Aastavahetus Roomas

No ma siis nyyd kirjutan aastavahetusest, sest kòik kysivad, et kuidas làks aastavahetus Roomas.

Aastavahetus iseenesest oli vàga armas ega pakkunud erilisi ekstreemsusi – kòik sujus ja keegi viga ei saanud. Pidu toimus yhes elegantses Rooma hotellis (vt pilti).

Alguses oli itaalia stiilis òhtusòòk. Itaalia pidulik òhtusòòk tàhendab, et peale eelroogi on kòht juba tàis, aga tuleb àra syya ka kaks esimest kàiku, kaks teist kàiku ning kaks magustoitu. Kòiki kàikusid on kaks sellepàrast, et on pidulik òhtusòòk eksole. Kòik toidud olid vàga maitsvad. Uus aasta tuli tàpselt òigel ajal, joodi vahuveini, hòisati:"Auguri! Auguri!" ning peale uue aasta saabumist vòis tantsida, baaris hàngida vòi laua ààres lòòtsutada. Muusika oli hea stiilitundega valitud, inimesed olid ilusti riides ja mòned suisa imelikult. Oli hea, et leidus imelikke inimesi, sest meil P-ga oli mida kommenteerida eesti keeles. Inimesel peab olema nàhtusi, mida vihata vòi kritiseerida, et negatiivsetest emotsioonidest vabaneda nagu me teame totalitaarsete rezhiimide ideoloogia vòi koolivàgivalla nàidetel :)

Palju huvitavam oli see, mis toimus enne aastavahetust.

30.detsember
Pàrastlòunal polnud meil yhtki glamuurset lahendust vana aasta àrasaatmiseks. Samas aeg lendas ning meie poole sòitsid Eestlased, teadmisega, et me oleme organiseerinud mingi vahva italiaano-aastavahetuse. Kuna punker oli kaunistamata, tegelesime me Rokuga terve pàeva punkri puhastamisega ja vàlivoodi ning majapidamistarvete ostmisega ning meil polnud yldse aega pidu organiseerida. Aga Itaalias lahenevad kòik probleemid ykskord iseenesest. Nii juhtus ka seekord. Roku sai yhelt tuttavalt sònumi, et vot selles ja selles hotellis on pidu ja helista sellele numbrile, kui tahad piletit osta. Pilet oli suhteliselt soodus – 100 eurot per nase. Kiire telefonikòne ja pidimegi kl 9ks minema peokohta ning piletid àra ostma.

Poole 10ks jòudsime ettenàhtud koha làhedale, otsisime pool tundi parkimiskohta, mille ka leidsime. Siis otsisime hotelli. Ei leidnud. Roku helistas aeg-ajalt korraldajale, kes juhatas meid mingitesse suvalistesse kohtadesse, aga mitte òigele tànavale. Mul hakkas kylm. Otsustasin sekkuda. Vaatan – restoran. Restorani ukse kòrval menyy ilusti yles pandud ja vàikese lauakese peal restorani visiitkaardid, nagu ikka. Tihti on selliste visiitkaartide peal ka pisike kaart restorani asukohaga, tuli mul idee. Nii oligi. Vòtsin siis yhe visiitkaardi ja jalutasime sellel kujutatud kaardi abil kenasti hotelli kohale, umbes poole 11ks jòudsime.

Hotelli baaris hàngis glamuurne kooslus - Kiisu-olekuga moodne naisterahvas, roosa-ruudulise kashmiirsalliga noorsand ja paar pàevitunud salendit, puffis soengutega, suurte ehetega, disainer-kàekottidega. Selgus, et Kiisu oligi korraldaja. Nurrus ymber Roku ja uuris, et kus ta tòòtab ja kust ta pàrit on, et selline huvitav aktsent ja pikk noormees ja puha. Astusin nòtkelt Rokule làhemale ja vòtsin kàe alt kinni, et Kiisu aru saaks, kelle territooriumit ta noolib. Kiisu sai aru kyll. Vahepeal uurisin huviga hotelli interjòòri ja glamuurseid inimesi ega jàlginud eriti vestlust. Korraga aga panin tàhele, et Roku kysib poolnaljatamisi Kiisu isikut tòendavat dokumenti nàha. Kiisu keeldus naljatades. Veel panin tàhele, et peo programmist polnud sònagi rààgitud (noh et kes esineb ja mis toimub ja puha). Pileteid ka ei antud. Roku andis Kiisule 500 eurot ja vastu sai mingi pisikese kviitungi.

