giovedì, luglio 26, 2007

(Bella) Napoli

Naapoli inimestega tasub juttu ajada, sest nad rààgivad kysimise peale alati mingeid uskumatult vàrvikaid lugusid elust Naapolis.

Seekord sain ma lòuna ajal teada, kuidas selles pònevas linnas, mis on kuulus oma maitsva kohvi, pizza ja maffia poolest, kàib prygimajanduse korraldamine.

Alustagem sellest, et prygimàgesid haldab Naapolis maffia ja siis kohalik omavalitsus maksab maffiale nende prygimàgede hooldamise eest. Prygimàgesid on piiratud hulk ja sellises suures linnas, nagu seda on Naapoli, tekib ikka pisut rohkem prygi, kui prygimàed tòòdelda jaksavad. Paraku aga ei saa kohalik omavalitsus uusi prygimàgesid teha ega ka prygi kuskile mujale prygimàgedesse suunata, sest vastasel juhul ootaks neid maffia karm kàttemaks.

Nii ongi Naapolis saanud iga-suviseks vahvaks tavaks kuulutada vàlja emergenza spazziatura (prygikriis).

Prygikriis vàljendub selles, et prygimàed ei vòta enam prygi vastu ja prygi hakkab tànavatel kumuleeruma. Kusjuures me ei rààgi siin kilekotikesest siin vòi seal, vaid gigantsetest prygivallidest, mis tànavaid ummistavad, nii et ainult kitsas muti metroo stiilis jalgrada viib kodu ukseni ja autod enam tànaval sòitma ei pààse. Ma ei tea, kas uskuda vòi mitte, aga V tàpselt nii seda asja kirjeldas. Vòib-olla ta elab mingi kitsa tànava peal.
Suvel hakkab prygi kiirelt haisema ja siis tàidab kogu linna pikantne lehk, millest ei pààse ykski Naapoli elanik. Rottidest ja prussakatest V ei rààkinud, aga mu on elav kujutlusvòime, mistòttu ma kujutan hàsti ette, kuidas elukad seal prygi sees askeldavad ja hòiskavad ‘karneval!’.

Naapoli elanikud on òppinud prygikriisi osavalt enda kasuks pòòrama.
Nii kui prygihunnikud tànavatele kuhjuma hakkavad, viskab toimekas naapollane tànavale ka kòik muud asjad, millele majapidamises enam rakendust ei leia, nàiteks vana kylmkapi, teleka vòi pàevinàinud mòòblieseme. Tavaliselt kui prygikriis lahenema hakkab, siis viiakse ka kòik taolised esemed yhes prygiga minema ja ongi jàlle kodu puhtam. Ja siis oli veel mingi vàrk, et prygikriisi ajal on prygimàgedel mingid eritariifid, nii et maffia prygi-biznez òitseb. Nendest eritariifidest ma ei saanud hàsti aru, sest kui ta seda rààkis, tòusime me parajasti lòunalauast pysti ja hopsti! olid mu kòrvad V suust umbes 70 cm kòrgusel ja sòòkla oli kàra tàis ja siis mul on veel see vabandus, et ma ikka ei oska veel nii hàsti itaalia keelt, et tehnilistest terminitest aru saada.

Kui ma jàlle viitsin internetti tulla, kirjutan teile, mis pònevad trikid naapollastel turistidele varuks on ja kuidas kulges A autovarastamise lugu.

Olekski peaaegu unustanud òelda. Ma enam ei ole nàinud punkris prussakaid. Ei tea, kas viitsingi enam mingit prussakatòrjet teha, nagu kommentaaridest aru vòib saada, ei aita see niikuinii.

Ja siis mu praegune lemmiklaulja on Naapoli mees Pino Daniele. Ta on vàga stiilipuhas, laulab hàsti siiralt ja paatoslikult sellistest asjadest nagu armastus, igatsus ja kirg. Kahjuks nàgin ta pilti internetis. Mingi habemik tòll.

Tànaseks vist kòik. Làhen vaatan, kuidas Eestlastel làheb.

Nessun commento: