lunedì, febbraio 08, 2010

Oh ma olen nii ylivàga piinatud hing

Tegelen siin ilgelt tyytu asjaga - veinikoda tutvustava brosyyri koostamisega. Mina, kellele pole kunagi meeldinud tootetutvustusi ja muid taolisi tyytusi teha. Pealegi ma ei salli brosyyre. Ma ise ei vòta kunagi brosyyre ega flaiereid vastu, kui neid pakutakse. Kui keelduda ei saa, siis viskan need esimesse prygikasti. No kurat, milleks on maailmas internet? Ja kas kellelgi fakken puudest yldsegi kahju pole?

Aga nyyd ma teen seda brosyyri. Juba mitu pàeva punnitan, aga ei tule seda tunnet, et nyyd on hea asi valmis saanud. Kusjuures suurest deborist olen asunud sokolaadi sòòma ja taaskord yle pika aja meeletutes kogustes kohvi jooma. Ilge piin.

Mida kirjutada veinide kohta? Kas keegi yldse viitsib veinide kohta mingit pikemat juttu lugeda vòi piisab pudelite piltidest ja veinide nimedest sinna kòrvale? See viimane variant sobiks mulle hàsti - saab piinast lahti :-) Kas alkoholi protsent on oluline? Kas panna paar sòna viinamàgedest, nàiteks kuskohas kasvavad meie Montepulciano d'Abruzzo viinamarjad ja kust suunast pàike neile peale paistab? Kas kirjutada Pecorino kohta, et selle viinamarja nimi on Pecorino (tòlkes "lambake") sellepàrast, et lammastele meeldib selle taime lehti syya? Aga soovitused sobivate toitude ja serveerimistemperatuuri kohta? Vist vòiks? Kas keegi pàriselt loeb ka neid serveerimistemperatuuri vàrke?

Pàeva kysimus: kui te leiaksite nàiteks messilt vòi restoranist ràndom veinikoja brosyyri ja eeldusel, et te yleyldsegi viitsite brosyyre lugeda, siis millist infot teie seal nàha tahaksite?

Hetkel nàeb broshyyr vàlja selline:
.. alustuseks panin paar sòna sellest, et oleme vàike, aga vahva veinikoda Itaalias ja selgitasin paari sònaga, miks on meie logo peal hàrg
.. paar sòna sellest, mis tyypi veine teeme ja et kòik tuleb meie enda isiklikest viinamarjadest
.. siis mòtlesin teha pool lehekylge iga veini kohta, aga ma veel ei tea, mida tàpselt kirjutada
.. seejàrel tuleb lyhike kirjeldus meie viinamàgedest (kus nad asuvad ja pisut sellest, miks nad àgedad on)
.. mòni sòna sellest, kui imetabaselt moodne ja òkoloogiline on meie veinikoda
.. lòpetuseks kaks lehekylge degusteerimismàrkmetega. Ma ise olen vàga uhke selle leidliku idee yle. Nàiteks Vinitaly'l on kindlasti vàga abiks.
.. kòige lòpuls kontaktandmed mòistagi

5 commenti:

Maarja ha detto...

ma just tudeerin üht veinikataloogi.
loen sealt kraade; millega nende arvates asi haakub, toit siis; pilt oluline mu jaoks :), kui on mõne väikse kohaga tegu, siis tore lugeda, et mis ja kus ja miks. seda pecorinofakti ma ei teadnud, mulle konkreetselt huvitav. serveerimistemp. ei loe kunagi.
kui kuskilt miski flaier kätte antakse, siis loen eeldusel, et esikaane pilt sümpatiseerib. mudu mitte. kuigi ma püüan seda viga parandada. sest viimasel slo veinimessil viskasin ühe erirõveda flaieri minema, pisut hiljem jõin sama tegija veini, sigahea oli, siis tuli meelde too brošüürike.

Anonimo ha detto...

kas se flaier on mõeldud olema internatsionaalne? Mulle tundub, et olenevalt riigist oleks vaja ka tutvustust ;) aga muidu mulle isiklikult meeldib väga messidelt voldikuid kaasa haarata ja eriti just erialaseid, et siis hiljem kodus klaasi veini ja sõpradega kõike uuesti läbi elada ...ja viimati ostsin Itaalias ühe ajakirja ainuüksi seetõttu, et kaasas oli eraldi tutvustus veinikeldritest. Seega mina loeksin küll ;)

Unknown ha detto...

Miks just voldik? Sõltuvalt eelarvest võib ka midagi muud kui voldik olla:)
Infomaterjali puhul on muidugi ka küsimus, kas see oleks mõeldud edasimüüjatele või siis lõpptarbijale.
Minu arvamus on ka, et iga vähegi veinihuviline teab serveerimistemperatuure peast ja kuna teie veinid oleks mõeldud ju veinigurmaanidele, siis neile see info pole eeldatavasti vajalik.
Minu arvates võiks teha ühe foto oma viinamarjapõllu taustal, kus teie perekond pildi peal. Sest see oleks ju tõenduseks, et ka tegelikult tegu itaalia perefirmaga ning samas ka näitab Itaalia keskkonda - ja kõik usuvad, et pole mingit slikerdamist.

patsifist ha detto...

Meil siin keskidaeuroopas on tavaliselt kõvemad tegijad andnud oma identiteedi (näo, hääle jne:) ka oma veinidele. St siis, et veinimeister ise figureerib voldikutes/broshüürides pea igal leheküljel - meister viinamäel, meister keldris, meister klaasikesega, meister pereringis jne:) Mulle on see mõnes mõttes sümpaatne. Vbla mitte nii suures koguses, aga pmõtselt võiks miski inimsuses mõõde asjal juures olla - et meie ise oma väikeste valgete kätega siin seda asja ajamegi. Ühel siinsel tegijal veinikeldril oli jube armas flaier/broshüür võimaiteagikuidassedanimetada. Pisikses papist vutlaris (no selline IDkaardi suurune oli umbes) olid väiksed kaardid iga veini pildiga - väike inf veini kohta ja söögisoovitused joogi kõrvale. Neid kaardikesi oli ses vutlaris niiumbes 10 tk. Mu meelest oli armas ja lahe. Selline teistsugune. Jõudu!

notsu ha detto...

Mul tekkis pecorino-sõna nähes küsimus, et kas siis, kui selle all mõeldakse juustu, võiks selle kohta eesti keeles pmst öelda "lambajuust" või on lihtsalt "lambajuust" liiga ebatäpne?