mercoledì, gennaio 17, 2007

Minu vàljakutseid pakkuv tòò

Absoluutselt kòigis Itaalia òhtustes teleprogrammides sahistab ringi selline huvitav tegelane nagu letterina.
Letterina on kepsakas tytarlaps, selline pikajalgne ja pikajuukseline. Verbaalses plaanis pole letterinal vaatajatele midagi òelda. Tema tòò on olla napilt riietatud ning jalutada seduktiivselt edasi-tagasi kaamera eest làbi.
Enne reklaamipausi kàivitatakse paariks sekundiks muusika ning kaamera vòtab suures plaanis letterina jalgu ja tagumikku, alustades altpoolt ja liikudes yles. Nyyd peab letterina tàhelepanelik olema - liigutama puusi muusika taktis, sàravalt naeratama (justkui oleks lotovòit teda tabanud) ja jàlgima et napp rindu kattev riidetykk eest ei kuku.
Minu arust on letterinad mòttetud, aga itaallaste arvates ilma nendeta ei saa. Tavaliselt on letterinasid kaks – yks blond ja teine brynett ja saatejuht seisab nende vahel.

Vot tahtsin òelda, et tòòlepingusse vòib mul kyll olla kirjutatud “analyytik”, aga tegelt olen kontori-letterina, hakkab mulle jàrjest enam tunduma.

Verbaalses plaanis mul midagi òelda pole, sest ma ei oska itaalia keelt nii hàsti. Sellest tulenevalt ma kas ei saa aru, millest rààgitakse vòi kui saan aru, siis ei oska end sujuvalt vàljendada. Vahel juhtub, et saan aru ja oskan ka midagi òelda, aga tavaliselt selle aja peale kui ma oma lauset vormistan, on teised juba teemadega edasi làinud ja tobe oleks àkitsi suu avada ja òelda oma arvamus teemal, millest 3 minutit tagasi rààgiti. Vòi kuidas teie arvate? :)

Umbkeelsusest hoolimata pean kàima itaaliakeelseid projektikoosolekuid protokollimas. Protokollid tuleb ka teha itaalia keeles. Turbulentsi suurendab asjaolu, et see presentatsioon, mille jaoks iga tòòryhm peab enne koosolekut slaidi tegema, on kòik inglise keeles. Vastasel juhul saaksin sealt presentatsioonist lauseid protokolli pasteerida ja òppida uued itaaliakeelsed sònad enne koosolekut pàhe.
Yhesònaga mu protokollid on ilge kràpp, aga sellest pole hullu. Nimelt on levinud kuulujutt, et mu tòòandja on Pòhjamaise Blondiini vaatamiseks vàlja pannud, mistòttu on projektikoosolekutel hakanud osalema sellised kliendi esindajad, kellel varem projektist tàitsa pohui oli. Kuni kodanikud ymber laua kogunevad, kysivad uudistajad mu kàest, et kas ma olen Rootsist ja tòòtan modellina ja kas Eestis rààgivad kòik vene keelt. Mina siis vastan selle peale “Eestist”, “Ei” ja “eesti keelt”. Juhendaja muheleb ròòmsalt ja parandab mu mòttetud protokollid ise àra.

Pàeva kysimus: kui ma seduktiivselt edasi-tagasi jalutaks kas siis saaks boonust? :)

3 commenti:

pl ha detto...

võta seda kui kultuurivahetusprogrammi: sina õpid pikapeale itaalia keele ära ja klientide esindajad saavad teada, et eestis räägitakse eesti keelt. aga kui "analyytiku" karjäär sind ära peaks tüütama, võid ju alati proovida päris letterinaks saada. usun, et koivapikkuse näitamisega annaks nii mõnegi mõttepausi täita :)

Chris ha detto...

mul tuli meelde RTL-is oli kunagi selline show kus mees seisis blondi ja brüneti tibi vahel ja juhatas järgmisi klippe sisse. ma arvan, et feminism pole sealkandis üldse tuntud teema. aga positiivse külje pealt - kui sinna satub kuulama üha suuremaid managere, siis mõni võib tahta teha tööalase ettepaneku, millest saab alguse midagi suuremat kui analüüsiv assisteerimine.

Katu ha detto...

Einoh, abiks nòuanded :) :)