14,1 km

Tegelikult tuleb ikka elevus hinge kyll.
Kui aprilli lòpus Itaaliast lahkusin, olid viinamarjadest peale kàrpimist paljad rootsud jàrele jàànud. Rootsud oli nii ebaglamuursed, et mul polegi kàrbitud taimedest soolopilti, vaid ainult yks ylesvòte koos Roku Tòòka Isaga ja seegi tehtud màrtsis.

Yleeile tulin oma reisidelt tagasi ja mida ma nàen! Taimed kòik lehtedest puhvis ja vàhe sellest - pisikesed viinamarja-alged pistavad pàid ettevaatlikult vàlja. Pigem siiski òied vist. Neid asju peab Roku Tòòka Isa kàest jàrele kysima. Ta on hirmus kidakeelne mees ja kui ma oma maaharimise teemaliste kysimustega tulen, siis vastused tuleb justkui tangiga hammaste vahelt vàlja tirida. Aga tòe huvides tuleb lisada, et ega ta muudest teemadest ka teab mis pikalt ei vestle.


Ykskord urgitsesin, et miks tal osade viinamarjade kohal kasvuhoone vòrestik on (vt pilti). Vot selle peale ta pisut elavnes ja rààkis, et kuni seitsmekymendate-kaheksakymendateni kasvatati osa viinamarju kasvuhoones, et need varem valmis saaks, sest siis sai neid enne pàris-hooaja algust pisut kòrgema hinnaga maha myya. Tàna pole kasvuhoone-tehnikal enam mòtet, sest uue maailma odavad viinamarjad pidavat poelettidele jòudma ammu enne seda, kui itaalia kasvuhooneviinamarjad kypseks saada jòuavadki. Sellepàrast nàebki siin-seal selliseid vòrestikke. Mònes laokile jàànud kohas on kiledki veel alles ja rebenenud tykid lipendavad justkui allakàigutuule purjed. Jap, laokile jàànud viinamàgesid on siinkandis ohtralt, sest tànapàeval ei tasu viinamarjade kasvatamine end enam àra. Umbes sama lugu, mis Eesti piimatootjatega. Sommeljee-kursusel ka tòstsid òpetajad kàsi taeva poole ja kurtsid, et ainult yksikud vanurid askeldavad veel viinamarjataimede vahel ja yldse kuhu Abruzzo veinikultuur sedasi vàlja jòuab. Puha dekadents ja minnalaskmine. Aga see on juba nii lòputu nutt ja hala, et parem peatun enne kui hoo sisse saan :)