuda, siis saab hoopis Giulio trahvi selle eest, et pikivahet ei hoidnud.
Lòpuks saime tsii kuidagi tàidetud, Giulio ohkis ja hàdaldas, et kas ikka peab nii range olema ja nyyd tal kindlustusmakse tòuseb mis kole ja yldsegi, kas selles òelas maailmas on enam kybetki sydameheadust jàànud.
Kui syndmuskohalt minema sòitsin, instrueeris mind Roku, et nyyd vaja kindlasti kiirabisse minna. Kael oli ikka mònevòrra tuim ja mulle tundus, et ka pea hakkab valutama. Nii tekkiski mul mure oma tulevase elukvaliteedi pàrast ja leppisime kokku, et làheme Rokuga kàsikàes kiirabisse.
Kiirabisse minekut polnud pòhjust kahetseda.
Aga sellest ma kirjutan jàrgmine kord, kui pisut vaba aega tekib. Viimasel ajal pole mul yldse tòò juures vaba aega. Nomaitea, tòòkeskkond kuidagi nagu jàtab soovida.
mercoledì, settembre 26, 2007
Dubleerimine, mu lemmikteema
Kàisin Simpsonite filmi vaatamas. Asjaolude sunnil mòistagi itaalia keelde dubleerituna.
Sellega seoses ma tahakski ametlikult teada anda, et tegemist oli kòige paremini dubleeritud filmiga, mida ma oma kinematograafilise elu jooksul nàinud olen.
Ma lausa julgeks ilma originaali nàgemata vàita, et Simpsonite filmi dubleerimise kàigus on syndinud hea hulk tòhusat huumorit, seda peamiselt Itaalia erinevate dialektide ja slàngi oskusliku kasutamise tulemusena, mistòttu ma ei vàlistaks, et dubleeritud on vahest isegi originaalist àgedam.
Rispekt!
Kui juba dubleerimisest juttu tuli, siis hetkel kogevad mu kuuldeorganid hoopis pretsedenditut dubleerimist.
Kujutage ette kypses keskeas, kòrgepalgalist Itaalia valgekraed, kes rààgib inglise keelt nii, et itaalia keele grammatilised konstruktsioonid làbi paistavad.
Valmis, jah? Olgem ausad, see ei nòua teab mis vilgast fantaasialendu eksole.
Vot nyyd lisage sellele kujutluspildile selline nyanss, et inglise keelt rààkides imiteeritakse pyydlikult afroameerika aktsenti (vot tàpselt nagu neegerpolitseinik actionfilmis) ning kasutakse asjaomaseid vàljendeid nagu ‘Ya’now man’ vòi siis ‘y’no wha' I mean’.
Telefonikòne on pikk ja aeg-ajalt sinjoor unustab end. Neil saatuslikel hetkedel kaob afroameerika aktsent àra ja murrab itaalia aktsent rysinal kapist vàlja. Muidugi mòne minuti pàrast lykatakse tylikas itaalia aktsent tahaplaanile ja tuleb taasettekandele neegerpolitseiniku imitatsioon.
Uh-uh, tòde on imelikum kui fiktsioon.
Sellega seoses ma tahakski ametlikult teada anda, et tegemist oli kòige paremini dubleeritud filmiga, mida ma oma kinematograafilise elu jooksul nàinud olen.
Ma lausa julgeks ilma originaali nàgemata vàita, et Simpsonite filmi dubleerimise kàigus on syndinud hea hulk tòhusat huumorit, seda peamiselt Itaalia erinevate dialektide ja slàngi oskusliku kasutamise tulemusena, mistòttu ma ei vàlistaks, et dubleeritud on vahest isegi originaalist àgedam.
Rispekt!
Kui juba dubleerimisest juttu tuli, siis hetkel kogevad mu kuuldeorganid hoopis pretsedenditut dubleerimist.
Kujutage ette kypses keskeas, kòrgepalgalist Itaalia valgekraed, kes rààgib inglise keelt nii, et itaalia keele grammatilised konstruktsioonid làbi paistavad.
Valmis, jah? Olgem ausad, see ei nòua teab mis vilgast fantaasialendu eksole.
Vot nyyd lisage sellele kujutluspildile selline nyanss, et inglise keelt rààkides imiteeritakse pyydlikult afroameerika aktsenti (vot tàpselt nagu neegerpolitseinik actionfilmis) ning kasutakse asjaomaseid vàljendeid nagu ‘Ya’now man’ vòi siis ‘y’no wha' I mean’.
Telefonikòne on pikk ja aeg-ajalt sinjoor unustab end. Neil saatuslikel hetkedel kaob afroameerika aktsent àra ja murrab itaalia aktsent rysinal kapist vàlja. Muidugi mòne minuti pàrast lykatakse tylikas itaalia aktsent tahaplaanile ja tuleb taasettekandele neegerpolitseiniku imitatsioon.
Uh-uh, tòde on imelikum kui fiktsioon.
martedì, settembre 25, 2007
Tàhendab, kas Kass vòi Rebane?
Alljàrgnevaga tahaksin ma demonstreerida, et ma pole mingi selgrootu luuser kes alustab raamatu lugemist ja sellega kuidagi lòpule ei jòua.
Nimelt kokkuvòttes làks ‘Ciao Bella’ raamatu Helenal hàsti ja rohkem ta Itaalias eriti rehade peale ei astunud. Mul on siiralt hea meel tema yle.
Aga Helena Itaalia-tàdi, kellest ta oma raamatus vàga avameelselt kirjutab, pidavat tànase pàevani pikka viha, nagu ma Helena blogist teada olen saanud.
Muide hiljuti sain teadlikuks uue akronyymi kàibeletulekust - NFYB (Not For Your Blog). Seltskonna- ja kàitumiseksperdid soovitavad seda kasutada olukordades, kus on vaja vestluspartnerile teada anda, et saadud infot ei sobi internetti paisata.
Mis rehasid ja fregatuurasid puudutab, siis hiljuti oli mul huvitav vestlus kolleeg A-ga.
Hakkasime hilisel òhtutunnil tòòlt àra minema ja et autoni jòuda, oli vaja pime park làbida. Teadagi, et justnimelt pimedad pargid on need kohad, kus inimesi ròòvitakse, tapetakse ja vàgistatakse ja kust vòib leida laipu, systlaid ja muud sellist eemaletòukavat kraami. Mu kahtlused pole alustetud, nàiteks vòin siinkohal òelda, et hommikul oli pargis tuvi laip (ilma peata).
Aga tulgem tagasi teema juurde.
Yhesònaga A màrkas mu kòhedust ja òpetas ‘àra muretse, Rooma on vàga turvaline linn. Eriti siinkandis pole yldse kuritegevust.’ /Elegantne viibe pimeda pargi suunas/
???
‘Noh, selles mòttes, et siin ei tule keegi sulle noaga kallale, nagu nàiteks New Yorgis vòib vabalt juhtuda’, selgitas A. Kergitasin kulmu ja lasin kuuldavale jàrelemòtliku, mitte eriti artikuleeritud mòmina, meenutades ujulas kohatud prouat.
A tàpsustas:’Muidugi eks elu Itaalias on tegelikult sòda. Selles mòttes, et sa ei saa kedagi usaldada ja pead arvestama, et iga hetk vòib keegi sind petta. Hommikul àrkad, teed sòjamaalingu /asjakohased, maalingu tegemist kujutavad kàeviiped/ ja valmistud lahinguks! Itaalias peab alati tàhelepanelik olema, olukordi jàlgima, kavalust rakendama! Aga kindel on see, et ònneks vàgivalda siin ei ole.’
Imeline tunne, kui ytleb midagi sellist, mida kogu aeg mòtled, aga endal kuidagi nagu imelik on vàlja òelda!
Tihti olen mòelnud, et miks on nii, et mina siin pàikese, puhkuse ja gurmaansete naudingute mekas tunnen iga pàev, et pean lòppematuid pisilahinguid endast kavalamatega. No ausòna, mu viimase aja idenditeet on Lollidemaale sattunud Pinocchio, kes on sunnitud Kasside ja Rebaste populatsiooniga mehkeldama.
Nàiteks kolm pàeva tagasi kàisin kosmeetik Mariangela juures, keda ma pean vàga usaldusvààrseks inimeseks ning kellega me rààgime alati pòhjalikult sellistest intiimsetest asjadest, et mis me vahepeal teinud oleme ja kui àge on Vasco Rossi ja et mis suunas liiguvad aktuaalsemad soengutrendid.
Yhesònaga, kàisin jàlle visiidil ja oli vaja yks ilmselgelt ylehinnatud, aga minu maiseks eksistentsiks hàdavajalik toonik osta. Noh kysisin toonikut ja Mariangela hakkab seletama, et tegelikult ma peaks ostma yhe teise tooniku ja puhastuspiima ka sellega kaasa (sest see teine toonik on mulle vàga vajalik, aga ilma puhastuspiimata asi ei funktsioneeri eksole). Mina vaatasin, et puha vale nahatyyp ja puha ning ikka keerutasin enda plaati vastu, et tahan seda toonikut, mida ma ostma tulin.
Lòpuks muidugi tuli vàlja, et neil oli ainult yks nàidistoonik jàrele jàànud ja polnud tahtmist seda maha myya (vahest selleks, et administraatorineiu selja taga olevat elegantset potsikukompositsiooni mitte rikkuda?).
No ma tean, et minu tooniku kysimus pole mingi globaalne probleem, aga ikkagi – miks ta ei vòinud ausalt òelda, et toonikuvarud on otsas ja miks oli vaja mulle tàiesti vale nahagrupi tooteid myytada? Ah? No ma ei usalda enam Mariangelat yldse. Vot taolisi pisikesi nòmedaid jamasid juhtub siin Itaalias iga pàev eksole.
Muide karistuseks tooniku-fegatura eest maksin krediitkaardiga. Nimelt, kui Itaalias krediitkaardiga maksta, siis myyja peab mingit ròòvellikku protsenti pangale maksma.
See eelnev oli illustreeriv nàide, aga nyyd ma tahaks teiega veel jagada mòningaid aspekte sellest valgustuslikust vestlusest, mis pimedas pargis aset leidis.
Kysisin A kàest, et kuidas itaallastel tavaliselt vàlismaal on olla. Noh, selles mòttes, et kui elu Itaalias on nii kaootiline ja keeruline, siis vàljaspool Itaaliat peaks itaallane end vòrdlemisi rahulikult tundma. A kinnitas mu teooriat. Ytles, et nii kui vàlismaale sòidab, hingab kohe rahunenult sisse-vàlja ja laseb kaitsemyyrid alla, sest vàlismaal on kòik inimesed ausad, ei peta ega varasta ja peavad lubadustest kinni.
Kas pole hàmmastav?
Ma arvasin, et itaallased saavad Itaalias hàsti hakkama, aga tuleb vàlja, et isegi itaallastel on itaallastega raske.
Mm... aga kui MINA suureks saan, siis kas pigem Kass vòi Rebane?
Muidugi vastuseid vòib otsida GoldenCompassi deemonitest. Minu deemoniks osutus mingi nàlginud loom, kelle kohta on kirjutatud, et ta on shaakal, aga pildi peal on rohkem nagu rebase moodi loom.
Ilmselt see viitab mu kuulumisele rebaskonda? Ilmselt olen liiga kaua tòòl viibinud, et sellised kysimused tekivad? Jàrelikult paras aeg minna pimedasse parki Julietta-Ansipit otsima.
Nimelt kokkuvòttes làks ‘Ciao Bella’ raamatu Helenal hàsti ja rohkem ta Itaalias eriti rehade peale ei astunud. Mul on siiralt hea meel tema yle.
Aga Helena Itaalia-tàdi, kellest ta oma raamatus vàga avameelselt kirjutab, pidavat tànase pàevani pikka viha, nagu ma Helena blogist teada olen saanud.
Muide hiljuti sain teadlikuks uue akronyymi kàibeletulekust - NFYB (Not For Your Blog). Seltskonna- ja kàitumiseksperdid soovitavad seda kasutada olukordades, kus on vaja vestluspartnerile teada anda, et saadud infot ei sobi internetti paisata.
Mis rehasid ja fregatuurasid puudutab, siis hiljuti oli mul huvitav vestlus kolleeg A-ga.
Hakkasime hilisel òhtutunnil tòòlt àra minema ja et autoni jòuda, oli vaja pime park làbida. Teadagi, et justnimelt pimedad pargid on need kohad, kus inimesi ròòvitakse, tapetakse ja vàgistatakse ja kust vòib leida laipu, systlaid ja muud sellist eemaletòukavat kraami. Mu kahtlused pole alustetud, nàiteks vòin siinkohal òelda, et hommikul oli pargis tuvi laip (ilma peata).
Aga tulgem tagasi teema juurde.
Yhesònaga A màrkas mu kòhedust ja òpetas ‘àra muretse, Rooma on vàga turvaline linn. Eriti siinkandis pole yldse kuritegevust.’ /Elegantne viibe pimeda pargi suunas/
???
‘Noh, selles mòttes, et siin ei tule keegi sulle noaga kallale, nagu nàiteks New Yorgis vòib vabalt juhtuda’, selgitas A. Kergitasin kulmu ja lasin kuuldavale jàrelemòtliku, mitte eriti artikuleeritud mòmina, meenutades ujulas kohatud prouat.
A tàpsustas:’Muidugi eks elu Itaalias on tegelikult sòda. Selles mòttes, et sa ei saa kedagi usaldada ja pead arvestama, et iga hetk vòib keegi sind petta. Hommikul àrkad, teed sòjamaalingu /asjakohased, maalingu tegemist kujutavad kàeviiped/ ja valmistud lahinguks! Itaalias peab alati tàhelepanelik olema, olukordi jàlgima, kavalust rakendama! Aga kindel on see, et ònneks vàgivalda siin ei ole.’
Imeline tunne, kui ytleb midagi sellist, mida kogu aeg mòtled, aga endal kuidagi nagu imelik on vàlja òelda!
Tihti olen mòelnud, et miks on nii, et mina siin pàikese, puhkuse ja gurmaansete naudingute mekas tunnen iga pàev, et pean lòppematuid pisilahinguid endast kavalamatega. No ausòna, mu viimase aja idenditeet on Lollidemaale sattunud Pinocchio, kes on sunnitud Kasside ja Rebaste populatsiooniga mehkeldama.
Nàiteks kolm pàeva tagasi kàisin kosmeetik Mariangela juures, keda ma pean vàga usaldusvààrseks inimeseks ning kellega me rààgime alati pòhjalikult sellistest intiimsetest asjadest, et mis me vahepeal teinud oleme ja kui àge on Vasco Rossi ja et mis suunas liiguvad aktuaalsemad soengutrendid.
