Sardiinia - ilus ja ohtlik

Tàna lehes kirjutati, et Sardiinias pògenes inimròòvijate kàest yks pantvangi vòetud karjakasvataja. Ònnetut karjakasvatajat hoidsid ròòvlid kaheksa kuud mingis màgikoopas kinni, talle kasvas jòle habe ette ja ta pidi kòik need kaheksa kuud elama samade riietega, mis ta ròòviti. Kui ta lòpuks pààstva tsivilisatsiooni ryppe ja politsei kaitsva tiiva alla naases, olla yks ta esimesi muresid olnud end vàrskemate jalgpalliuudistega kurssi viia.

Seda infot lugedes mul tuligi meelde kodumaalastega jagada infokildu, mida mulle kohvibaaris rààgiti. Nimelt inimròòvid olla Sardiinias tavalised.
Sardiinia pòliselanikud olla jube vaesed, aga selle eest julmad. Nende pòhiline sissetulekuallikas olla rikaste turistide pantvangi vòtmine ja sobiva summa eest vabastamine. Vahel pidavat juhtuma, et nad vòtavad raha lahkelt vastu, aga pantvang jààb vabastamata.
Muidugi siin pole midagi imestada - Sardiinia on yks kivine saar keset merd, kus midagi òieti teha pole ja tòòpuudus on yle pea. Tòòtud kohalikud pidavat jòle kadedad ja kàttemaksuhimulised olema, nàhes kuidas rahulolust leemendavad turistid oma nooblite jahtidega nende sadamas randuvad ja eurosid luftitavad.

Sardiinlased pidavat veel ka tublid kalamehed olema ning oskuslikud mereandide kokkajad.
Punkri làhedal on yks Sardiinia kalarestoran. See on hàsti ilus restoran, kus on pòhiliselt sinised mereteemalised maalid seinte peal. Pyhapàeviti nàeb seal lòunat sòòmas kòiki neid keda tòòpàeva hommikuti màrkan kohvibaaris tsàttimas, koera jalutamas vòi vàikeautodega imepisikestest parkimiskohtadest vàlja tagurdamas.
Selle restorani pòhjal vòib kyll hakata arvama, et sardiinlased on head kokad.