Kunstimaailma mysteeriumid

Meil siin làhedal asub yks Kyla, kus korraldatakse kirsihooajal kirsiteemaliste maalide vòistlus. Kòik maailma inimesed vòivad osaleda, peapreemia on mingi 700 eurot ja pisut vàiksemaid rahalisi preemiaid antakse ka. Eelmisel aastal Roku Kunstnikust Ema osales, aga ei saanud preemiat. Preemia anti kellelegi kòhnale vanamehele, kes RKE sònul sai preemia sellepàrast, et kòik teavad, et tal on raha vaja ning oleks ebaeetiline anda preemia inimesele, kellel on tòòkoht ja pysiv sissetulek.
Tàna leidis Roku Kunstnikust Ema ja Roku Tòòtu òde vahel aset jàrgmine vestlus.
RKE: "Ah, mis ma ikka seal osalen. Seal on ju Chieti kunstnikele preemiad ammu àra broneeritud!"
RTò: "Osale ikka. Korraldaja B. on ju A. (Rtò Noobli Abikaasa) sugulane! Veresugulane, mòistad! Pole vòimalik, et sugulasele preemia andmata jàetakse!"
RJE: "Vòib-olla tòesti, aga mul pole kyll aega terve pàev selle vòistlusega jànnata..." (vahemàrkusena, et hommikul kl 8 tuleb Kylla kohale minna, vòtta lòuendile vòistluse tempel ja siis òhtuks valmis pilt tagasi viia)
RTò: "Mah... vii see kirssidega pilt, mis sa eelmisel aastal tegid. Tead, kui paljud viivad oma vanu pilte!"

Jàrgnes pòhjalik tehniline selgitus sellest, kuidas valmis pilt mingi ainega kaetakse, vòetakse lòuendile vòistluse tempel ja pàrast kooritakse see misiganes aine maha ja viiakse teos òhtul tagasi. See jài mulle pisut segaseks, kuidas korraldajad nii silmakààbikud olla saavad, et isegi puhtal ja tàismaalitud lòuendil vahet ei tee, aga eks kunstimaailm ongi selline mystiline...