Yhesònaga, kàisin jàlle visiidil ja oli vaja yks ilmselgelt ylehinnatud, aga minu maiseks eksistentsiks hàdavajalik toonik osta. Noh kysisin toonikut ja Mariangela hakkab seletama, et tegelikult ma peaks ostma yhe teise tooniku ja puhastuspiima ka sellega kaasa (sest see teine toonik on mulle vàga vajalik, aga ilma puhastuspiimata asi ei funktsioneeri eksole). Mina vaatasin, et puha vale nahatyyp ja puha ning ikka keerutasin enda plaati vastu, et tahan seda toonikut, mida ma ostma tulin.
Lòpuks muidugi tuli vàlja, et neil oli ainult yks nàidistoonik jàrele jàànud ja polnud tahtmist seda maha myya (vahest selleks, et administraatorineiu selja taga olevat elegantset potsikukompositsiooni mitte rikkuda?).
No ma tean, et minu tooniku kysimus pole mingi globaalne probleem, aga ikkagi – miks ta ei vòinud ausalt òelda, et toonikuvarud on otsas ja miks oli vaja mulle tàiesti vale nahagrupi tooteid myytada? Ah? No ma ei usalda enam Mariangelat yldse. Vot taolisi pisikesi nòmedaid jamasid juhtub siin Itaalias iga pàev eksole.
Muide karistuseks tooniku-fegatura eest maksin krediitkaardiga. Nimelt, kui Itaalias krediitkaardiga maksta, siis myyja peab mingit ròòvellikku protsenti pangale maksma.
See eelnev oli illustreeriv nàide, aga nyyd ma tahaks teiega veel jagada mòningaid aspekte sellest valgustuslikust vestlusest, mis pimedas pargis aset leidis.
Kysisin A kàest, et kuidas itaallastel tavaliselt vàlismaal on olla. Noh, selles mòttes, et kui elu Itaalias on nii kaootiline ja keeruline, siis vàljaspool Itaaliat peaks itaallane end vòrdlemisi rahulikult tundma. A kinnitas mu teooriat. Ytles, et nii kui vàlismaale sòidab, hingab kohe rahunenult sisse-vàlja ja laseb kaitsemyyrid alla, sest vàlismaal on kòik inimesed ausad, ei peta ega varasta ja peavad lubadustest kinni.
Kas pole hàmmastav?
Ma arvasin, et itaallased saavad Itaalias hàsti hakkama, aga tuleb vàlja, et isegi itaallastel on itaallastega raske.
Mm... aga kui MINA suureks saan, siis kas pigem Kass vòi Rebane?
Muidugi vastuseid vòib otsida GoldenCompassi deemonitest. Minu deemoniks osutus mingi nàlginud loom, kelle kohta on kirjutatud, et ta on shaakal, aga pildi peal on rohkem nagu rebase moodi loom.
Ilmselt see viitab mu kuulumisele rebaskonda? Ilmselt olen liiga kaua tòòl viibinud, et sellised kysimused tekivad? Jàrelikult paras aeg minna pimedasse parki Julietta-Ansipit otsima.
venerdì, settembre 21, 2007
nii lòppeski elamisloa saaga
Tàna logisin yle paari nàdala jàlle portaleimmigrazionesse sisse, et vaadata, kus universumis mu elamisluba vòiks ikkagi olla.
Ei pidanud pettuma.
See portaal on Itaalia byrokraatiamasinavàrgi tehnoloogiline suursaavutus.
Kui immigrant on oma dokumendid làbi hàda kuidagi Itaalia byrokraatiale esitanud (loe: kòigepealt kaotanud oma inimvààrikuse, seejàrel heitnud hunniku vaevaga tàidetud dokumente musta auku ja maksnud 30 eurot, ilma mingeid lubadusi vastu saamata), vòib ta kuude kaupa kàia seal portaalis kolme rida vaatamas – dettaglio anomalie, dettaglio anomalie documentali ja convocazione.
Mingi suvalise ajayhiku mòòdudes peaks kolmest reast kuus rida tekkima, selles mòttes iga eelmainitud rea alla peaks nagu tekkima mingi sisuline kommentaar.
Nàiteks minu puhul sai talvest pikkamòòda kevad, olin palju uusi itaaliakeelseid sònu òppinud ja hakkasin isegi aru saama, kuidas neid eelmainitud kolme rida eesti keelde tòlkida ja tuligi neljas rida – 'dokumendid valesti tàidetud'.
Siis sai kevadest suvi, tulid arbuusid, rannailm ja puhkus ning syndiski viies rida –dokumentaalseid anomaaliad pole.
Mida ròòmustavamat saaks yks elamisloa puuduses vaevlev immigrant teada saada, kui see, et dokumentaalseid anomaaliaid pole.
Selle aja peale olin lisaks itaalia keelele omandanud mòningase Itaalias elamise oskuse, sestap heitsin kàega ja puhkasin rahulikult edasi.
Kòige olulisem rida nendest esialgsest kolmest on tegelikult konvokatsioon ehk vaibale kutsumine, kus peaks siis teoreetiliselt kirjas olema, et millal vòib elamisloale jàrele tulla.
Vot tàna logisingi portaleimmigrazionesse sisse ja mida ma nàen – NESSUNA CONVOCAZIONE! WTF!!! Mis toimub? Miks mina? Kas magasin òige kuupàeva maha? Mis nyyd saab? Kas algab kòik otsast peale?
Need_ olid_mu_esimesed_mòtted.
Vàrisevate kàtega valisin ‘rohelise numbri’, mis loomulikult teatas, et mobiililt ei saa sellele numbrile helistada.
Mida teha?
Mida teha?
Viimases hàdas tuli meelde igihaljas IT-spetsialistide nòuanne – RTFM (read the fkng manual). Mainitud nòuannet vòiks tegelikult alati soovitada, sest tihtipeale olen màrganud, et see tòòtab pàris hàsti.
Mul on illustreeriv nàide ka - hakkasin portaleimmigrazione kodulehte làbi kammima ja sain teada, et aprillis olla taaskord immigratsiooniseadused muutunud ja et EL kodanikud ei pea enam Itaalias eriti elamisluba taotlema, piisab, kui elukoht àra registreerida.
Tàhendab, ma olen nyyd kunn!
Ei pidanud pettuma.
See portaal on Itaalia byrokraatiamasinavàrgi tehnoloogiline suursaavutus.
Kui immigrant on oma dokumendid làbi hàda kuidagi Itaalia byrokraatiale esitanud (loe: kòigepealt kaotanud oma inimvààrikuse, seejàrel heitnud hunniku vaevaga tàidetud dokumente musta auku ja maksnud 30 eurot, ilma mingeid lubadusi vastu saamata), vòib ta kuude kaupa kàia seal portaalis kolme rida vaatamas – dettaglio anomalie, dettaglio anomalie documentali ja convocazione.
Mingi suvalise ajayhiku mòòdudes peaks kolmest reast kuus rida tekkima, selles mòttes iga eelmainitud rea alla peaks nagu tekkima mingi sisuline kommentaar.
Nàiteks minu puhul sai talvest pikkamòòda kevad, olin palju uusi itaaliakeelseid sònu òppinud ja hakkasin isegi aru saama, kuidas neid eelmainitud kolme rida eesti keelde tòlkida ja tuligi neljas rida – 'dokumendid valesti tàidetud'.
Siis sai kevadest suvi, tulid arbuusid, rannailm ja puhkus ning syndiski viies rida –dokumentaalseid anomaaliad pole.
Mida ròòmustavamat saaks yks elamisloa puuduses vaevlev immigrant teada saada, kui see, et dokumentaalseid anomaaliaid pole.
Selle aja peale olin lisaks itaalia keelele omandanud mòningase Itaalias elamise oskuse, sestap heitsin kàega ja puhkasin rahulikult edasi.
Kòige olulisem rida nendest esialgsest kolmest on tegelikult konvokatsioon ehk vaibale kutsumine, kus peaks siis teoreetiliselt kirjas olema, et millal vòib elamisloale jàrele tulla.
Vot tàna logisingi portaleimmigrazionesse sisse ja mida ma nàen – NESSUNA CONVOCAZIONE! WTF!!! Mis toimub? Miks mina? Kas magasin òige kuupàeva maha? Mis nyyd saab? Kas algab kòik otsast peale?
Need_ olid_mu_esimesed_mòtted.
Vàrisevate kàtega valisin ‘rohelise numbri’, mis loomulikult teatas, et mobiililt ei saa sellele numbrile helistada.
Mida teha?
Mida teha?
Viimases hàdas tuli meelde igihaljas IT-spetsialistide nòuanne – RTFM (read the fkng manual). Mainitud nòuannet vòiks tegelikult alati soovitada, sest tihtipeale olen màrganud, et see tòòtab pàris hàsti.
Mul on illustreeriv nàide ka - hakkasin portaleimmigrazione kodulehte làbi kammima ja sain teada, et aprillis olla taaskord immigratsiooniseadused muutunud ja et EL kodanikud ei pea enam Itaalias eriti elamisluba taotlema, piisab, kui elukoht àra registreerida.
Tàhendab, ma olen nyyd kunn!
venerdì, settembre 07, 2007
paar nàidet, kuidas itaalias immigrantidesse suhtutakse
Eile làksin Ujumisakadeemiasse oma ‘nuoto libero’ (tòlk. vaba ujumine) eest maksma.
Ukse taga jàrjekord ja korraga vaatan, et jàànud vaid mina ja yks vanem kivilokkidega proua.
Asume pàevateemadel vestlema, sedasi yldiselt ja eriti arvamust avaldamata. Nagu see ikka kàib, kui suvalise vòòraga jàrjekorras juttu rààgid.
Juskui iseenesest kandub jututeema tànavate turvalisuse peale.
Proua rààkis, et ykskord làinud ta sòbranna òhtust sòòma ja korraga olla tànaval kolm vàgivaldset noormeest sòbrannale kallale tunginud. Ainult tànu kiirelt reageerinud mòòdakàijatele olevat sòbranna surmasuust pààsenud. Pàrast olla nàgu rekonstrueerimist vajanud.
Kokkuvòttes pòrutab mu kivilokkidega vestluskaaslane kindlameelselt: ‘Kòiges on syydi need immigrandid, kes siia ronivad! Eriti rumeenlased! Nyyd on piirid lahti ja muudkui tulevad siia inimesi tapma!’
/ee.. huvitav mis proua sellega nyyd silmas pidas? Ei nàe ju minagi just puhastverd itaallanna moodi vàlja../
Tàpsustasin ettevaatlikult, et eeldatavasti tulevad rumeenlased Itaaliasse, sest eeldavad, et siin on mingid tòòkohad saadaval, mitte selleks, et ausaid itaallasi maha nottida. Proua òpetab:’Nad tulevad siia tòòd OTSIMA, aga vot ei leia ja siis hakkavad varastama ja inimesi tapma.’
No mis sa oskad kosta.
Tegin sellise diplomaatilise vangerduse, et uurisin lihtsameelselt, et ei tea, kas Roomas on ka palju rumeenlasi.
’Oooo jaa! Tuhandeid! Mustlased ka! Nende vastu ei saa kuidagi!’
Siis aga viipas Ujumisakadeemia Massimo làbi klaasseina ja proua làks oma vesivòimlemist tasuma.
Hàmmastav…
Teinekord juhtus nii, et kliendi juures yks sinjoor kysis, et kust ma pàrit olen. Vastasin, et Eestist. Selle peale sinjoor teatas informeeritult:’Jaa, mul kàib ka kodu koristamas yks naine Ukrainast’
No tore, et kàib. Aga mis siis?
Ukse taga jàrjekord ja korraga vaatan, et jàànud vaid mina ja yks vanem kivilokkidega proua.
Asume pàevateemadel vestlema, sedasi yldiselt ja eriti arvamust avaldamata. Nagu see ikka kàib, kui suvalise vòòraga jàrjekorras juttu rààgid.
Juskui iseenesest kandub jututeema tànavate turvalisuse peale.
Proua rààkis, et ykskord làinud ta sòbranna òhtust sòòma ja korraga olla tànaval kolm vàgivaldset noormeest sòbrannale kallale tunginud. Ainult tànu kiirelt reageerinud mòòdakàijatele olevat sòbranna surmasuust pààsenud. Pàrast olla nàgu rekonstrueerimist vajanud.
Kokkuvòttes pòrutab mu kivilokkidega vestluskaaslane kindlameelselt: ‘Kòiges on syydi need immigrandid, kes siia ronivad! Eriti rumeenlased! Nyyd on piirid lahti ja muudkui tulevad siia inimesi tapma!’
/ee.. huvitav mis proua sellega nyyd silmas pidas? Ei nàe ju minagi just puhastverd itaallanna moodi vàlja../
Tàpsustasin ettevaatlikult, et eeldatavasti tulevad rumeenlased Itaaliasse, sest eeldavad, et siin on mingid tòòkohad saadaval, mitte selleks, et ausaid itaallasi maha nottida. Proua òpetab:’Nad tulevad siia tòòd OTSIMA, aga vot ei leia ja siis hakkavad varastama ja inimesi tapma.’
No mis sa oskad kosta.
Tegin sellise diplomaatilise vangerduse, et uurisin lihtsameelselt, et ei tea, kas Roomas on ka palju rumeenlasi.
’Oooo jaa! Tuhandeid! Mustlased ka! Nende vastu ei saa kuidagi!’
Siis aga viipas Ujumisakadeemia Massimo làbi klaasseina ja proua làks oma vesivòimlemist tasuma.
Hàmmastav…
Teinekord juhtus nii, et kliendi juures yks sinjoor kysis, et kust ma pàrit olen. Vastasin, et Eestist. Selle peale sinjoor teatas informeeritult:’Jaa, mul kàib ka kodu koristamas yks naine Ukrainast’
No tore, et kàib. Aga mis siis?
Ciao bella: è stato un piacere di fregarti
Tàna ma tahaks kirjutada Helena Frith-Powelli raamatust ‘Ciao Bella: In Search of My Italian Father’.
Raamat on autobiograafiline lugu tytarlapsest, kelle isa on itaallane ja rààgib sellest, kuidas kònealune tytarlaps saabub varases keskeas naisena Itaaliasse, et reisida oma perekonna jàlgedes.
Tegelikult lugu on palju komplitseeritum ja mitmetasandilisem, aga kes loeb, saab ise teada.
Mida ma tegelikult tahtsin òelda, on see, et kuigi olen raamatuga alles kolmandiku peal, on mul juba tytarlapse edasise kàekàigu pàrast tòsine mure.
Ta teeb kòiki neid tyypilisi vigu, mida vàlismaalased Itaalias teevad ja saab absurdsel kombel petta! Autor, mulle nàib, et ei saa aru, et on petta saanud, aga mul tulevad kyll meeleheitepisarad silmi, kui ma neist asjust loen. Tahaks ise sinna raamatusse minna! Tahaks kuidagi takistada pahaaimamatut Helenat, no kuidagimoodi aidata.
