Vabade ja metsikutena sööstsid nad värske õhu kätte. Neid võttis vastu karge hommikune õhk, tõusev päike kuldas üle ärkava kuurortlinnakese, lindude laul võttis kõrvad kurdiks. Nad jooksid otsejoones, tagasi vaatamata kuni meri vastu tuli. Meri neid ei peatanud, nad jooksid edasi ja kui vesi oli nii sügav, et enam joosta ei saanud, ujusid nad koos delfiinidega õnnelikult horisondi poole.
Vot sellise muinasjutu kirjutasin ja pealkirjaks panen talle "Karantiin sai läbi".
Muidu selle-tõve-mida-nimetada-ei-tohi kohta tahaks ainult öelda, et jumal tänatud, et see lõpuks ometi ära tuli. O juba küsiski, et Katu, mis sul viga on, et juba kaks aastat Covid käib ringi ja sa ikka pole saanud veel. Nii kui küsis, läks paar nädalat mööda ja saingi. Õnneks kõik hästi. Kodumaa, ära muretse.
