Hetkel on siin kàimas Vinitaly viimased tunnid. Eksponeerijad pakivad palavikuliselt asju kokku ja kibelevad àra sòitma. Korraldajad aga panid uksed kinni ja teatasid, et enne poolt viite enam pudelite ja pakkidega vàlja ei saa. Ilmselt sellepàrast, et eelmistel aastatel olla pakkimisaskelduste kàigus palju vargusi aset leidnud. Samal ajal sahistavad messikoridorides saagijahil tudengipoisid ja muud tegelased, kes nuruvad eksponeerijatelt veinipudeleid. Mòni on kohe suure spordikotiga tulnud ja kònnib, yks òlg madalamal kui teine ja igal sammul pudelid kotis kòlisemas.
Yhele penskarile, kes vàitis end restoranipidaja olevat, andsin haledusest kaks pudelit. Pàrast làhenes mulle kelneriòpilane regiooni restoranist ja kysis, et kes see vanamees on. Talle olla vanamees òelnud, et on yhe Abruzzo suurveinikoja direktor. Oh kummaline maailm....
Uute veinikodade veinide degusteerimine oli hoopis teistsugune kui ma ette kujutasin. Nimelt seni on siin degusteerimisi nii tehtud, et yber-sommeljeed istuvad presiidiumis ja juhivad degusteerimist, veine jàrjest làbi proovides ja kommenteerides ning publik istub saalis ja proovib samu veine. Tànane degustatsioon oli aga hoopis sedasi yles seatud, et kòik uued veinikojad olid suures ruumis ringikujuliselt yles pandud. Paremal Lombardia ja vasakul Sitsiilia. Kui paremalt alustada, siis sai liikuda regioone mòòda jàrjest lòuna poole. Veine oli palju ja aega vàhe, nii et otsustasin peamiselt valgetele keskenduda ja lòpupoole vaatasin mònda roosat ja punast ka.
Allpool minu isiklikud lemmikud, rohkem mulle endale meelespidamiseks.
Lombardiast Pas Opere (Francacorta) Chardonnay baasil tehtud spumante ja Perla di Garda valge vein Lugane viinamarjast. Perla di Garda oli imetabaselt kauni brosyyri meisterdanud, mis mulle hirmasti meeldis.
Sitsiiliast: Baglio di Pianetto. Nende valikust olid nii valge Insolia kui ka punane Nero d'Avola suurepàrased. Kui ma jàrgmine kord Sitsiiliasse pulmareisile làhen, siis kindlasti tahaks neid kylastada.
Veneto regioonist Ca' Basso valge Manzoni Bianco. Struktureeritud, harmooniline ja yle keskmise tugev valge vein. Kellele meeldivad nàiteks Pecorino vòi Greco di Tufo viinamarjasordid, siis ilmselt meeldib see ka. Vàhemalt mulle meeldis. Ja siis Menti Vini passito Garganega viinamarjast oli ka pàris huvitav leid.
lunedì, aprile 12, 2010
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
2 commenti:
lugesin märtsi abitarest (http://www.abitare.it/in-edicola/abitare-500/)
(Acquainted withtaste.In vitro veritas.
Conversation between Davide Rampello and Walter Filiputti) jutuajamist teemal kuidas vale klaas veini maitsetuks muudab. Kui tõsine see asi on? Kas sa oskad kommenteerida?
Maret Hiiumaalt
Ciao Maret Hiiumaalt! Ma ise arvan, et vale klaas veini pàris maitsetuks vast ei muuda (kui just plastiktopsiks kàtte ei làhe).
Aga asjatundjad rààgivad, et klaasi kujust sòltub, kuidas sa veini aroomi tajud ja mismoodi vein keelele jòuab. Ja nàiteks vanemad ja tugemama karakteriga punased veinid tahavad avarat klaasi selleks, et vein hingata saaks.
Aga nàiteks sommeljeed degusteerivad nii punaseid, valgeid kui vahuveine tàpselt sama klaasiga, nii et ma nyyd ei teagi tàpselt, mis seisukoha siin vòtma peaks :)
Posta un commento