Supermario

Kas te teate, kui keeruline on pildistada veinipudeleid? Kui ma oleks fotograaf ja mul oleks valida Heidi Klumi ja veinipudeli vahel, siis otsustaks kòhklematult Heidi kasuks, sest Heidiga on hiljem Photoshopis vàhem rassimist.

Mòistagi osutavad meil siin kòiki teenuseid sugulased, nii et ega mul eriti muud valikut polnud kui Roku sugulase Mi juurest làbi astuda. Muide, kes meie pulmas kàis, pani kindlasti tàhele pikka sinjoori prillide ja telekaameraga. Tema ongi M.
M on yks neist inimestest, kelles ylim detailitàpsus ja pòhjalikkus on kombineeritud tàieliku otsustusvòimetusega. Nàiteks pulmavideo tarbeks saatsin talle mòned oma lemmiklaulud, nagu palutud, aga M ei suutnud ise otsustada, millise lòigu juurde mis laul kàima peab ja kiusas mind tàiega ja helistas iga pàev kolm korda, niikaua kuni ma leebusin ja tulin videot yle vaatma ja otsustama kuhu mis laul kàib. Ja siis me istusime yhel laupàeval terve pàrastlòuna stuudios ja ketrasime seda videot edasi-tagasi. Jeesus, ma olen pulmavideost tàiega tydinenud...


Seekord lootsin, et ehk ònnestub nii teha, et jàtan pudelid M juurde ja kahe tunni pàrast làhen piltidele jàrele.
Jàtsin pudelid Mi juurde ja kahe tunni pàrast naastes olid pudelid segamatult kastis. M oigas ja hoidis kahe kàega pead kinni, et pudelite pildistamiseks on vaja spetsiaalseid lampe ja vàrke ja yldsegi kòik on ilgelt pekkis, aga ta yritab endast parima anda. Ausalt òeldes jài mulle segaseks, millega ta kaks tundi tegelenud oli, aga igaks juhuks kysima ei hakanud.
Minu juuresolek inspireeris Mi paar klòpsu tegema, aga kui ettevaatlikult observeerisin, et pudeli kaelal olevast kuldsest hàrjast jài pildi peale ainult pea ja saba, siis M heitus tàiega ja asus stuudiot ehitama. Stuudio ehitamise tàhe all mòòdusid mu elu kolm piinarikkaimat tundi, mille kàigus M kastidest, valgest paberist, pesupulkadest ja teibist mingeid uskumatuid origamisid valmistas. Tulemus oli erakordselt komplitseeritud konstruktsiooniga tavaline valge kast, mille servi te juuresoleval pildil peegeldusest nàha vòite.


Paar pàeva hiljem, kui olin internetis obsessiivselt erinevate veinikodade kodulehtedel pudeleid vaatamas kàinud ja nukrutsenud meie piltide pàrast, nàgin Trykikoja-Fabrizio juures yht imekaunist promomateriali. Milline vàrvide tasakaal ja elegantsed varjud ja pudelid kòik justkui kalliskivid! Siinkohal tahaks kòigile agentuuridele, disaneritele ja veebimeistritele sydamele panna, et kui olete hea tòò teinud, siis àrge kartke oma nime sinna peale kirjutada. Nàiteks sellest promomaterialist raalisin kiirelt agentuuri nime vàlja ja nii kohtusingi Supermarioga.


Supermario on tàiesti ulmeline tyyp. Meil siin maal selliseid naljalt ei kohta. Supermariol on suurte akendega lumivalge kontor, mis asub lumivalges kuubikukujulises majas lumivalge aia sees. Selles tyhjas valges kontoris on valge kirjutuslaud, kus Supermario oma valge Mac-i taga toimetab ja rààgib maailmaga oma valge iPhone'i kaudu.
Supermario kàib ainult hallide ja mustade riietega - ta ise ytles mulle. Kui ta kontorist vàljas kàib, siis peamiselt selleks, et teha imelisi mustvalgeid fotosid. Vahel vòib teda nàha ka òkopoest sojapiima ostmas.
Me leidsime kiirelt yhise keele, sest ma kannan kotis terasest veepudelit. Vòrdlesime teraspudeleid ja nende korke ja Supermario soovitas mulle Pescara òkopoode ja siis vaatasime glamuurseid kohvilauaraamatuid Supermario tehtud fotodega. Jàtsin pudelid valgesse kuubikukujulisse majja ning kolme pàeva pàrast sain sellised pildid, mida juuresolevalt illustratsioonilt (ja meie kodulehelt) nàete.