venerdì, settembre 07, 2007

Ciao bella: è stato un piacere di fregarti

Tàna ma tahaks kirjutada Helena Frith-Powelli raamatust ‘Ciao Bella: In Search of My Italian Father’.

Raamat on autobiograafiline lugu tytarlapsest, kelle isa on itaallane ja rààgib sellest, kuidas kònealune tytarlaps saabub varases keskeas naisena Itaaliasse, et reisida oma perekonna jàlgedes.
Tegelikult lugu on palju komplitseeritum ja mitmetasandilisem, aga kes loeb, saab ise teada.

Mida ma tegelikult tahtsin òelda, on see, et kuigi olen raamatuga alles kolmandiku peal, on mul juba tytarlapse edasise kàekàigu pàrast tòsine mure.

Ta teeb kòiki neid tyypilisi vigu, mida vàlismaalased Itaalias teevad ja saab absurdsel kombel petta! Autor, mulle nàib, et ei saa aru, et on petta saanud, aga mul tulevad kyll meeleheitepisarad silmi, kui ma neist asjust loen. Tahaks ise sinna raamatusse minna! Tahaks kuidagi takistada pahaaimamatut Helenat, no kuidagimoodi aidata.

Miks, oh miks làheb Helena Naapolis turistilòksu pizzat sòòma?! Mòni ime et pizza on sitt ja teenindus mòòdukalt vaenulik. Kahju on Helenast, vaeseke sòitis ju Naapolisse, et kuulsat Naapoli pizzat maitsta.

Kes kyll on nii loll, et ytleb taksojuhile, et ta tunne hàsti linna? Itaalia taksojuhile?!? Vaeseke kindlasti maksis kolmekordse summa ja taksojuht keris viivitamatult òòtariifi ette, nii kui nàgi, et Helena on mingi naiivitar.

No kesse loll ostab Roomas hindu kàest roosi ja maksab viis eurot selle eest?! Viis eurot?!

Ja see, kuidas proua impulsiivselt suvalisse juuksurisalongi sisse astus! Puha vedamine, et mingit jama ei juhtunud. Muidugi Helena ei kirjuta, palju ta juuksuriteenuste eest maksis, aga kindlasti mingi Itaalia mòistes koletu summa, nàiteks pakun, et 90 eurot. Teisalt ma Firenze elanike levinumate pettuseskeemidega pole nii hàsti kursis, kui Rooma omadega ja vòib-olla on Firenzes ausad juuksurid. Igatahes mind pani imestama, et autoril juuksuriskàik ilma viperusteta mòòdus.

Yldjoontes on see raamat loetav, samas jàllegi huvitav ja mòtlemapanev. Nàiteks mind pani kyll mòtlema, et kuidas kyll reaalsete inimeste elud nii halastamatult avalikkuse ette tiritakse. Nimed ja fotod ja puha. Huvitav.

5 commenti:

AnnuMannu ha detto...

Kas see raamat ka itaalia keelde tòlgitud on?Kui on, siis oleks huvitav teada, mis moodi see pealkiri tal on....tundub vàga pònev:)

midaiganes ha detto...

Tundub jah põnev, huvitav kas Eestis seda raamatut ka kuskilt leiab? Mul õnnestus endal Roomas kohvikut külastada,mitte küll enda intsiatiivil (kaugelt näha, et turistilõks), kus julmalt suvalist hinda küsiti aga noh mina ei nurise - sain hoopis tasuta, sest minu espresso oli unustatud :-)

Katu ha detto...

annumannu: ma kardan, et ei ole itaalia keelde tòlgitud, sest raamat on alles 2006 oktoobris avaldatud.

Aga ma leidsin autori kodulehe internetist (http://helenafrithpowell.com/). Seal oli mingi kommenteerimise koht, kuhu ma jàtsin siis kysimuse, et millal saab itaalia keeles (pòhjendusega, et sòbrad tunnevad huvi ja eriti selgitamata, et tegemist pole itaallastega).

midaiganes: Eestist saab seda kindlasti inglise keeles, ma pakun.
Vahemalt kui mina veel Eestis olin, siis ma kàisin viru keskuse raamatupoest tellimas kòiki raamatuid, mida ma tahtsin.

Mul on see raamat praegu kotis ja nagu neetud - kogu aeg keegi tahab minuga rààkida ja ei saa yldse lugeda normaalselt. Tahtsin yksi lòunale minna, et raamatut lugeda, aga lòpuks làksin kuue inimesega, kellest keegi ei teadnud, kus eesti on. No kuidas sa loed raamatut sellistes tingimustes?

mnjah ha detto...

http://www.bol.it/carrello/leggi?action=bolcarrello&todo=leggi&row=0&ts=1189171637471

Itaalia keeles pole välja antud, aga sellelt leheküljelt saab inglisekeelset varianti tellida. (ja muidugi ka paljudelt teistelt saitidelt, arvan).

Anonimo ha detto...

Jama lugu küll turistilõks Napoli.Edasi ei viitsinudgi lugeda.Ise ka seal baarides öö läbi kolistanud ja väga head muljed.Hinnad mõistlikud ja teenindus ka hea.Käige kuu peale enda ulme jutuga!