Miks, oh miks làheb Helena Naapolis turistilòksu pizzat sòòma?! Mòni ime et pizza on sitt ja teenindus mòòdukalt vaenulik. Kahju on Helenast, vaeseke sòitis ju Naapolisse, et kuulsat Naapoli pizzat maitsta.
Kes kyll on nii loll, et ytleb taksojuhile, et ta tunne hàsti linna? Itaalia taksojuhile?!? Vaeseke kindlasti maksis kolmekordse summa ja taksojuht keris viivitamatult òòtariifi ette, nii kui nàgi, et Helena on mingi naiivitar.
No kesse loll ostab Roomas hindu kàest roosi ja maksab viis eurot selle eest?! Viis eurot?!
Ja see, kuidas proua impulsiivselt suvalisse juuksurisalongi sisse astus! Puha vedamine, et mingit jama ei juhtunud. Muidugi Helena ei kirjuta, palju ta juuksuriteenuste eest maksis, aga kindlasti mingi Itaalia mòistes koletu summa, nàiteks pakun, et 90 eurot. Teisalt ma Firenze elanike levinumate pettuseskeemidega pole nii hàsti kursis, kui Rooma omadega ja vòib-olla on Firenzes ausad juuksurid. Igatahes mind pani imestama, et autoril juuksuriskàik ilma viperusteta mòòdus.
Yldjoontes on see raamat loetav, samas jàllegi huvitav ja mòtlemapanev. Nàiteks mind pani kyll mòtlema, et kuidas kyll reaalsete inimeste elud nii halastamatult avalikkuse ette tiritakse. Nimed ja fotod ja puha. Huvitav.
Raamat on autobiograafiline lugu tytarlapsest, kelle isa on itaallane ja rààgib sellest, kuidas kònealune tytarlaps saabub varases keskeas naisena Itaaliasse, et reisida oma perekonna jàlgedes.
Tegelikult lugu on palju komplitseeritum ja mitmetasandilisem, aga kes loeb, saab ise teada.
Mida ma tegelikult tahtsin òelda, on see, et kuigi olen raamatuga alles kolmandiku peal, on mul juba tytarlapse edasise kàekàigu pàrast tòsine mure.
Ta teeb kòiki neid tyypilisi vigu, mida vàlismaalased Itaalias teevad ja saab absurdsel kombel petta! Autor, mulle nàib, et ei saa aru, et on petta saanud, aga mul tulevad kyll meeleheitepisarad silmi, kui ma neist asjust loen. Tahaks ise sinna raamatusse minna! Tahaks kuidagi takistada pahaaimamatut Helenat, no kuidagimoodi aidata.
Miks, oh miks làheb Helena Naapolis turistilòksu pizzat sòòma?! Mòni ime et pizza on sitt ja teenindus mòòdukalt vaenulik. Kahju on Helenast, vaeseke sòitis ju Naapolisse, et kuulsat Naapoli pizzat maitsta.
Kes kyll on nii loll, et ytleb taksojuhile, et ta tunne hàsti linna? Itaalia taksojuhile?!? Vaeseke kindlasti maksis kolmekordse summa ja taksojuht keris viivitamatult òòtariifi ette, nii kui nàgi, et Helena on mingi naiivitar.
No kesse loll ostab Roomas hindu kàest roosi ja maksab viis eurot selle eest?! Viis eurot?!
Ja see, kuidas proua impulsiivselt suvalisse juuksurisalongi sisse astus! Puha vedamine, et mingit jama ei juhtunud. Muidugi Helena ei kirjuta, palju ta juuksuriteenuste eest maksis, aga kindlasti mingi Itaalia mòistes koletu summa, nàiteks pakun, et 90 eurot. Teisalt ma Firenze elanike levinumate pettuseskeemidega pole nii hàsti kursis, kui Rooma omadega ja vòib-olla on Firenzes ausad juuksurid. Igatahes mind pani imestama, et autoril juuksuriskàik ilma viperusteta mòòdus.
Yldjoontes on see raamat loetav, samas jàllegi huvitav ja mòtlemapanev. Nàiteks mind pani kyll mòtlema, et kuidas kyll reaalsete inimeste elud nii halastamatult avalikkuse ette tiritakse. Nimed ja fotod ja puha. Huvitav.
giovedì, settembre 06, 2007
Itaalia ajakirjanduspreemiad
Vòtsingi kàtte ja korraldasin kiire otsingu internetis, saamaks teada, mille eest Itaalias ajakirjanduspreemiaid vàlja antakse.
Loomulikult kappas interneti mòòtmatutest avarustest sadu erinevaid, otse loomulikult igayks unikaalne ja vàga olulise tàhtsusega, Itaalia ajakirjanduspreemiaid arvutiekraanile.
Nàib, et igal fondil, asutusel ja Mòttetul Màgilinnal vòi Suvalisel Saarel on siin oma ajakirjanduspreemia. Kyll aga eristus selline asi nagu Il Premiolino, mis olevat Itaalia kòige vanem ja prestiiz’ikam ajakirjanduspreemia. Ma ei tea, kas on. Ma usun kòike, mis on kirja pandud.
Mille eest siis Itaalias Il Premiolinosid antakse?
Vaatame 2006 aasta laureaate.
Riccardo C (IlSole24Ore) sai preemia selle puhul, et on toonud 'kuiva majanduse ja finantsmaailma kultuurse inimlikkuse tuulehòngu', kajastades kultuuriteemasid lehe pyhapàevalisas.
Eee.. mingi elutòò preemia vist, sest konkreetset artiklit vòi asja polnud nagu vàlja toodud.
Fabio C (Sky Sport) sai preemia jalka MM ylekannete eest. Huvitav, kas jalka ylekanded làhevad kvaliteetajakirjanduse alla? Hea kyll, vaatame edasi.
Jàrgmine on Daria B (TV la 7). Tema sai preemia oma jutusaate eest ‘Le Invasioni Barbariche’ (tòlk. Barbaarsed Invasioonid). Selgitus on ka toodud, et see jutusaade on suurepàrane nàide sellest, kuidas saab teha nishisaadet (loe: huvitab vàheseid inimesi), aga ‘on sellegipoolest meeldiv ja tore’. Hmm...
Valisin TV la 7 kodulehelt yhe Daria jutusaate vàlja. Oli mingi intervjuu yhe Ameerika koreograafi ja baleriini Daniel Ezralowiga. Daria nàis olevat pisut ebakindel, aga pyydlik noor naine. Temataolised on lapsepòlves niisugused vaiksed valgete sukapykstega tydrukukesed, kes istuvad esimeses pingis aga iial kàtt ei tòsta. Mulle ei meeldinud eriti, et ta luges oma kysimusi ja fakte tantsuguru eluloost arvutiekraanilt maha umbes sellisel moel nagu nàeks ta esimest korda elus seda materjali. Lootsin, et vàhemalt kysimused on intrigeerivad, aga kahjuks mitte. Ma annaks ajakirjanduspreemia kòigile, kes viitsivad Daria saateid lòpuni vaadata.
Rosanna M (Altroconsumo) jàllegi sai sellise yldise elutòò preemia selle eest, et kaitseb tarbijate òigusi ja see polevat mitte kerge vòitlus, oli selgituseks lisatud. Tubli tydruk, keep up the good work. Tarbija òiguste kaitsmine Itaalias pole tòesti mingi naljaasi, sest vastaseid on palju, nad on tugevad ja hàsti organiseerunud.
Ka Luca R (La Stampa) sai rohkem nagu elutòò preemia selle puhul, et ta on tubli poliitikavaatleja, aga mingit konkreetset nàidet jàllegi polnud, et mis see àge asi oli, millega ta 2006 aastal hakkama sai.
David G-le (La Repubblica) antud preemia on minu arvates kòige rohkem yhe òige ajakirjanduspreemia moodi. Tema sai preemia selles eest, et kajastas Iisraeli-Palestiina konflikti ja eriti toodi vàlja asjaolu, et isegi kòige tumedamatel hetkedel sisaldanud tema reportaazhid lootust ja usku helgesse tulevikku.
Kusjuures, luulelisi ilukirjanduslikke vàikevorme leiab huvitatud lugeja, kui valib Il Premiolino kodulehel lingi ’Storia’ (tòlk. ajalugu). Imekaunis, justkui muinaslugu. Kui ma suureks saan, siis hakkan ka sedasi kirjutama.
Huvitav oleks teada kuskohast Itaalias elavad eestlased uudiseid hangivad.
Nàiteks mina loen Corriere della Serat, Il Sole 24 Oret, Postimeest ja The Economisti pòhiliselt. Telekat ei vaata. Ja kokkuvòttes ma ei tea ikkagi pàris tàpselt, et mis Itaalias toimub.
Ja siis mul on veel kysimus, et kas Itaalias ka lehelugejaid poliitiliste veendumuste ja sotsiaalse klassi jàrgi saab eristada, nagu Inglismaal. Umbes et kui loed seda lehte, siis oled prole ja kui seda teist, siis high society ja kui kolmandat, siis intelligentne vasakpoolne ja kui neljandat siis intelligentne parempoolne.
Loomulikult kappas interneti mòòtmatutest avarustest sadu erinevaid, otse loomulikult igayks unikaalne ja vàga olulise tàhtsusega, Itaalia ajakirjanduspreemiaid arvutiekraanile.
Nàib, et igal fondil, asutusel ja Mòttetul Màgilinnal vòi Suvalisel Saarel on siin oma ajakirjanduspreemia. Kyll aga eristus selline asi nagu Il Premiolino, mis olevat Itaalia kòige vanem ja prestiiz’ikam ajakirjanduspreemia. Ma ei tea, kas on. Ma usun kòike, mis on kirja pandud.
Mille eest siis Itaalias Il Premiolinosid antakse?
Vaatame 2006 aasta laureaate.
Riccardo C (IlSole24Ore) sai preemia selle puhul, et on toonud 'kuiva majanduse ja finantsmaailma kultuurse inimlikkuse tuulehòngu', kajastades kultuuriteemasid lehe pyhapàevalisas.
Eee.. mingi elutòò preemia vist, sest konkreetset artiklit vòi asja polnud nagu vàlja toodud.
Fabio C (Sky Sport) sai preemia jalka MM ylekannete eest. Huvitav, kas jalka ylekanded làhevad kvaliteetajakirjanduse alla? Hea kyll, vaatame edasi.
Jàrgmine on Daria B (TV la 7). Tema sai preemia oma jutusaate eest ‘Le Invasioni Barbariche’ (tòlk. Barbaarsed Invasioonid). Selgitus on ka toodud, et see jutusaade on suurepàrane nàide sellest, kuidas saab teha nishisaadet (loe: huvitab vàheseid inimesi), aga ‘on sellegipoolest meeldiv ja tore’. Hmm...
Valisin TV la 7 kodulehelt yhe Daria jutusaate vàlja. Oli mingi intervjuu yhe Ameerika koreograafi ja baleriini Daniel Ezralowiga. Daria nàis olevat pisut ebakindel, aga pyydlik noor naine. Temataolised on lapsepòlves niisugused vaiksed valgete sukapykstega tydrukukesed, kes istuvad esimeses pingis aga iial kàtt ei tòsta. Mulle ei meeldinud eriti, et ta luges oma kysimusi ja fakte tantsuguru eluloost arvutiekraanilt maha umbes sellisel moel nagu nàeks ta esimest korda elus seda materjali. Lootsin, et vàhemalt kysimused on intrigeerivad, aga kahjuks mitte. Ma annaks ajakirjanduspreemia kòigile, kes viitsivad Daria saateid lòpuni vaadata.
Rosanna M (Altroconsumo) jàllegi sai sellise yldise elutòò preemia selle eest, et kaitseb tarbijate òigusi ja see polevat mitte kerge vòitlus, oli selgituseks lisatud. Tubli tydruk, keep up the good work. Tarbija òiguste kaitsmine Itaalias pole tòesti mingi naljaasi, sest vastaseid on palju, nad on tugevad ja hàsti organiseerunud.
Ka Luca R (La Stampa) sai rohkem nagu elutòò preemia selle puhul, et ta on tubli poliitikavaatleja, aga mingit konkreetset nàidet jàllegi polnud, et mis see àge asi oli, millega ta 2006 aastal hakkama sai.
David G-le (La Repubblica) antud preemia on minu arvates kòige rohkem yhe òige ajakirjanduspreemia moodi. Tema sai preemia selles eest, et kajastas Iisraeli-Palestiina konflikti ja eriti toodi vàlja asjaolu, et isegi kòige tumedamatel hetkedel sisaldanud tema reportaazhid lootust ja usku helgesse tulevikku.
Kusjuures, luulelisi ilukirjanduslikke vàikevorme leiab huvitatud lugeja, kui valib Il Premiolino kodulehel lingi ’Storia’ (tòlk. ajalugu). Imekaunis, justkui muinaslugu. Kui ma suureks saan, siis hakkan ka sedasi kirjutama.
Huvitav oleks teada kuskohast Itaalias elavad eestlased uudiseid hangivad.
Nàiteks mina loen Corriere della Serat, Il Sole 24 Oret, Postimeest ja The Economisti pòhiliselt. Telekat ei vaata. Ja kokkuvòttes ma ei tea ikkagi pàris tàpselt, et mis Itaalias toimub.
Ja siis mul on veel kysimus, et kas Itaalias ka lehelugejaid poliitiliste veendumuste ja sotsiaalse klassi jàrgi saab eristada, nagu Inglismaal. Umbes et kui loed seda lehte, siis oled prole ja kui seda teist, siis high society ja kui kolmandat, siis intelligentne vasakpoolne ja kui neljandat siis intelligentne parempoolne.
nii àge olen
Siiri palus mul enda 10 head omadust kirja panna.
Pean ytlema, et ylesanne ei olnud just raskete killast. Yhesònaga, ma esialgu kyll kirjutasin 10, nagu palutud, aga kui tahate, siis ma vòin veel lisada mòtteid :)
1 Esiteks olen ma ilus. Seda nii sisemiselt kui vàliselt. Eriti, kui mul on uued kingad jalas ja juuksed vàrskelt fòònitatud. Eksju?
2 Teiseks ma olen pàris tark. Sellest annab tunnistust nàiteks asjaolu, et mul on diplom ylikooli lòpetamise kohta. Samuti on mul prillid ja palju raamatuid. Vahel, kui kuuseis on òige ja tuul puhub òigelt poolt, on juhtunud, et ytlen mingi intelligentse mòtte.
3 Kolmandaks olen ma hea kokk. Roku nii ei arva (sest ta on palju parem kokk), aga ta seda blogi ei loe ka, nii et ma vòin kirjutada, mis tahan.
4 Neljandaks olen ma pikk. Pikk olemine on selles mòttes hea omadus, et ma saan kòrgelt riiulite pealt igasuguseid asju alla vòtta (Viru keskuse raamatupoes raamatuid nàiteks, vaadake kui kòrged riiulid seal on!) vòi asju kòrgele panna (mingite laste eest peitu nàiteks).
