mercoledì, dicembre 09, 2009

mòrvamysteerium jòululaadalt

Pyhapàeval sattusime pisikese (aga nummi) Malahide linnakese kirikutagusele jòululaadale. Kytmata ruumis tunglesid pruunides mantlites inimesed ning punetavate sòrmedega prouad myytasid mingeid kasutuid vidinaid, mis ilmselt pòòningu koristamise kàigus vàlja tulnud.
Kiikasin hetkeks raamatunurka, kus papist lasteraamatud konkureerisid tikkimisòpikutega ning olingi juba selga pòòramas, kui kuivetunud vanahàrra mind kònetas:"Kas otsite mingit konkreetset raamatut?" "Noo... ma siin pigem otsisin midagi huvitavat, mida enne lugenud ei ole." Hàrra Iirlane osutas paarile banaalsusele nagu nàiteks "The Time Traveller's Wife" ja "The Thousand Splendid Suns", mille peale pidasin vajalikuks lisada, et vaataks ehk midagi sellist, mis Iirimaad esindab. Tàpsustasime ka, et ma olen ysnagi kyyniline inimene ning Jane Austeni stiilis sentimentaalsusi vàga ei ihalda.
"Iiri kirjanikke, jah...", mòmises Hàrra Iirlane, vaatas pisut ringi ja naases vilkalt Edna O'Brieni raamatuga "In The Forest". Tagakaanelt vòis lugeda, et "In the Forest" rààkivat tòestisyndinud loo sellest, kuidas hullunud stalker tapab jòhkralt yhe naise, ta vàikese lapse ja kellegi preestri. Mòistagi on tegevuspaigaks yksik majake mingis paksus Iiri metsas.
"Vahest jòululugemiseks pisut syngevòitu," kommenteerisin Hàrra Iirlasele, kes vastas taibukalt:"Aga te olete ju kyyniline inimene!"
Edna raamatut siiski ei vòtnud, kartuses, et hiljem vòib mul vàlja areneda Yksikute Metsamajakeste foobia ning hankisin teise soovitatu - Ameerika-Iiri kirjaniku Frank McCourt'i raamatu "'Tis: a memoir", mis rààgib iirlaste Ameerikasse emigreerumisest. Esimene peatykk algas paljutòotavalt. Paistis, et tegelased teadsid, et laev peaks jòudma nàdalaga Ameerikasse, aga poole reisi peal informeeriti, et tegelikult me siiski làheme Kanadasse ja vist enne kahte nàdalat kohale ei jòua. Pàris paljutòotav jòululugemine. Kui "Juliet, Naked" làbi saan, siis vaataks kohe huviga, kuhu laev vàlja jòuab ja mis neist edasi saab.

Sellega seoses tuli mul meelde, et pàriselt lòpuni lugemata on ka James Joyce "Dubliners" ja Robert Hughes'i "Fatal Shore", mis rààgib briti vangide deporteerimisest Austraaliasse. Panen need ka oma raamatulugemise plaani.

10 commenti:

Maarja ha detto...

jõudu Joycei Dublinersiga. Ma olen mitu korda püüdnud teda läbi saada, aga no ei tööta.... mäletan, et viimane põhjendus endale oli see, et Wordsworthi kirjastuse klassika sari on ekstra nõmedale paberile tehtud. loll, kes vabandust ei leia.

patsifist ha detto...

Ma raiusin ennast rasedikuna ka Dublinersist läbi. Ano mida ma siis ei lugend - kõike ja rohkem. Eks oli teada, et peab aastateks ette lugema:))

Oudekki ha detto...

Minu jaoks on Dubliners raamat, mida ma mingil ajal kandsin lahutamatult seljakotis, sest seda on igal ajahetkel suurepärane lugeda... Nüüd kohe tekkis soov uuesti otsast hakata.

Katu ha detto...

Hmm... mulle jàllegi tundub, et 'Dubliners' vòlu seisneb selles, et iga lugu on justkui foto ning Jamesi vòime sònadega hetki pildistada on vòrdlemisi originaalne. Aga mul on mòned jutukesed veel lugemata, nii et vòib-olla muudan raamatu lòpuks meelt.

Tahtsin veel Maarjaga bondida sel teemal, et raamatu vormistus ja paber on ikkagi oluline kyll. Tunnistan yles, et mind tòmbab alati Collector's Library seeria poole, sest yks òige raamat peab olema just selline... punaste kaantega ja jàrjehoidjapaelaga ja kuldsete servadega. Eksju?

notsu ha detto...

Ja üks Varraku hallikas köites sari on minu jaoks šrifti tõttu praktiliselt loetamatu, ma ei tea, kui väga ma peaks tahtma mingit raamatut lugeda, et sellist kirja välja kannatada.

Aga Jane Austen on sapise keelega ja irooniline ja osa aega üldse parodeerib midagi või kedagi. Dickens on sentimentaalne. Või Austeniga võrreldes kas või Pratchett.

vahterliina ha detto...

kas Sa MacCourti angela tuhki ja neid teisi oled lugenud? isegi minusugusele tõsi-eestlasele oli see ükskord ikka liig mis liig masekalaks, kuigi mitte halb lugemine.

Anonimo ha detto...

Ajaränduri naine on banaalne?!? Väga huvitav arvamus - kas sa oskad seda lähemalt seletada?

Mir

Katu ha detto...

Vernanda, ei ole lugenud. Mingi abiks matusekirjandus?

kitty ha detto...

mccourt on jah väga hea, väga masendav ja - ettevaatust, Katu - oli väljatulemise ajal suhtselt kõrgelt üleshaibitud (3=2 kleepsud jne) :)

Katu ha detto...

irw :)))