Tàna hommikul.Roku Tòòkas Isa tòstab veinikaste oma autost Helmut Rebase pakiruumi. Manòòvrite kàigus jààb talle kasutatud pabertaskuràtik kàte vahele. Sipsti! maandub taskuràtik tànaval. Viuh! tòstan taskuràti kahe nàpuga yles ja kommenteerin justkui Vana Toomas:"Khm... seda et... sa vist kaotasid midagi."
RTI paneb taskuràti sònagi lausumata taskusse ja veinid pakitud, jalutame kohvibaari suunas.
Hopsti! langeb kàkras taskuràtt taaskord kònniteele. Aga ta nàgi, et ma nàgin! Korjas ise taskuràtiku yles ja àpardust mainimata jalutame sòbralikult edasi.
Mul on tekkinud mòttekaaslasi. Prouad B ja R meie kodutànavalt. Me vòòrastele reostajatele otse midagi òelda ei julge, aga kui omavahel kokku saame, siis ajame kàed puusa ja vahutame, et miks inimesed oma koerte kakat kònniteelt àra ei korja ja need kasvatamatud naapoli turistid jàtavad kogu aeg oma prygikotid konteneri kòrvale ja yleyldsegi millal tullakse meie tànava puid pygama, ah? Tòe huvides màrgin àra, et B on pàrit Sveitsist ja R Austraaliast.
Pildil olev vaade on meie kevadiselt inimtyhi kodurand.
6 commenti:
Hiljuti tegime sõbraga märkuse tegelastele, kes kiriku kõrvalt tulbimurult sildi alt "lillede korjamine keelatud" neid lilli siis koos juurtega maast välja kaevasid. Teemal, et "kas te mõne järele ka jätate". Esimene nendepoolne reaktsioon oli, et "aga me ju oleme siitsamast külast". Siis seletad, et "jaa, aga siin on tegelikult niisugune silt". Tüübid üritasid väita, et nad seda ei näinud, no tuhkagi. Naissoost isend leidis, et tuleks koju minna, mees veel vingus, et ko-ollaseid tahan ka, aga naine tiris ta meie valvsate pilkude all minema.
Kogun julgust, et inimestele hakata rääkima, et konid kustutatakse ära ja visatakse prügikasti; koerasita osas oma majaesisel olen juba õppinud sellise pilguga vaatama, et kõik koeraomanikud leiavad, et tal tegelikult ikka ongi kilekott kaasas.
Jõudu!
Mul on kotid arusaadaval pòhjusel alati kàepàrast :) Ja ma pakun vàga viisakalt neid alati :)
Aga seda konide ksututamise asja olen ma ka mòenud... Kui mina veel suitsetasin siis viskasin kùll kòik maha aga enne ikka kustutasin varbaga àra..
Prouad, te olete nii armsad!
Lisaks omalt poolt veel, et nii nagu maffia teemal sònavòtmisega, on ilmselt ka korrahoidmisega Itaalias nii, et immigrandid peavad tàhelepanu juhtima.
Siinkohal tahaks teiega jagada tàiesti uskumatut infot! Veronas nàgin naist, kes korjas oma koera kaka kilekotti! Vòi tegelikult.. yle-eelmisel aastal nàgin tegelikult Milaanos ka yhte. On lootust, yhesònaga...
Meil siin üldiselt korjatakse koerasitt kenasti kotikestega üles (dollaripoed ja ka IKEA lausa müüvad spets kotikesi 100 tükki rullis).
Aga kord lasi üks asiaadist peen proua kutsul asja ära ajada ja asutas end minekule justkui poleks miskit juhtunud. Mina jäin lihtsalt seisma ja jõllitasin teda sõnagi lausumata kuni proua taskust miski nutsaku välja õngitses ja kaka pahaselt pomisedes sellega üles korjas. Muideks teoreetiliselt võib tänava reostamise eest kobeda trahvi kaela saada.
Vàga huvitav. TT, muide ma olen ka jòllitamist proovinud, aga ma pole vist nii hypnootiline nagu sina. Ytleks isegi, et vòiks jòllitama jààdagi kuni koerasita hunnikud kòrvadeni ulatavad :)
Ja üleülde, kui juba noomimine käib siis ma noomin sind Katu sest tegelikult oleksid sa võinud ju kutsed saata Verona lähedal asuvatele eestlastele ( nüüd ma muidugi ei viitsi vaadata, kas Verona Külli juba sulle seda ütles aga me arutasime seda ükspäev) ja me oleksime ka tulnud veine mekkima! Noh ja siis poleks ehk sul nii igav seal messil olnud....
Seega paluks järmine aasta meid arvesse võtta :)
Posta un commento