Samuti on pikk sellepàrast hea olla, et pikad inimesed on osavamad puu otsa ronijad ja seega saavad kòige kòrgemal asuvad òunad/kirsid kàtte.
Otse loomulikult ei saa jàtta rààkimata massiyritustest – nàiteks pikad inimesed nàevad alati, mis lava peal toimub ja saavad lyhikestele - kes erutatult hyplevad ja tammuvad, aga siiski midagi ei nàe - ilusti selgitada, et mis aktsioon hetkel kàib.
Pikk on ka sellepàrast hea olla, et kui ma peaks kunagi kuskile polaaralale sattuma ja jàà peaks hakkama pragunema, siis ma saan yle pragude hypata ja joosta abi jàrele (noh eeldatavasti lyhikesed ei saa hypatud ja neil on mòistagi abi vaja eksole). Ma ise loodan muidugi mitte eriti polaaralale sattuda, aga see polaarala-lugu on mulle teravalt meelde jàànud yhest lapsepòlves loetud raamatust. Seal raamatus autor hyppas yle prao ja tòdes, et esimest korda elus sai ta aru, kui hea on pikk olla. Mina koos autoriga sain ka sel hetkel esimest korda elus aru, et tegelikult on mòttekas pikk olla.
5 Ma oskan joonistada. Vaadake nàiteks seda kolmekordset maja eelmises postituses, kas pole imeline!
6 Ma ei karda mitte midagi ega kedagi, kui vàlja arvata prussakad, narkomaanid, maailmavallutamiseplaanidega ekstremistid, myrgised meduusid, tugevad hoovused ja kyyneseen.
7 Olen vòimeline reisima vàikese pagasiga. Eriti viimastel aastatel on alati nii, et kòigil reisikaaslastel on suurem kui minul.
8 Kui juba pagasist juttu tuli, siis ma olen hea reisikaaslane. Eks see tuleneb muidugi loogiliselt punktidest 1, 2 ja 4.
9 Oskan kiiresti trykkida 10sòrmesysteemis. See on selles mòttes hea omadus, et saab yheaegselt teha tòòd, kirjutada blogi ja suhelda inimestega MSNis.
10 Olen hea sydamega. Nàiteks hiljuti leidsime Rokuga bensiinijaamast yhe kassipoja, kes oli vàga nàlginud ja eksinud ning viisime kassipoja minu initsiatiivil Roku vanemate majja elama. Kassipoeg on ònnelik, aga Roku vanemad mitte just yleliia. Vahel on nii, et inimesed otsivad ònne ja elu mòtet ega nàe, et ònn on otse nina all tegelikult.
Uuendus tàna hommikul kl 9:35 seisuga: Roku vanemad on kassipoja yle vàga ròòmsad ja neile meeldib temaga màngida. Yldsegi nad arvavad, et mis me kassist ikka Rooma tassime, maal saab ta vàhemalt vàrskes òhus ringi joosta ja teiste kassidega suhelda.
Huviga loeksin, mille poolest on àgedad seisuskohustab, whatever, mnjah, ruudi, tatsutahime ja alemana.
Pean ytlema, et ylesanne ei olnud just raskete killast. Yhesònaga, ma esialgu kyll kirjutasin 10, nagu palutud, aga kui tahate, siis ma vòin veel lisada mòtteid :)
1 Esiteks olen ma ilus. Seda nii sisemiselt kui vàliselt. Eriti, kui mul on uued kingad jalas ja juuksed vàrskelt fòònitatud. Eksju?
2 Teiseks ma olen pàris tark. Sellest annab tunnistust nàiteks asjaolu, et mul on diplom ylikooli lòpetamise kohta. Samuti on mul prillid ja palju raamatuid. Vahel, kui kuuseis on òige ja tuul puhub òigelt poolt, on juhtunud, et ytlen mingi intelligentse mòtte.
3 Kolmandaks olen ma hea kokk. Roku nii ei arva (sest ta on palju parem kokk), aga ta seda blogi ei loe ka, nii et ma vòin kirjutada, mis tahan.
4 Neljandaks olen ma pikk. Pikk olemine on selles mòttes hea omadus, et ma saan kòrgelt riiulite pealt igasuguseid asju alla vòtta (Viru keskuse raamatupoes raamatuid nàiteks, vaadake kui kòrged riiulid seal on!) vòi asju kòrgele panna (mingite laste eest peitu nàiteks).
Samuti on pikk sellepàrast hea olla, et pikad inimesed on osavamad puu otsa ronijad ja seega saavad kòige kòrgemal asuvad òunad/kirsid kàtte.
Otse loomulikult ei saa jàtta rààkimata massiyritustest – nàiteks pikad inimesed nàevad alati, mis lava peal toimub ja saavad lyhikestele - kes erutatult hyplevad ja tammuvad, aga siiski midagi ei nàe - ilusti selgitada, et mis aktsioon hetkel kàib.
Pikk on ka sellepàrast hea olla, et kui ma peaks kunagi kuskile polaaralale sattuma ja jàà peaks hakkama pragunema, siis ma saan yle pragude hypata ja joosta abi jàrele (noh eeldatavasti lyhikesed ei saa hypatud ja neil on mòistagi abi vaja eksole). Ma ise loodan muidugi mitte eriti polaaralale sattuda, aga see polaarala-lugu on mulle teravalt meelde jàànud yhest lapsepòlves loetud raamatust. Seal raamatus autor hyppas yle prao ja tòdes, et esimest korda elus sai ta aru, kui hea on pikk olla. Mina koos autoriga sain ka sel hetkel esimest korda elus aru, et tegelikult on mòttekas pikk olla.
5 Ma oskan joonistada. Vaadake nàiteks seda kolmekordset maja eelmises postituses, kas pole imeline!
6 Ma ei karda mitte midagi ega kedagi, kui vàlja arvata prussakad, narkomaanid, maailmavallutamiseplaanidega ekstremistid, myrgised meduusid, tugevad hoovused ja kyyneseen.
7 Olen vòimeline reisima vàikese pagasiga. Eriti viimastel aastatel on alati nii, et kòigil reisikaaslastel on suurem kui minul.
8 Kui juba pagasist juttu tuli, siis ma olen hea reisikaaslane. Eks see tuleneb muidugi loogiliselt punktidest 1, 2 ja 4.
9 Oskan kiiresti trykkida 10sòrmesysteemis. See on selles mòttes hea omadus, et saab yheaegselt teha tòòd, kirjutada blogi ja suhelda inimestega MSNis.
10 Olen hea sydamega. Nàiteks hiljuti leidsime Rokuga bensiinijaamast yhe kassipoja, kes oli vàga nàlginud ja eksinud ning viisime kassipoja minu initsiatiivil Roku vanemate majja elama. Kassipoeg on ònnelik, aga Roku vanemad mitte just yleliia. Vahel on nii, et inimesed otsivad ònne ja elu mòtet ega nàe, et ònn on otse nina all tegelikult.
Uuendus tàna hommikul kl 9:35 seisuga: Roku vanemad on kassipoja yle vàga ròòmsad ja neile meeldib temaga màngida. Yldsegi nad arvavad, et mis me kassist ikka Rooma tassime, maal saab ta vàhemalt vàrskes òhus ringi joosta ja teiste kassidega suhelda.
Huviga loeksin, mille poolest on àgedad seisuskohustab, whatever, mnjah, ruudi, tatsutahime ja alemana.
martedì, settembre 04, 2007
dilemma
Yleyldsegi ma pole kindel, kas see ploomijààtise-gelateria-mees on Giuseppe vòi Giovanni. Ykskord ma tervitasin teda nimepidi ja valisin tàpselt vale nime, aga see oli rohkem kui kuu aega tagasi ja nyyd ma enam ei màleta, kumb òige variant oli.
No tahaks viisakas olla ja teda nimepidi tervitada, sest tema tervitab mind alati nimepidi.
No tahaks viisakas olla ja teda nimepidi tervitada, sest tema tervitab mind alati nimepidi.
haiku sellest kuidas asjad ei làhe alati nii nagu tahaks
gelateria oli kinni
hommikul sadas vihma
ebaònn
hommikul sadas vihma
ebaònn
lunedì, settembre 03, 2007
september ja puha
Septembri algus ròòmustab mind siin Itaalias vàga.
Esiteks ilmad on endiselt suvised ja juba pàikeselised hommikutunnid tervitavad usinat tòòleminejat 28-kraadise temperatuuriga.
Rààkimata sellest, mis pàeva ajal vàlja toimub, aga sellest ma ei tea midagi, sest siin, kus ma praegu tòòtan, pole aknaid ja on konditsioneer.
Teiseks màrkasin eile òhtul, et peale puhkuste hooaega on taaskord avatud mu lemmik-gelateria, kust ma kriminaalselt maitsvat ploomijààtist hankisin. Tàna òhtul tuleb pidu! Homme, kui viitsin, siis kirjutan, mis àgedate uute jààtisesortidega gelateria-giuseppe taaskord yllatab.
Eile yhest teisest gelateriast sain ma nàiteks shokolaadiribadega pistaatsiajààtist. See oli hea, aga mitte nii hea kui ploomijààtis.
Kui ma kodutànava àride ustele kinnitatud siltidel olevaid kuupàevi òigesti màletan, on tàna taaskord uksed avanud ka sellised elutàhtsad asutused nagu mozarella-pood, pizzeria, keemiline puhastus ja kingaparandus.
Esiteks ilmad on endiselt suvised ja juba pàikeselised hommikutunnid tervitavad usinat tòòleminejat 28-kraadise temperatuuriga.
Rààkimata sellest, mis pàeva ajal vàlja toimub, aga sellest ma ei tea midagi, sest siin, kus ma praegu tòòtan, pole aknaid ja on konditsioneer.
Teiseks màrkasin eile òhtul, et peale puhkuste hooaega on taaskord avatud mu lemmik-gelateria, kust ma kriminaalselt maitsvat ploomijààtist hankisin. Tàna òhtul tuleb pidu! Homme, kui viitsin, siis kirjutan, mis àgedate uute jààtisesortidega gelateria-giuseppe taaskord yllatab.
Eile yhest teisest gelateriast sain ma nàiteks shokolaadiribadega pistaatsiajààtist. See oli hea, aga mitte nii hea kui ploomijààtis.
Kui ma kodutànava àride ustele kinnitatud siltidel olevaid kuupàevi òigesti màletan, on tàna taaskord uksed avanud ka sellised elutàhtsad asutused nagu mozarella-pood, pizzeria, keemiline puhastus ja kingaparandus.
It’s not me. It’s Italian journalism.
Alguses, et yldse aru saada, mis Itaalias toimub, lugesin ma peamiselt The Economisti ja oudekki blogi ning Mòttetus Màgilinnas viibides vaatasin CNN-i. Eks olin veendunud, et ei saa Itaalia uudistest aru kuna ei mòista itaalia keelt. Esimestel kuudel oli mul alati mingi oma versioon pàevauudistest ja alles pàrast seda, kui uudis oli Roku tòlkefiltri làbinud, sain teada, milles tegelikult point on. Mòned teemad, eriti nàiteks valimised, Prodi koalitsioonivangerdused vòi pensionireform jàidki mulle arusaamatuks, kuni tarkusejumalanna Ateena viimaks halastas ning juhatas mu teele jurist Antonio vòi vàrskema The Economisti numbri (whichever came first).
Tàna ma ei saa enam òelda, et itaalia keelest aru ei saa. Pigem pean tunnistama, et tànu tormiliselt arenenud keeleoskusele olen mòistnud, et pelgalt itaalia keelest aru saamine ei aita mòista Itaalia ajakirjandusmaastikul toimuvat. Vàhe sellest - hiljuti leidsin enda suureks yllatuseks end ràndomilt rannas lebamas ja lugemas ilma sònaraamatuta itaalia keelde tòlgitud Paolo Coelho ‘Alkeemikut’.
Kònealusele seigale toetudes teatan karmilt – probleem pole mitte selles,et mina ei oska itaalia keelt, vaid hoopis itaalia ajakirjanikud ei oska normaalselt uudist kirjutada, millest lugeja aru saaks.
Aga milles kysimus?
No mina olen ikka teadnud, et uudist tuleb kirjutada nii, et kòigepealt on pealkiri, kus on nagu pòhiline point. Siis tuleb juhtkiri, mis vòtab uudise kenasti kokku. Peale juhtkirja tuleb uudis, mis on jaotatud konkreetseteks juppideks ja iga jupi ees on yhe lause vòi màrksònaga ilmekalt kirjeldatud, millest selles jupis juttu tuleb.
Mida aga òpetatakse Itaalia ajakirjandustudengitele uudise konstrueerimisest? Mul on see kysimus juba nii pòletavaks muutunud, et olen valmis raamatukokku minema ja Itaalias vàlja antud ajakirjandusòpiku laenutama, et vastus leida.
Tàna tahaksingi presenteerida teile konkreetset nàidet, mis minu arvates esindab suurepàraselt Itaalias epideemia mòòtmed vòtnud artiklikirjutamise metoodikat – palju paatoslikke sònu ja ei mingit pointi. Yhtlasi on ka ilmne, et ajakirjanik pole aru saanud, millest ta kirjutab.
Paar pàeva tagasi saatis projektijuht meile uudise sellest, et turule on tulnud uus àge telefon. Vaadakem, kuidas kirjasaatja Londonist uudise vormistab. Kahjuks ma ei saa siinkohal ise ajakirjanduslikke hàid tavasid jàrgida ja korralikult originaalile viidata, kuna allikas ja autor olid meilist vàlja jàetud. Eks tòlge on ka pisut konarlik, sest tegin halastamatult otsetòlget, andmaks vòimalikult tàpselt edasi uudise originaalkuju.
Pealkiri: Nokia: siin ongi telefon, mis hakkab tegema kòike.
/Paljulubav. Kas kàib ka poes ja triigib pesu?/
Juhtkiri: Maailma suurimaid, sektori juhtiv tootja asub vòitlusesse Apple’ga. Soome ettevòte toob turule ‘Ovi’, programm vòrgufunktsioonidest mis annab vòimaluse laadida mobiiltelefoni eri tyypi faile.
/Nomaitea. Miks ei saa kirjutada lihtsalt ja konkreetselt ‘Nokia’? Vahest on Nokiaga Itaalias sama lugu nagu vanadel eestlastel hundiga, et ei saa nime otse vàlja òelda, vaid tuleb kasutada vàljendeid nagu ‘il maggior produttore del mondo del settore’ ja ‘l’azienda Finlandese’? Yldsegi, mobiiltelefonidesse saab juba tàna laadida eri tyypi faile. Mille poolest Ovi àgedam on, tekib mul kui tàhelepanelikul lugejal kysimus.
Aga mingem edasi artikli juurde, sest juhtkirjast ei leia artikli mòtet./
Artikkel jàtkub.