Olime juba hotellist lahkunud, kui Roku mind informeeris, et tal on mòningane kahtlus. Noh, et kviitung olla kuidagi imelik. Kysin kviitungit nàha. On kviitungi template, mida saab igast poest osta. Kàsitsi on kirjutatud from hotel Borromini ja 500 Eur. Rohkem midagi. Igayks vòib sellise kviitungi teha! Kus on firma nimi? Kuidas me tòestame, et oleme 500 eurot maksnud? Kui pidu tegelikult polegi, siis kuidas me pàrast petturi yles leiame? Alarm! Alarm!
Nòuan, et peame kohe tagasi pòòrduma, kysima Kiisu dokumente nàha ja verifitseerima, et homme toimub pidu. Roku muutub murelikumaks. Helistab Kiisu mobiilile - telefon vàlja lylitatud. Alarm! Alarm! Alarm!
Otsustame, et sòidame kiirelt hotelli tagasi, et Kiisu tabada ja raha tagasi saada. Eksime àra ega leia enam hotelli yles. Roku kysib infoliinist hotelli telefoninumbri ja helistab retseptsiooni. Retseptsioonis istuv hàrra vastab mòtlikult:”Ei... meie kyll mingit pidu ei korralda. See on yks teine firma, kes baari ja restorani opereerib. Neil pole meie hotelliga midagi yhist. Vòimalik, et nemad midagi korraldavad..”. Vaatan uuesti kortsus kviitungit – aga siia pole ju kirjutatud firma nime! On kirjutatud from hotel Borromini!!! Pettus! Kòik on pekkis ja rahast oleme ka ilma!
Vahepeal on Roku reptseptsionistiga small-talki arendanud ja vàlja uurinud, et Kiisu pidavat juba paar-kolm pàeva hotellis erinevate inimestega kohtuma, olla kòik noored ja glamuursed ja et vist ikka toimub mingi pidu.

Kuna ma olen juba òppinud, et Itaalias vòib kòike juhtuda ja miski pole kindel, lòòn kàega. Kui tuleb pidu, on hàsti. Kui petta saime, siis òpime sellest midagi. Vòime ju vana-aastaòhtul hotelli kohale minna ja vaadata, kas on mingi pidu. Halvimal juhul vòime punkrisse tagasi pòòrduda ja rahulikult viina vòtta. Igaks juhuks panen kviitungi rahakoti myntide sahtlisse, et seda mitte àra kaotada, kui seda peaks hiljem politseis tòendusmaterjalina vaja minema.

31.detsember 19:45
Oleme kòik ilusti riides, isegi Shaakalil on pintsak ja puha. Viimasel hetkel enne punkrist vàljumist, meenub mulle, et peaks vist kviitungi ka kaasa vòtma. Otsin koti làbi – kuskil pole. Vaatan magamistoa làbi ja kòik taskud ja kohad – kuskil ei ole. Roku siis pakub abivalmilt, et ehk on autos. Istume autosse – otsime natuke ega leia. Ei viitsi rohkem otsida. Egas midagi, proovime ilma kviitungita peole sisse saada. Kui pidu muidugi toimub.
Jòuame kohale - hotell peomeeleolus, ilusaid inimesi igal pool ja mis edasi sai, seda juba teate.

Kviitungi leidsin 1.jaanuaril rahakotist yles.