2 nàdalat

Tàna hommikul àrkasin ja esimese hooga ei saanud aru, kus olen. Vòòras lagi, vòòrad linad, voodi hoopis teistmoodi. Meenutasin kiirelt kohti, kus ma tòenàoliselt vòiks oobida ja ykski ei klappinud. Paanika! Noh eks lòpuks ikka àrkasin yles ja tuli meelde, et olen Itaalias :)

Tàna sai tàis kaks nàdalat.

Koduigatsus on nagu paadiga merele minek. Mòni hetk pàrast sadamast lahkumist vaatad maa suunas, sadam ja tornid veel paistavad ning systeem on paigas. Tead, et kui peaks tekkima tahtmine tagasi minna voi kui paat ymber làheb, vòid ka kiirete ujumisliigutuste abil naha pààsta. Aga tunni pàrast oled keset merd, ykskòik kuhu vaatad ainult lained ja taevas ja vot alles siis hakkad motlema, et mis kòik maha jài ja kui kaugel see on.

Selle sygavmòttelise monoloogiga tahtsin oelda, et kaks nàdalat vàlismaal elada on kukesupp. Oodake paar kuud ja siis alles algab òige nutt ja hala!