Alguses oli puidu ja tselluloosi tòòtlemine. Siis tuli kumm. /ja-jah, kumm kyll, aga kus point on?/ Selle jàrel juba telefonijuhtmete tootmine ja kaheksakymnendatel personaalarvuti /vabandage mind, kui eksin, aga kas personaalarvutid ei tulnud turule mitte 70ndatel aastatel/. Kui yheksakymnendatel saab hinge ja keha mobiiltelefonide tootmine, valib Nokia òige tee. /oo nàib, et mopsikud on mingid jumalikud asjad, millel on hing ja keha/ Tàna, olles myynud 900 miljonit mobiiltelefoni, on ta sektori globaalne liider. Sellest vòikski piisata. Aga Soome ettevòttele on saabunud uue uuestisynni hetk /ahah, Soome ettevòttel on olnud ka mingid varasemad uuestisynnid. Ja yldsegi, kui siin juba kummi ja tselluloosi leiutamisest kirjutatakse, siis miks jààvad tàhelepanuta Soome ettevòtte varasemad uuestisynnid, mis on kindlasti vàga skandaalne materjal? Ja kui juba teeme tagasivaateid ajalukku, siis ausalt òeldes on ylekohtune mitte peatuda koopainimeste omavahelisel kommunikatsioonil/. ‘Regeneratsioon’, nagu seda defineerib juhtkond, baseerub tàiesti uuel missioonil: lisada riistvara valmistamisele keerukas teenuste ja sisu aparaat /keerukas teenuste ja sisu aparaat = tarkvara? Vahest nimetaks asju ikka òigete nimedega ja kirjutakski ‘tarkvara’? Vòi on tarkvaragi mingi tabu, mille nime ei tohi otse vàlja òelda/, mis vòimaldab ‘vabastada interneti’ ja teha see ligipààsetavaks alati ja igal pool. /vahi uudist! Kas pole Internet paljudes riikides juba aastaid olnud ligipààsetav suvalisel kellaajal ja igal pool/. Seda selleks, et mobiiltelefon ei oleks pelgalt kommunikatsiooniinstrument /Hmm.. mobiilides on tànapàeval saadaval ka PDA ja internetti yhendamise funktsionaalsus, mistòttu rààkida mobiilist kui pelgalt kommunikatsiooniinstrumendist on lausvale/, vaid tòeline ja reaalne vòti, /ahah, no selge – vòti, mitte kommunikatsiooniinstrument) avamaks kòik uksed reaalsesse ja virtuaalsesse maailma. /wow…./
Ja vaid ‘Ovi’, mis soome keeles tàhendabki ‘uks’, saab olema liides mille abil 1985ndal aastal Knut Erik Idestami poolt asutatud firma valmistub uueks vàljakutseks. /kas tohiks paluda ehk rohkem paatost?/
Yhesònaga see artikkel jàtkus samas vaimus.
Kapituleerusin ja viskusin kiirelt www.ft.com lehele. Heitsin otsingusse ‘Ovi’ ja sain kolme sekundiga teada jàrgmist: Nokia toob turule uue telefoni N81, mis on iPhone otsene konkurent. Ovi on platvorm, mis tuleb selle telefoniga kaasa ja mille abil saab kasutada muusika allalaadimise teenuseid ja muidki veebiaplikatsioone.
Mul tekkis praegu uus pòletav kysimus. Kavatsen vàlja nuhkida Itaalia ajakirjandupreemia laureaadid ja vaadata, milliste ajakirjanduslike vaimusynnitiste eest siinmaal preemiaid jagatakse.
Tàna ma ei saa enam òelda, et itaalia keelest aru ei saa. Pigem pean tunnistama, et tànu tormiliselt arenenud keeleoskusele olen mòistnud, et pelgalt itaalia keelest aru saamine ei aita mòista Itaalia ajakirjandusmaastikul toimuvat. Vàhe sellest - hiljuti leidsin enda suureks yllatuseks end ràndomilt rannas lebamas ja lugemas ilma sònaraamatuta itaalia keelde tòlgitud Paolo Coelho ‘Alkeemikut’.
Kònealusele seigale toetudes teatan karmilt – probleem pole mitte selles,et mina ei oska itaalia keelt, vaid hoopis itaalia ajakirjanikud ei oska normaalselt uudist kirjutada, millest lugeja aru saaks.
Aga milles kysimus?
No mina olen ikka teadnud, et uudist tuleb kirjutada nii, et kòigepealt on pealkiri, kus on nagu pòhiline point. Siis tuleb juhtkiri, mis vòtab uudise kenasti kokku. Peale juhtkirja tuleb uudis, mis on jaotatud konkreetseteks juppideks ja iga jupi ees on yhe lause vòi màrksònaga ilmekalt kirjeldatud, millest selles jupis juttu tuleb.
Mida aga òpetatakse Itaalia ajakirjandustudengitele uudise konstrueerimisest? Mul on see kysimus juba nii pòletavaks muutunud, et olen valmis raamatukokku minema ja Itaalias vàlja antud ajakirjandusòpiku laenutama, et vastus leida.
Tàna tahaksingi presenteerida teile konkreetset nàidet, mis minu arvates esindab suurepàraselt Itaalias epideemia mòòtmed vòtnud artiklikirjutamise metoodikat – palju paatoslikke sònu ja ei mingit pointi. Yhtlasi on ka ilmne, et ajakirjanik pole aru saanud, millest ta kirjutab.
Paar pàeva tagasi saatis projektijuht meile uudise sellest, et turule on tulnud uus àge telefon. Vaadakem, kuidas kirjasaatja Londonist uudise vormistab. Kahjuks ma ei saa siinkohal ise ajakirjanduslikke hàid tavasid jàrgida ja korralikult originaalile viidata, kuna allikas ja autor olid meilist vàlja jàetud. Eks tòlge on ka pisut konarlik, sest tegin halastamatult otsetòlget, andmaks vòimalikult tàpselt edasi uudise originaalkuju.
Pealkiri: Nokia: siin ongi telefon, mis hakkab tegema kòike.
/Paljulubav. Kas kàib ka poes ja triigib pesu?/
Juhtkiri: Maailma suurimaid, sektori juhtiv tootja asub vòitlusesse Apple’ga. Soome ettevòte toob turule ‘Ovi’, programm vòrgufunktsioonidest mis annab vòimaluse laadida mobiiltelefoni eri tyypi faile.
/Nomaitea. Miks ei saa kirjutada lihtsalt ja konkreetselt ‘Nokia’? Vahest on Nokiaga Itaalias sama lugu nagu vanadel eestlastel hundiga, et ei saa nime otse vàlja òelda, vaid tuleb kasutada vàljendeid nagu ‘il maggior produttore del mondo del settore’ ja ‘l’azienda Finlandese’? Yldsegi, mobiiltelefonidesse saab juba tàna laadida eri tyypi faile. Mille poolest Ovi àgedam on, tekib mul kui tàhelepanelikul lugejal kysimus.
Aga mingem edasi artikli juurde, sest juhtkirjast ei leia artikli mòtet./
Artikkel jàtkub.
Alguses oli puidu ja tselluloosi tòòtlemine. Siis tuli kumm. /ja-jah, kumm kyll, aga kus point on?/ Selle jàrel juba telefonijuhtmete tootmine ja kaheksakymnendatel personaalarvuti /vabandage mind, kui eksin, aga kas personaalarvutid ei tulnud turule mitte 70ndatel aastatel/. Kui yheksakymnendatel saab hinge ja keha mobiiltelefonide tootmine, valib Nokia òige tee. /oo nàib, et mopsikud on mingid jumalikud asjad, millel on hing ja keha/ Tàna, olles myynud 900 miljonit mobiiltelefoni, on ta sektori globaalne liider. Sellest vòikski piisata. Aga Soome ettevòttele on saabunud uue uuestisynni hetk /ahah, Soome ettevòttel on olnud ka mingid varasemad uuestisynnid. Ja yldsegi, kui siin juba kummi ja tselluloosi leiutamisest kirjutatakse, siis miks jààvad tàhelepanuta Soome ettevòtte varasemad uuestisynnid, mis on kindlasti vàga skandaalne materjal? Ja kui juba teeme tagasivaateid ajalukku, siis ausalt òeldes on ylekohtune mitte peatuda koopainimeste omavahelisel kommunikatsioonil/. ‘Regeneratsioon’, nagu seda defineerib juhtkond, baseerub tàiesti uuel missioonil: lisada riistvara valmistamisele keerukas teenuste ja sisu aparaat /keerukas teenuste ja sisu aparaat = tarkvara? Vahest nimetaks asju ikka òigete nimedega ja kirjutakski ‘tarkvara’? Vòi on tarkvaragi mingi tabu, mille nime ei tohi otse vàlja òelda/, mis vòimaldab ‘vabastada interneti’ ja teha see ligipààsetavaks alati ja igal pool. /vahi uudist! Kas pole Internet paljudes riikides juba aastaid olnud ligipààsetav suvalisel kellaajal ja igal pool/. Seda selleks, et mobiiltelefon ei oleks pelgalt kommunikatsiooniinstrument /Hmm.. mobiilides on tànapàeval saadaval ka PDA ja internetti yhendamise funktsionaalsus, mistòttu rààkida mobiilist kui pelgalt kommunikatsiooniinstrumendist on lausvale/, vaid tòeline ja reaalne vòti, /ahah, no selge – vòti, mitte kommunikatsiooniinstrument) avamaks kòik uksed reaalsesse ja virtuaalsesse maailma. /wow…./
Ja vaid ‘Ovi’, mis soome keeles tàhendabki ‘uks’, saab olema liides mille abil 1985ndal aastal Knut Erik Idestami poolt asutatud firma valmistub uueks vàljakutseks. /kas tohiks paluda ehk rohkem paatost?/
Yhesònaga see artikkel jàtkus samas vaimus.
Kapituleerusin ja viskusin kiirelt www.ft.com lehele. Heitsin otsingusse ‘Ovi’ ja sain kolme sekundiga teada jàrgmist: Nokia toob turule uue telefoni N81, mis on iPhone otsene konkurent. Ovi on platvorm, mis tuleb selle telefoniga kaasa ja mille abil saab kasutada muusika allalaadimise teenuseid ja muidki veebiaplikatsioone.
Mul tekkis praegu uus pòletav kysimus. Kavatsen vàlja nuhkida Itaalia ajakirjandupreemia laureaadid ja vaadata, milliste ajakirjanduslike vaimusynnitiste eest siinmaal preemiaid jagatakse.
nii lòppes mu kirjanikukarjààr
Vahel ylemeelikus tujus olles olen mòelnud, et oleks pàris vahva mingi raamat kirjutada.
No ma olen tàpsemalt mòelnud ka, et kui ma yldse viitsiks mingi raamatu kirjutada, siis see peaks olema naljakas, tegelased peaksid olema imelike nimedega ja teose yldine òhustik oleks ‘Terry-Pratchett-meets-Kreisiraadio’.
Nyyd aga, olles lugenud Woody Alleni viimast teost ‘Mere Anarchy’, jòudsin arusaamisele, et raamatu, mida MINA oleks tahtnud kirjutada, on vanameister juba valmis kirjutanud.
No ma olen tàpsemalt mòelnud ka, et kui ma yldse viitsiks mingi raamatu kirjutada, siis see peaks olema naljakas, tegelased peaksid olema imelike nimedega ja teose yldine òhustik oleks ‘Terry-Pratchett-meets-Kreisiraadio’.
Nyyd aga, olles lugenud Woody Alleni viimast teost ‘Mere Anarchy’, jòudsin arusaamisele, et raamatu, mida MINA oleks tahtnud kirjutada, on vanameister juba valmis kirjutanud.
mercoledì, agosto 29, 2007
Kuidas ma tornaado ùle elasin
Et kòik tàpselt àra rààkida, pean alustama algusest, ehk sellest, et miks ma yldse Ameerikasse làksin.
Pòhjus oli vòrdlemisi banaalne – oli vaja osaleda yhel kahenàdalasel koolitusel.
Yhesònaga, oli jàrjekordne koolituspàev ja lahendasime parajasti yhte ylesannet. Tavaliselt ylesanded olid seal koolitusel sellised, et tuli 10 minutiga EE kòite jagu materjale làbi lugeda, nendest mingi syntees vòi intelligente jàreldus teha ja PowerPoint presentatsiooniks vormistada. Seegi kord làks nii.
Korraga hakkas kuskilt pininat kostma. Ega see eriti ei hàirinudki, aga siis maandus klassiruumis korpulentne koolituse korraldaja kes teatas: ’Tornaado on kohe-kohe meid tabamas’ (umbes sellise hààletooniga nagu tavaliselt òeldakse ’kui poodi làhed, ole hea, vòta piima ka’).
Minu arvates peaks tornaado inimestes ikka mingit àrevust tekitama ja kui àrevust pole, ju siis on mingi nali vòi òppus kàsil. Sama arvasid eeldavasti ka kòik ylejàànud òpilased, sest erilist nihelemist see teadaanne ei tekitanud. Mòned aktiivsemad tànasid prouat info eest ja enamus nohistasid EE kòidetes edasi.
Proua vist ootas pisut erinevat reaktsiooni, igatahes presenteeris ta jàrgmist infokildu:’Peate kohe evakueeruma’.
Nàdala lòpp oli juba làhenemas, kòigil aktiivselt sisustatud òòtunnid seljataga ja erilist elevust see sònum kurnatud analyytikutes ei tekitanud.
’Kas tegemist on òppusega?’ pidasin vajalikuks tàpsustada.
’Eeei-eeiii, pàris tornaado!’ vastas proua.
Kus nyyd làks kiireks! Peamiselt tormati, fotoaparaadid laskevalmis, akende ja vàljapààsude juurde, et làhenev tornaado tulevastele pòlvedele jààdvustada.
Aga ameeriklased oskavad asju hàsti organiseerida - koolituse proua ja meie kolm òpetajat mobiliseerusid ylikiiresti ning lykkasid klassitàie Euroopa turiste làhedalasuvasse umbsesse ruumi, mis kandis glamuurset tiitlit ’ball room’ ja kus puudusid aknad.
Akendeta ruumi oli ka teistest klassidest òpingukaaslasi evaukeeritud, mistòttu atmosfààr oli meeleolukas. Peamiselt tegeleti videokaamerate abil hyvastijàtusònumite salvestamisega. Nii jàtsin minagi yhe prantslase kaamerasse eestikeelse tervituse kodustele, mis tòi kaasa vajaduse teha selgitustòòd, et eesti keel ei ole sama, mis vene keel. Vòimaluse avanedes tunglesime kòik saali uste juures, et piiluda, mis òues toimub.
Mòne minutiga oli làinud pàris pimedaks ja tornaado probleem paistis nyyd palju tòsisemas valguses.
