mercoledì, dicembre 15, 2010

Kàekoti- ja òòkapiraamatud

Leidsin òòkapilt kolm viimati loetud raamatut, mida korraarmastaja inimesena kohe riiulisse tòstma suundusin. Enne aga tahaks neid kommenteerida kyll.
Alustuseks Alessandro Baricco "Seta" ehk "Siid". See on eesti keelde ka tòlgitud.
òigupoolest sellepàrast ma ta soetasingi, et A ja K tàiesti teineteisest sòltumatult kiitsid seda kòrgelt. No kuidas ma jàtan lugemata itaalia autori kirjutet raamatu, mida eestlased kiidavad? Nàib, et tegemist on vòrdlemisi high-brow teosega, sest kui seda Pescara raamatupoes kysisin, siis myyjahàrra vaatas mind sellise tàhelepaneliku, aga samas soosiva pilguga. Ma tean seda pilku vàga hàsti. Umbes sellise pilguga vaatasid kunagi Laseringi plaadipoe friigid neid inimesi, kes The Cure'i vàhemtuntud yllitisi kysisid. Raamatu juurde tulles tuleb òelda vaid, et sellest saaks ideaalse Jarmuschliku filmi - must-valge, stseenide vahel paar sekundit musta ekraani ja yleyldse kòike ei peagi lahti seletama. Mulle isiklikult meeldivad Jimi filmid rohkem, kui Alessandro kirjutamisstiil, aga mòistan, miks mònedele inimestele meeldib.

Seejàrel lugesin korraga kahte raamatut. Varjagupta "Budism igapàevaelus" ja Susanna Yliluoma "Roosa palveraamat". Esimest lugesin rahulikel hetkedel ja yksi kodus olles ning teine oli kàekotiraamatuks ja neid samal ajal lugeda oli kohati ysna koomiline.
"Roosa palveraamat" rààgib yhe segikamminud soome tytarlapse triivimisest 90ndate Baltikumis. No ikka pàris segaduses ja segikamminud tytarlapse. Raamatu kiituseks tuleb òelda, et see on hea kàekotiraamat, sest jutt jookseb ladusalt ja eriti syvenemist ei nòua. Kindlasti oli seda hea Itaalias avalikes kohtades lugeda tànu asjaolule, et tegemist on eestikeelse teosega. Ykskòik, mis lehekyljelt avad, leiab erinevates kombinatsioonides: jumalavallatu seksistseeni, ràndom vàgistamise, joomingu vòi muidu segikammimise. Katsu seletada juhuslikule uudishimutsejale, misasi see on ja miks sa seda loed.
Jah, peab tòdema, et Varjagupta budistlikud elutarkused paistsid roosa palveraamatu valguses igatahes eriti mòistlikena. Yldse yks igati mòistlik ja praktiline raamat, mille juurde aeg-ajalt tagasi tulla. Kirjutatud kyll làbi budismi prisma, aga tegelikult rààgib yldiselt sellest, kuidas vaimsemalt ja tasakaalukamalt elada. Arvan, et jàtan ta òòkapi peale ja teised làhevad riiulisse.

4 commenti:

Oudekki ha detto...

Minule Baricco kohe üleüldse ei sobi... Kristjaniga olen e-v nõus, aga kriitilisem :D

http://itaalia.wordpress.com/2010/02/23/paipoiss-baricco/

Katu ha detto...

Màrkimisvààrne on see, et Kristjan, hoolimata mòningast antipaatiast Baricco suhtes, on viitsinud kòik ta teosed làbi tòòdata selleks, et oma mòtteid argumenteeritult esitada. Siiras imetlus ja respekt!
Minu jaoks isiklikult "Siid" just see raamat ei olnud, mida òhinal kiidaks ja soovitaks. Teisi Baricco teoseid ka just lugema ei kutsunud. Mu seisukoht nii argumenteeritud ei ole nagu Kristjanil, vbl sellepàrast, et jàttis lihtsalt kylmaks. Ei meeldinud. Ei àrritanud. Lihtsalt kylmaks jàttis.

Anonimo ha detto...

Anonüümse vahemärkusena niipalju, et Siidist on film juba täitsa olemas, Keira Knightley ja puha (http://www.imdb.com/title/tt0494834/)

Katu ha detto...

Vaatasin treileri àra ja peab ytlema, et ei. Ei ole see, kuidas mina "Siidi" ainetel tehtud filmi ette ette kujutasin. No kindlasti antud formaat ja Keira ja muud loomad myyvad paremini, aga ma ise pidasin silmas midagi "Stranger than paradise" stiilis.