Siis aga aeti turistid uste juurest minema, sisenes turvamees (vàhemalt ta paistis kuidagi vàga isalik ja turvaline olevat), kes teavitas, et tornaado peaks kahe minuti pàrast meie piirkonda làbima ja et kui elekter àra làheb, àrgu me paanikat tekitage.
Vaevalt jòudis turvamees lahkuda, kui tuba pimenes. Algasid kiljatused ja vilekoor. Selgus, et keegi oli naljaviluks lihtsalt tule àra kustutanud.
Ootasime.
Ootasime.
Kaks minutit sai làbi, tornaadot ei kusagil. Mehhiko tydruk rààkis, et maavàrina alarm on helistiku poolest tàpselt samasugune nagu tornaado alarm. Ta olla maavàrina yle elanud. Tegime grupikalli.
Siis tuli turvamees tagasi. Teatas, et tornaado oht peaks poole tunni pàrast yle minema.
Mul ònnestus vahepeal ukse vahelt vàlja piiluda. Òues oli hàmar, vihma kallas ja puud olid kreenis.
Ootasime.
Ootasime.
Keegi leidis hularònga ja làks lahti hularònga keerutamise vòistlus.
Hularònga keerutamise vòistlus kujunes vàga lòbusaks ja suure osavòtuprotsendiga ajaviiteks, mis paraku ootamatult lòppes, sest turvamees tuli tagasi ja ytles, et tornaado oht on yle làinud.
Klassiruumi naastes tàheldasin mòningase pettumusega, et pòhiliselt olid kahjustada saanud kaks aiatooli, mille tuul oli ymber lykanud.
Pòhjus oli vòrdlemisi banaalne – oli vaja osaleda yhel kahenàdalasel koolitusel.
Yhesònaga, oli jàrjekordne koolituspàev ja lahendasime parajasti yhte ylesannet. Tavaliselt ylesanded olid seal koolitusel sellised, et tuli 10 minutiga EE kòite jagu materjale làbi lugeda, nendest mingi syntees vòi intelligente jàreldus teha ja PowerPoint presentatsiooniks vormistada. Seegi kord làks nii.
Korraga hakkas kuskilt pininat kostma. Ega see eriti ei hàirinudki, aga siis maandus klassiruumis korpulentne koolituse korraldaja kes teatas: ’Tornaado on kohe-kohe meid tabamas’ (umbes sellise hààletooniga nagu tavaliselt òeldakse ’kui poodi làhed, ole hea, vòta piima ka’).
Minu arvates peaks tornaado inimestes ikka mingit àrevust tekitama ja kui àrevust pole, ju siis on mingi nali vòi òppus kàsil. Sama arvasid eeldavasti ka kòik ylejàànud òpilased, sest erilist nihelemist see teadaanne ei tekitanud. Mòned aktiivsemad tànasid prouat info eest ja enamus nohistasid EE kòidetes edasi.
Proua vist ootas pisut erinevat reaktsiooni, igatahes presenteeris ta jàrgmist infokildu:’Peate kohe evakueeruma’.
Nàdala lòpp oli juba làhenemas, kòigil aktiivselt sisustatud òòtunnid seljataga ja erilist elevust see sònum kurnatud analyytikutes ei tekitanud.
’Kas tegemist on òppusega?’ pidasin vajalikuks tàpsustada.
’Eeei-eeiii, pàris tornaado!’ vastas proua.
Kus nyyd làks kiireks! Peamiselt tormati, fotoaparaadid laskevalmis, akende ja vàljapààsude juurde, et làhenev tornaado tulevastele pòlvedele jààdvustada.
Aga ameeriklased oskavad asju hàsti organiseerida - koolituse proua ja meie kolm òpetajat mobiliseerusid ylikiiresti ning lykkasid klassitàie Euroopa turiste làhedalasuvasse umbsesse ruumi, mis kandis glamuurset tiitlit ’ball room’ ja kus puudusid aknad.
Akendeta ruumi oli ka teistest klassidest òpingukaaslasi evaukeeritud, mistòttu atmosfààr oli meeleolukas. Peamiselt tegeleti videokaamerate abil hyvastijàtusònumite salvestamisega. Nii jàtsin minagi yhe prantslase kaamerasse eestikeelse tervituse kodustele, mis tòi kaasa vajaduse teha selgitustòòd, et eesti keel ei ole sama, mis vene keel. Vòimaluse avanedes tunglesime kòik saali uste juures, et piiluda, mis òues toimub.
Mòne minutiga oli làinud pàris pimedaks ja tornaado probleem paistis nyyd palju tòsisemas valguses.
Siis aga aeti turistid uste juurest minema, sisenes turvamees (vàhemalt ta paistis kuidagi vàga isalik ja turvaline olevat), kes teavitas, et tornaado peaks kahe minuti pàrast meie piirkonda làbima ja et kui elekter àra làheb, àrgu me paanikat tekitage.
Vaevalt jòudis turvamees lahkuda, kui tuba pimenes. Algasid kiljatused ja vilekoor. Selgus, et keegi oli naljaviluks lihtsalt tule àra kustutanud.
Ootasime.
Ootasime.
Kaks minutit sai làbi, tornaadot ei kusagil. Mehhiko tydruk rààkis, et maavàrina alarm on helistiku poolest tàpselt samasugune nagu tornaado alarm. Ta olla maavàrina yle elanud. Tegime grupikalli.
Siis tuli turvamees tagasi. Teatas, et tornaado oht peaks poole tunni pàrast yle minema.
Mul ònnestus vahepeal ukse vahelt vàlja piiluda. Òues oli hàmar, vihma kallas ja puud olid kreenis.
Ootasime.
Ootasime.
Keegi leidis hularònga ja làks lahti hularònga keerutamise vòistlus.
Hularònga keerutamise vòistlus kujunes vàga lòbusaks ja suure osavòtuprotsendiga ajaviiteks, mis paraku ootamatult lòppes, sest turvamees tuli tagasi ja ytles, et tornaado oht on yle làinud.
Klassiruumi naastes tàheldasin mòningase pettumusega, et pòhiliselt olid kahjustada saanud kaks aiatooli, mille tuul oli ymber lykanud.
Tàhelepanekuid Ameerikast
Ameerika reisiks valmistusin pòhjalikult. Nàiteks printisin lennukipileti vàlja ja pakkisin kohvrisse kaks raamatut: Bill Brysoni ‘Notes From The Big Country’ ja Samuel Huntingtoni ‘Who Are We: The Challenges to America’s National Identity’. Nende raamatute kaasavòtmine oli kantud ideest, et mis saaks olla parim hetk Ameerika-teemaliste raamatute lugemiseks, kui lennukis Ameerika poole kulgedes. Tòele au andes tuleb tunnistada, et see raamatute kaasavòtmine polnud just Nobeli teaduspreemia vààriline idee, sest Ameerikas on kòik asjad (loe: kingad) vàga odavad ja mul oli pàrast tegemist, et kòik ostetud kingad ja lisandunud raamatud kuidagi àra mahutada. Seda enam, et ma làksin kahenàdalasele reisile kàsipagasiga.
Miks kàsipagasiga?
Nimelt American Airlines olla kuulus oma maitsvate roogade poolest, mida nad pardal serveerivad. Peaaegu sama kuulus olla American Airlines selle poolest, et neil pidavat kòige sagedamini reisijate pagas àra kaduma vòi hilinema. Seda vàidet ei oska ma kyll kuidagi kinnitada, sest minu tagasihoidlike andmete kohaselt tegelevad pagasiga tavaliselt lennujaamades mingid spetsiaalsed firmad, mitte lennuliinid.
Aga parem karta kui kahetseda - kuna kòik vedelikud mu kàsipagasisse ei mahtunud, olin sunnitud siiski yhe vàikese koti oma kosmeetikatarvetega àra andma.
Mòistagi saabus kott alles kolme pàeva pàrast -oli kyll pisut ràsitud, lukk katki murtud ja igast pudelist kolmandik vàlja kallatud, aga vàhemalt ta jòudis kohale.
Yldiselt Ameerika on sùmpaatne koht, pean taaskord tòdema.
Esiteks mulle meeldib, et kòik autod on suured, sest ma olen kapis elutsev autopede. Parkimiskohti on jalaga segada ja need on mòòtmetelt umbes sama suured kui Itaalias kahe auto parkimiskoht. Eriti kòrgeid punkte tahaksin anda Ameerika liikluskultuurile, kuna nàib, et KòIK sòidavad korralikult teele joonistatud joonte vahel ja peavad kiirusepiirangutest kinni.
Veel meeldis mulle cheesecake, mida ameeriklased hàsti teha oskavad (vàhemalt Cheesecake Factory’s) ja asjaolu, et poodidest saab ingliskeelseid raamatuid.
Usutavasti asjaolu, et Ameerikas saab ingliskeelseid raamatuid, ei tohiks kellelegi ùllatusena tulla, aga Itaalias elades olen òppinud kòrgelt hindama vòimalust ingliskeelset raamatut osta. Hàmmastaval kombel saab Roomas ingliskeelseid raamatuid ainult lennujaamadest osta, kui turvakontroll làbitud saab. Muidugi tàpsuse huvides peab màrkima, et Rooma kesklinnas, turistilòksude raadiuses on yks Feltrinelli pood, kust leiab ingliskeelses versioonis selliseid igihaljaid hitte nagu ‘Da Vinci Code’ vòi Harry Potteri saaga.
Mòned asjad panid imestama ka.
Kònniteede puudusest ja gigantsetest toiduportsjonitest olin tànu varasemale Californias viibimisele ja Bill Brysoni tàhelepanekutele juba teadlik, nii et see ei tulnud yllatusena. Pigem kòitsid mu tàhelepanu vàikesed nyansid.
Nàiteks tualetid tòòtavad Ameerikas vàga unikaalsel moel.
Terve pott on vett tàis, justkui oleks mingi ummistusega tegemist ja regulaarsete intervallide jàrel tòmbab mingi maagiline jòud kogu poti sisu iseenesest maapòue. Minu meelest fekaalid pole kunagi teab mis meelikòitev vaatepilt olnud, aga kònealune infrastruktuur toob endaga kaasa vàltimatu vòimaluse heita pilk vees hòljuvatele fekaalidele, mis on erakordselt ebaesteetiline. Ilmselt ameeriklasi see ei hàiri.
Mis mind aga veel imestama pani, olid absoluutselt uskumatud, ebainimlikult moondunud kehavormid. Nàiteks nàgin hulgaliselt inimesi, kelle jalad ja kàed olid harilikud paksud, aga tagumik nagu hiiglaslik pall vòi kobrutav paistes mùgarik. Kui tagumiku omanik aeglaselt kòndis (tihti karkude najal), siis koletislik moodustis vòdises, justkui oleks elus.
Teise pàeva òhtul ma nàgin unes yhte sellist tagumikku. Ei olnud meeldiv.
Aga loomi ameeriklased vist armastavad. Lemmikloomatarvikute poode nàis Chicagos ja selle làhiùmbruses olevat samapalju kui Starbucksi kohvikuid. Yhes kohas isegi nàgin lemmikloomade ilusalongi, kus pakuti erinevate kassidele ja koertele suunatud ilu-, tervise-, tervisekindlustuse- ja koolitusteenuste kòrval isegi professionaalse lemmikloomafotograafi teenuseid.
Ameeriklaste tabletiobsessioonist olin samuti tànu Bill Brysonile teadlik, seetòttu oskasin tàhele panna, et meie òpetajal oli neljas erinevat vàrvi plastikpurgis ravimeid, kust ta igal tàistunnil intensiivse kròbina saatel erinevaid elupààstvaid medikamente manustas.
Òpetaja oli silmapaistvalt ilus mees ja vàga tark mees, aga pyksid olid tal koledad ja nàis et kolm numbrit suuremad kui peab. Kingad olid tal ka mingi ortopeedilised kaunad. Tahtmatult meenusid elegantsete ràtsepaùlikondadega ja laitmatute kingadega itaalia sinjoorid. Yldse on imekspandav, et kuidas ameeriklased vàhemalt Chicagos nii koledasti riides kàivad, kui poed on kòik inimsòbralike hindade ja ilusa disainiga kehakatteid tàis?
Mis Bill Brysonit puudutab, siis ma pean ytlema, et Notes From The Big Country on tema parim raamat.
Bill on yldiselt vàga vaimukas reisikirjade kirjutaja ja tema raamatud pole minus isiklikult kunagi pettumust tekitanud. Notes From The Big Country kirjutas Ameerikast pàrit Bill siis, kui ta oli 20 aastat Inglismaal elanud ja hiljem Ameerikasse tagasi kolinuna avastas, et Ameerika on kahekymne aastaga kòvasti muutunud.
K ytles minu arvates vàga tabavalt, et Bill Brysoni Ameerika-raamat on òhustiku poolest nagu Epp Petrone blogi Eesti elust – inimene, kes aastaid vòòral maal elab ja siis kodumaale tagasi pòòrdub, nàeb oma kodust keskkonda hoopis teise pilguga ja màrkab vahvaid detaile, mis kaasmaalaste jaoks tavalised vòi vàhetàhtsad.
sabato, agosto 11, 2007
Good bye Julietta-Ansip :(
Hakkaja inimesena làhtun ikka pòhimòttest, et kus probleemi nàed, otsi ka lahendust.
Nii mòtisklesingi pikalt Julietta-Ansipit vaevavate probleemide, minu vàhese autode siseelu alase kompetentsuse ja itaallaste (ning eriti autoparandajate) kombe peale kliente (eriti naissoost ja vàlismaalasi) petta. Mòttetòò kàiguse ei jàànud tàhelepanuta ka asjaolu, et Itaalias tuleb leppida sellega, et siinse 56-miljonilise rahvaarvu hulgas vahest ehk leidub kolm vàlismaal òppinud mehaanikut, kes oskavad automaatkastiga autot parandada.
Jòudsin kurva jàrelduseni – pean vist Julietta-Ansipi maha myyma ja vòtma vastu selle jòleda Itaalias toodetud kyna (manuaalkastiga), mida tòò juures ametiautoks pakutakse. Vàhemalt ei pea ma ise selle remontimise ja kindlustuse peale raha kulutama ning pàrast pole kahju kui siin Roomas keegi parklas kylje peale triibud teeb, iluliistu àra varastab vòi peegli maha sòidab.
Vist teen òigesti?
Vòi àkki siiski mitte?
Muidu nagu polekski probleemi, aga mulle Julietta-Ansip meeldib ja Itaalias toodetud manuaalkastiga kyna ei meeldi.
Nii mòtisklesingi pikalt Julietta-Ansipit vaevavate probleemide, minu vàhese autode siseelu alase kompetentsuse ja itaallaste (ning eriti autoparandajate) kombe peale kliente (eriti naissoost ja vàlismaalasi) petta. Mòttetòò kàiguse ei jàànud tàhelepanuta ka asjaolu, et Itaalias tuleb leppida sellega, et siinse 56-miljonilise rahvaarvu hulgas vahest ehk leidub kolm vàlismaal òppinud mehaanikut, kes oskavad automaatkastiga autot parandada.
Jòudsin kurva jàrelduseni – pean vist Julietta-Ansipi maha myyma ja vòtma vastu selle jòleda Itaalias toodetud kyna (manuaalkastiga), mida tòò juures ametiautoks pakutakse. Vàhemalt ei pea ma ise selle remontimise ja kindlustuse peale raha kulutama ning pàrast pole kahju kui siin Roomas keegi parklas kylje peale triibud teeb, iluliistu àra varastab vòi peegli maha sòidab.
Vist teen òigesti?
Vòi àkki siiski mitte?
Muidu nagu polekski probleemi, aga mulle Julietta-Ansip meeldib ja Itaalias toodetud manuaalkastiga kyna ei meeldi.
Kuivòrd usaldada automehaanikut, kelle tunkedel pole yhtki plekki?
Jòuame Citroeni esindusse kohale.
Mingi mòòdutundetult karvaste kàsivartega nohik ilmub garaazhist vàlja. Tàheldasin, et midagi ei klappinud. Hiljem meenus, et tunked olid tal ilusad, ilma plekkideta, Citroeni logodega. Justkui àsja jalga pandud.
Roku oli veendunud, et mu auto on korras ja et parandusse minek on mu naiselik kapriis. Sellega seoses oli ta otsustanud, et ei viitsi meeskonnatòòd teha ega tòlkida mulle autojuppide nimesid inglise keelest itaalia keelde.
Ei saa màrkimata jàtta, et see karvaste kàsivartega automehaanik oli vàga sòbralike silmadega ja naeratav nohik, peaaegu et vòiks òelda, et ausa nàoga.
Peale kohustuslikke viisakusvormeleid panin esimese kaardi lauale.
”Mootoriòli on vaja vahetada!”
”Jaah?”
Karvakàsi tòmbas varda vàlja ja vaatas seda vastu valgust. Olles àsja làbinud kiirkursuse ‘Autode enamlevinud tehnilised probleemid, kuidas neid àra tunda ja lahendada’ jàlgisin kahtlustavalt, et kas ta ikka varda lapiga puhtaks teeb.
Tòigi kuuri alt mingi vana nartsu, tegi varda puhtaks, pistis sisse tagasi, tòmbas vàlja ja vaatles uuesti.
”Oooh, selle òliga sòidab veel kilomeetreid! Àrge yldse muretsegegi, pealegi on siin òli piisavalt ja isegi rohkem kui vaja. Kòik on hàsti!”
Karvakàsi vaatas rahustavalt oma sòbralike silmadega. Roku peaaegu et keksis vòiduròòmust.
Kàisin jàrgmise kaardi.
”Kàigukàsti òli on vaja vahetada!”
”Ja miks singnorina nii arvab?” (is it just me vòi kòlas siin ka pàriselt mònevòrra pilklik toon?)
”Sest kàigud vahetavad aeglaselt ja see viitab otseselt sellele, et kàigukasti òli vajab vahetamist”, kandsin òpitud tarkuse soravalt ette.
Karvakàe ilme muutus korrapealt kraadi vòrra lugupidavamaks. Rokugi kergitas kulmu.
Ytleme nii, et selle manòòvri ma vist vòitsin, sest Karvakàsi avas ukse, istus juhikoha peale, làks kàigukangi nàppima ja naases lahendusega:”Vot seda kàigukasti òli ei saa niimoodi kàigu pealt kontrollida, selleks peab auto yles tòstma, aga kuna meil on siin puhkused kohe tulemas ja palju tòòd, siis ehk olete nii lahked, et tulete septembris tagasi.”
Etendasin rolli Vaikiv Jààmàgi.
Karvakàsi kukkus selgitama:”Nooh, tegelikult see ongi selline auto ju, et ta on tegelt manuaalkastiga, lihtsalt see automaatkasti vòimalus on siia nagu juurde pandud. Selline auto ei ole tegelikult sama, mis automaatkastiga auto ja vahetabki kàike aeglasemalt”
Teatasin jàiselt, et see pole normaalne kui màest yles sòites auto teise kàigu pealt esimese peale ei vaheta.
Karvakàsi vaikis hetkeks, tòòtles infot ja kordas eelnevalt òeldut, aga pikemate lausete ja rohkemate kàeviibetega.
Vastus oli kuidagi kahtlane, aga taolised manuaal/automaat kàigukasti nyansid olid eelnevatel pàevadel rannas aset leidnud kiirkursuse kàigus làbimata jàànud, mistòttu pidasin paremaks jàtkata rollis Vaikiv Jààmàgi Kolmekymneviiekraadises Palavuses.
”Kas oli veel midagi?” kysis Karvakàsi.
Nàis, et siin esisillast ja piduriklotsidest rààkida oleks ilmselgelt liig, sest ega Karvakàel vastus leidmata jàà, pealegi neis kahes teemas ma end veel eriti tugevana ei tundnud, et itaaliakeelset vàitlust ylal hoida.
Nii asetasingi lauale pisut kindlama kaardi, et eelseisvast debatist auga vàlja tulla.
”Kàsipiduri tross tahab pingutamist!”
Nyyd ei hakanud Karvakàsi uurima, et miks ma nii arvan, vaid kysis kohe, et kas liiga palju /no mul ei tule praegu see sòna pàhe, aga neid asju ei tohi olla rohkem kui kaks, kui kàsipidurit yles tòmmata/.
Pisut leebunult teatasin, et jah, neid /seesama asi, mis mulle meelde ei tule/ on liiga palju.
Karvakàsi puges jàlle autosse, tòmbas kàsipiduri yles ja nòustus, et on tòesti liiga palju.
Kus nyyd làks askeldamiseks!
Sealsamas tànavale pargitud autos monteeris ta piduri ja kàigukangi pealt katted maha ja kukkus nokitsema. Hàiritult panin tàhele, kuidas Karvakàsi asetas oma òlised instrumendid kòrvalistmel pahaaimamatult pikutavale teosele ”The Medici. Godfathers of the Renaissance”.
Roku juba sàras suurest ròòmust ja sosistas kelmikalt ”Nàed! Mis òlivahetus? Kòik on korras! K ei tea autodest mitte midagi! Nyyd usud mind và?“
Tegin jààmàge ja selle peale Roku ind vaibus mònevòrra, aga siiski mitte eriti màrkimisvààrselt.
Karvakàsi muudkui nokitses ja toppis oma tòòriistu Lorenzo de Medicile silmade vahele, kelle portree raamatukaanelt paistis. Ma arvan, et glamuurne Lorenzo ja ka kòik ylejàànud lugematu arv de Medici suguvòsa liikmeid oleks vòinud vabalt selle peale hauas ringi keerata. Vòibolla keerasidki, kust ma tean.
Lòpuks korjas Karvakàsi oma instrumendid Lorenzo de Medici kaupmehenào pealt àra ja puges taaskord pàevavalguse kàtte, seekord jàllegi uudse seisukohaga:”See auto on tegelikult niisugune mudel, et seda kàsipiduri trossi ei saa muidu pingutada, kui et tuleb auto yles tòsta ja tagarataste juurest reguleerida!”
Huvitav. Kui Citroen, C2, VTR on autole selgelt selja peale kirjutatud, siis miks mudeli mààratlemiseks oli vaja piduril ja kàigukangil katted maha monteerida? Sellise retoorilise kysimuse esitasin endale mòttes, ootamatagi vastust.
Tànasime sydamlikult Karvakàtt tema abi ja nòuannete eest. Roku kysimise peale teatas Karvakàsi, et midagi me maksma ei pea.
Mida Pekki! Kas selle olematu teenuse ja minu aja raiskamise eest oleks veel midagi maksma pidanud?!?! Vot selliseid retoorilisi kysimusi esitasin endale tol hetkel.
Hiljem Eestlaste juurde kapituleerunult kandsin kogu seikluse detailselt ette. Parem kui ei hakka kirjutama, mis kommentaare K, K ja isegi viieaastane M Karvakàe autoalase kompetentsuse aadressil lendu lasid.
Ahjaa, muide vihmasensor ka ei tòòta.
Mingi mòòdutundetult karvaste kàsivartega nohik ilmub garaazhist vàlja. Tàheldasin, et midagi ei klappinud. Hiljem meenus, et tunked olid tal ilusad, ilma plekkideta, Citroeni logodega. Justkui àsja jalga pandud.
Roku oli veendunud, et mu auto on korras ja et parandusse minek on mu naiselik kapriis. Sellega seoses oli ta otsustanud, et ei viitsi meeskonnatòòd teha ega tòlkida mulle autojuppide nimesid inglise keelest itaalia keelde.
Ei saa màrkimata jàtta, et see karvaste kàsivartega automehaanik oli vàga sòbralike silmadega ja naeratav nohik, peaaegu et vòiks òelda, et ausa nàoga.
Peale kohustuslikke viisakusvormeleid panin esimese kaardi lauale.
”Mootoriòli on vaja vahetada!”
”Jaah?”
Karvakàsi tòmbas varda vàlja ja vaatas seda vastu valgust. Olles àsja làbinud kiirkursuse ‘Autode enamlevinud tehnilised probleemid, kuidas neid àra tunda ja lahendada’ jàlgisin kahtlustavalt, et kas ta ikka varda lapiga puhtaks teeb.
Tòigi kuuri alt mingi vana nartsu, tegi varda puhtaks, pistis sisse tagasi, tòmbas vàlja ja vaatles uuesti.
”Oooh, selle òliga sòidab veel kilomeetreid! Àrge yldse muretsegegi, pealegi on siin òli piisavalt ja isegi rohkem kui vaja. Kòik on hàsti!”
Karvakàsi vaatas rahustavalt oma sòbralike silmadega. Roku peaaegu et keksis vòiduròòmust.
Kàisin jàrgmise kaardi.
”Kàigukàsti òli on vaja vahetada!”
”Ja miks singnorina nii arvab?” (is it just me vòi kòlas siin ka pàriselt mònevòrra pilklik toon?)
”Sest kàigud vahetavad aeglaselt ja see viitab otseselt sellele, et kàigukasti òli vajab vahetamist”, kandsin òpitud tarkuse soravalt ette.
Karvakàe ilme muutus korrapealt kraadi vòrra lugupidavamaks. Rokugi kergitas kulmu.
Ytleme nii, et selle manòòvri ma vist vòitsin, sest Karvakàsi avas ukse, istus juhikoha peale, làks kàigukangi nàppima ja naases lahendusega:”Vot seda kàigukasti òli ei saa niimoodi kàigu pealt kontrollida, selleks peab auto yles tòstma, aga kuna meil on siin puhkused kohe tulemas ja palju tòòd, siis ehk olete nii lahked, et tulete septembris tagasi.”
Etendasin rolli Vaikiv Jààmàgi.
Karvakàsi kukkus selgitama:”Nooh, tegelikult see ongi selline auto ju, et ta on tegelt manuaalkastiga, lihtsalt see automaatkasti vòimalus on siia nagu juurde pandud. Selline auto ei ole tegelikult sama, mis automaatkastiga auto ja vahetabki kàike aeglasemalt”
Teatasin jàiselt, et see pole normaalne kui màest yles sòites auto teise kàigu pealt esimese peale ei vaheta.
Karvakàsi vaikis hetkeks, tòòtles infot ja kordas eelnevalt òeldut, aga pikemate lausete ja rohkemate kàeviibetega.
Vastus oli kuidagi kahtlane, aga taolised manuaal/automaat kàigukasti nyansid olid eelnevatel pàevadel rannas aset leidnud kiirkursuse kàigus làbimata jàànud, mistòttu pidasin paremaks jàtkata rollis Vaikiv Jààmàgi Kolmekymneviiekraadises Palavuses.
”Kas oli veel midagi?” kysis Karvakàsi.
Nàis, et siin esisillast ja piduriklotsidest rààkida oleks ilmselgelt liig, sest ega Karvakàel vastus leidmata jàà, pealegi neis kahes teemas ma end veel eriti tugevana ei tundnud, et itaaliakeelset vàitlust ylal hoida.
Nii asetasingi lauale pisut kindlama kaardi, et eelseisvast debatist auga vàlja tulla.
”Kàsipiduri tross tahab pingutamist!”
Nyyd ei hakanud Karvakàsi uurima, et miks ma nii arvan, vaid kysis kohe, et kas liiga palju /no mul ei tule praegu see sòna pàhe, aga neid asju ei tohi olla rohkem kui kaks, kui kàsipidurit yles tòmmata/.
Pisut leebunult teatasin, et jah, neid /seesama asi, mis mulle meelde ei tule/ on liiga palju.
Karvakàsi puges jàlle autosse, tòmbas kàsipiduri yles ja nòustus, et on tòesti liiga palju.
Kus nyyd làks askeldamiseks!
Sealsamas tànavale pargitud autos monteeris ta piduri ja kàigukangi pealt katted maha ja kukkus nokitsema. Hàiritult panin tàhele, kuidas Karvakàsi asetas oma òlised instrumendid kòrvalistmel pahaaimamatult pikutavale teosele ”The Medici. Godfathers of the Renaissance”.
Roku juba sàras suurest ròòmust ja sosistas kelmikalt ”Nàed! Mis òlivahetus? Kòik on korras! K ei tea autodest mitte midagi! Nyyd usud mind và?“
Tegin jààmàge ja selle peale Roku ind vaibus mònevòrra, aga siiski mitte eriti màrkimisvààrselt.
Karvakàsi muudkui nokitses ja toppis oma tòòriistu Lorenzo de Medicile silmade vahele, kelle portree raamatukaanelt paistis. Ma arvan, et glamuurne Lorenzo ja ka kòik ylejàànud lugematu arv de Medici suguvòsa liikmeid oleks vòinud vabalt selle peale hauas ringi keerata. Vòibolla keerasidki, kust ma tean.
Lòpuks korjas Karvakàsi oma instrumendid Lorenzo de Medici kaupmehenào pealt àra ja puges taaskord pàevavalguse kàtte, seekord jàllegi uudse seisukohaga:”See auto on tegelikult niisugune mudel, et seda kàsipiduri trossi ei saa muidu pingutada, kui et tuleb auto yles tòsta ja tagarataste juurest reguleerida!”
Huvitav. Kui Citroen, C2, VTR on autole selgelt selja peale kirjutatud, siis miks mudeli mààratlemiseks oli vaja piduril ja kàigukangil katted maha monteerida? Sellise retoorilise kysimuse esitasin endale mòttes, ootamatagi vastust.
Tànasime sydamlikult Karvakàtt tema abi ja nòuannete eest. Roku kysimise peale teatas Karvakàsi, et midagi me maksma ei pea.
Mida Pekki! Kas selle olematu teenuse ja minu aja raiskamise eest oleks veel midagi maksma pidanud?!?! Vot selliseid retoorilisi kysimusi esitasin endale tol hetkel.
Hiljem Eestlaste juurde kapituleerunult kandsin kogu seikluse detailselt ette. Parem kui ei hakka kirjutama, mis kommentaare K, K ja isegi viieaastane M Karvakàe autoalase kompetentsuse aadressil lendu lasid.
Ahjaa, muide vihmasensor ka ei tòòta.
Pòhiliselt nii làkski mu puhkus
Taaskord kàisid mul kylas Eestlased ning pean ytlema, et sellest kylaskàigust òppisin ma vòrdlemisi palju.
Hakkame Fiumicino lennujaamast Francavilla poole sòitma, kui K kysib.”Kuule, aga miks sul auto sedasi tee peal ujub?”. Mina vastu, et kust ma tean. Yhtlasi pidasin vajalikuks tàpsustada, et see mòningane ujumine on mullegi silma hakanud. Tivoli juures pidasime bensiinijaamas kinni, K pani suitsu ette, takseeris kumme, koputas varbaga ja teatas, et kummid tuleb àra tasakaalustada. Selle uudse informatsiooni valguses presenteerisin K-le mulle varasemalt esitatud seisukohti, et kummid tuleks àra vahetada. K naeratas murelikult ja ytles kuidagi kahtlaselt kaastundlikult, et kummid on korras, aga tasakaalustamata.
Siinkohal oleks oluline àra màrkida, et teadupàrast Eestis iga sylelapski oskab autol syytekyynalde asukoha tuvastada ja kàigukasti òli vahetada ja et mis autode siseelu puudutab, siis Eesti kontekstis olen ma kònealuses kysimuses kompetentsuselt pigem syndimata lapse tasemel. Itaalias jàllegi ei huvita autode siseelu eriti mitte kedagi ja nagu manòòvrite kàigus selgus, ka mitte neid, kes autode siseelu uurimisega igapàevast leiba teenivad.
Igatahes, kui me kolme tunni pàrast sihtpunkti jòudsime, oli selgunud, et tuleb kummid viivitamatult tasakaalustada. K rààkis mulle pikalt, et kuidas tasakaalustamata kummid ylejàànud juppe lòhkuma hakkavad, aga niikuinii kòik eestlased teavad seda juba ja ma ei viitsi sellest kirjutada.
Kuna kàigud vahetuvad vàga aeglaselt, siis eeldatavasti olla ka kàigukasti òli tarvis vahetada.
Samuti olla mu vàikeauto oma 1,6se mootori kohta kuidagi jòle uimane. Sellest teadmisest inspireeritud, sai jàlle peatus tehtud ja mootoriòli vaadatud. Òli oli ràpane, vajavat vahetamist. Mòtlik-yllatunud ilmel tuvastas K, et òli olla ka kòvasti yle normi ja just liigne òli vòtvatki autol jòudu àra.
Noh ja muidugi tuled olid liiga kòrgele reguleeritud, aga sellest murest saime yle, kuna ma olin uute teadmiste omandamisest tekkinud ylemeelikushoos leidnud endas mingi senituvastamata huvi autos leiduvate nuppude vastu. Yks nupp oligi selline, et sellega sai tuled madalamaks reguleerida.
Noh, jòudsime siis kohale, tormasin Rokut kaelustama ja teatasin òhinal, et K ytles seda ja seda ja et auto on vaja viivitamatult remonti saata.
Toimunud syndmustele tagasivaadet tehes vòib jàreldada, et see oli viga. Sellest hetkest peale laiutas suur àikesepilv meie pàikeselises puhkusetaevas. Pealegi on mul kahtlus, et Roku vihkab nyyd K-d, kuigi ta seda otse vàlja ei ytle. Yhesònaga, et olukord kuidagi lahendada, teatas Roku, et jajah hommikul làheme autot remontima ja tulge nyyd kòik arbuusi maitsma.
Vahepeal mòòdus mitu pàeva ja mehhaaniku juurde minek lykkus erinevatel, aga selle eest vàga vettpidavatel pòhjustel edasi.
Kyll aga olid puhkusepàevad sisustatud erinevates kangusastmetes tylidega, mida me Rokuga regulaarselt harrastasime.
Nimelt kuna mina kohalikke autoparandusi ei tea ja lahendus muudkui venis, pressisin ma Rokult aadresse vàlja ja esitasin ultimaatumeid, et kui tema minuga ei tule, siis làhen K-ga. Nagu viivitamatult selgus, osutus ultimaatum suureks solvanguks Roku meheau pihta, aga ega ma sellepàrast ei kòhelnud seda korduvalt kasutada eksole.
Pidasin veel vajalikuks tàpsustada, et ma ei kavatse lihtsalt autot kuskile kuuri alla jàtta mingi suvalise torujyri kàtte, vaid tahan ise kòrval seista, vàltimaks pettuse ohvriks langemist. Selle peale oli Roku veendunud, et proovigu ma ‘fare il figo’ (tòlk. ylbitsema) ja kohe kindlasti saan ylbuse eest karistada (tòlk. langen erakordselt kòrgetasemelise pettuse osaliseks).
Viimasel pàeval enne Rooma tagasipòòrdumist, kui oli lisaks selgunud, et kàsipiduri tross tahab pingutamist, piduriklotsid olla kohe-kohe làbi ja esisilda tuleb tasakaalustada (rool hoiab paremale, kui otse sòita eksole), polnud autoparandusse minekut enam kuskile edasi lykata.
Mis puudutab seda eelmainitud àikesepilve meie puhkusetaevas, siis olukord oli vòtmas juba troopilise tormi kuju. Hommikul viisingi Eestlased kiirelt randa ja sòitsime Rokuga Citroeni esindusse, kust Julietta-Ansip ostetud sai.
Ma nagu Eestis pole nàinud, et automyyjad ja autoparandajad yhes isikus oleks, aga paistab, et siin Itaalias on see tavaline. Vòimalik, et see on kasulik selles suhtes, et parandad ming vana kyna àra ja saad kohe mugavalt sealsamas selle edasi myya. Vòi nàiteks, et myyd mingi vana kyna maha ja siis pàrast on hea kliendil kàia sinu juures seda parandamas.
Noh sòitsime tunnikese làbi maaliliste màgikylakeste ja viinamarjavàljade, sooritades mòòdasòite keset teed kòrvatagust kratsivatest koertest ja mòningatest traktoritest, kes rikkaliku viinamarjasaagiga piki kylateid podistasid ning jòudsimegi kohale.
Oleks pidanud ju teadma, et august on Itaalias puhkustekuu!
Vàravad olid kinni, yhtki inimhinge polnud nàha. Isegi linnud ei lennanud autoparanduse kohal.
Làhemal vaatlusel leidsime vàravalt kiiruga visandatud kirjakese, adresseeritud vòimalikele tylitajatele “Chiuso per agosto” (tòlk. augustiks suletud).
Kirja disain tòi vàltimatult meelde sònumi, mille meisterdetektiiv Kalle Blomqvisti hea sòber ja vòitluskaaslane Anders oma isa kingaparanduse ukse peale jàttis -“Seoses ilusa ilmaga suletud”.
Imevàel tulid Rokule meelde kòik làhedalasuvad autoparandused, mille aadresse ma seni tulutult ta ajusoppidest olin yritanud vàlja òngitseda.
Kuna teadmine augustist kui puhkusekuust, oli seoses àsjanàhtud kirjakesega sygavale ajju sòòbinud, pakkusin vàlja, et ehk helistaks ette, enne kui jàrgmisse autoparandusse làheme. Hàmmastaval kombel oli see esimene auto parandamist puudutav ettepanek, millega Roku meie pàevi kestnud tyli kestel nòusse jài.
Imekombel saimegi aja kella kolmeks mingisse Francavillas asuvasse Citroeni esindusse.
Jàrgnev oli suur pettumus.
Hakkame Fiumicino lennujaamast Francavilla poole sòitma, kui K kysib.”Kuule, aga miks sul auto sedasi tee peal ujub?”. Mina vastu, et kust ma tean. Yhtlasi pidasin vajalikuks tàpsustada, et see mòningane ujumine on mullegi silma hakanud. Tivoli juures pidasime bensiinijaamas kinni, K pani suitsu ette, takseeris kumme, koputas varbaga ja teatas, et kummid tuleb àra tasakaalustada. Selle uudse informatsiooni valguses presenteerisin K-le mulle varasemalt esitatud seisukohti, et kummid tuleks àra vahetada. K naeratas murelikult ja ytles kuidagi kahtlaselt kaastundlikult, et kummid on korras, aga tasakaalustamata.
Siinkohal oleks oluline àra màrkida, et teadupàrast Eestis iga sylelapski oskab autol syytekyynalde asukoha tuvastada ja kàigukasti òli vahetada ja et mis autode siseelu puudutab, siis Eesti kontekstis olen ma kònealuses kysimuses kompetentsuselt pigem syndimata lapse tasemel. Itaalias jàllegi ei huvita autode siseelu eriti mitte kedagi ja nagu manòòvrite kàigus selgus, ka mitte neid, kes autode siseelu uurimisega igapàevast leiba teenivad.
Igatahes, kui me kolme tunni pàrast sihtpunkti jòudsime, oli selgunud, et tuleb kummid viivitamatult tasakaalustada. K rààkis mulle pikalt, et kuidas tasakaalustamata kummid ylejàànud juppe lòhkuma hakkavad, aga niikuinii kòik eestlased teavad seda juba ja ma ei viitsi sellest kirjutada.
Kuna kàigud vahetuvad vàga aeglaselt, siis eeldatavasti olla ka kàigukasti òli tarvis vahetada.
Samuti olla mu vàikeauto oma 1,6se mootori kohta kuidagi jòle uimane. Sellest teadmisest inspireeritud, sai jàlle peatus tehtud ja mootoriòli vaadatud. Òli oli ràpane, vajavat vahetamist. Mòtlik-yllatunud ilmel tuvastas K, et òli olla ka kòvasti yle normi ja just liigne òli vòtvatki autol jòudu àra.
Noh ja muidugi tuled olid liiga kòrgele reguleeritud, aga sellest murest saime yle, kuna ma olin uute teadmiste omandamisest tekkinud ylemeelikushoos leidnud endas mingi senituvastamata huvi autos leiduvate nuppude vastu. Yks nupp oligi selline, et sellega sai tuled madalamaks reguleerida.
Noh, jòudsime siis kohale, tormasin Rokut kaelustama ja teatasin òhinal, et K ytles seda ja seda ja et auto on vaja viivitamatult remonti saata.
Toimunud syndmustele tagasivaadet tehes vòib jàreldada, et see oli viga. Sellest hetkest peale laiutas suur àikesepilv meie pàikeselises puhkusetaevas. Pealegi on mul kahtlus, et Roku vihkab nyyd K-d, kuigi ta seda otse vàlja ei ytle. Yhesònaga, et olukord kuidagi lahendada, teatas Roku, et jajah hommikul làheme autot remontima ja tulge nyyd kòik arbuusi maitsma.
Vahepeal mòòdus mitu pàeva ja mehhaaniku juurde minek lykkus erinevatel, aga selle eest vàga vettpidavatel pòhjustel edasi.
Kyll aga olid puhkusepàevad sisustatud erinevates kangusastmetes tylidega, mida me Rokuga regulaarselt harrastasime.
Nimelt kuna mina kohalikke autoparandusi ei tea ja lahendus muudkui venis, pressisin ma Rokult aadresse vàlja ja esitasin ultimaatumeid, et kui tema minuga ei tule, siis làhen K-ga. Nagu viivitamatult selgus, osutus ultimaatum suureks solvanguks Roku meheau pihta, aga ega ma sellepàrast ei kòhelnud seda korduvalt kasutada eksole.
Pidasin veel vajalikuks tàpsustada, et ma ei kavatse lihtsalt autot kuskile kuuri alla jàtta mingi suvalise torujyri kàtte, vaid tahan ise kòrval seista, vàltimaks pettuse ohvriks langemist. Selle peale oli Roku veendunud, et proovigu ma ‘fare il figo’ (tòlk. ylbitsema) ja kohe kindlasti saan ylbuse eest karistada (tòlk. langen erakordselt kòrgetasemelise pettuse osaliseks).
Viimasel pàeval enne Rooma tagasipòòrdumist, kui oli lisaks selgunud, et kàsipiduri tross tahab pingutamist, piduriklotsid olla kohe-kohe làbi ja esisilda tuleb tasakaalustada (rool hoiab paremale, kui otse sòita eksole), polnud autoparandusse minekut enam kuskile edasi lykata.
Mis puudutab seda eelmainitud àikesepilve meie puhkusetaevas, siis olukord oli vòtmas juba troopilise tormi kuju. Hommikul viisingi Eestlased kiirelt randa ja sòitsime Rokuga Citroeni esindusse, kust Julietta-Ansip ostetud sai.
Ma nagu Eestis pole nàinud, et automyyjad ja autoparandajad yhes isikus oleks, aga paistab, et siin Itaalias on see tavaline. Vòimalik, et see on kasulik selles suhtes, et parandad ming vana kyna àra ja saad kohe mugavalt sealsamas selle edasi myya. Vòi nàiteks, et myyd mingi vana kyna maha ja siis pàrast on hea kliendil kàia sinu juures seda parandamas.
Noh sòitsime tunnikese làbi maaliliste màgikylakeste ja viinamarjavàljade, sooritades mòòdasòite keset teed kòrvatagust kratsivatest koertest ja mòningatest traktoritest, kes rikkaliku viinamarjasaagiga piki kylateid podistasid ning jòudsimegi kohale.
Oleks pidanud ju teadma, et august on Itaalias puhkustekuu!
Vàravad olid kinni, yhtki inimhinge polnud nàha. Isegi linnud ei lennanud autoparanduse kohal.
Làhemal vaatlusel leidsime vàravalt kiiruga visandatud kirjakese, adresseeritud vòimalikele tylitajatele “Chiuso per agosto” (tòlk. augustiks suletud).
Kirja disain tòi vàltimatult meelde sònumi, mille meisterdetektiiv Kalle Blomqvisti hea sòber ja vòitluskaaslane Anders oma isa kingaparanduse ukse peale jàttis -“Seoses ilusa ilmaga suletud”.
Imevàel tulid Rokule meelde kòik làhedalasuvad autoparandused, mille aadresse ma seni tulutult ta ajusoppidest olin yritanud vàlja òngitseda.
Kuna teadmine augustist kui puhkusekuust, oli seoses àsjanàhtud kirjakesega sygavale ajju sòòbinud, pakkusin vàlja, et ehk helistaks ette, enne kui jàrgmisse autoparandusse làheme. Hàmmastaval kombel oli see esimene auto parandamist puudutav ettepanek, millega Roku meie pàevi kestnud tyli kestel nòusse jài.
Imekombel saimegi aja kella kolmeks mingisse Francavillas asuvasse Citroeni esindusse.
Jàrgnev oli suur pettumus.
Iscriviti a:
Post (Atom)
