giovedì, dicembre 17, 2009

Do you come here often?

Mir yhes kommentaaris kysis, et kas ma oskan selgitada, miks 'Ajarànduri naine' on minu arvates banaalne. Oskan selgitada ja òigupoolest on selgitus juba pikka aega mu sees pakitsenud.

On kahte tyypi raamatuid, mille lugemiseks mul lihtsalt kàsi ei tòuse. Ma ei tea kuidas teistel on, sest ma pole kellegagi sellest rààknud, aga minul on mòningate raamatute suhtes mingi seletamatu sisemine vastumeelsus.

Esimene tyyp on need, mille kaane peal on nàitlejate pildid. Nàiteks Nick Hornby on yks mu lemmikkirjanikke, aga niikaua kui 'About The Boy' kaanel kissitab silmi Hugh Grant, ei suuda ma seda raamatut lugeda. Mulle ei meeldi, kui raamat on filmi kòrvalprodukt.
Hei raamatuhuviline, nàgid filmi 'About The Boy'? Meeldis? Hàsti! Vot siin on nyyd raamat ka, mille pòhjal film tehti. Film oli hea, jàrelikult raamat on samuti hea. Loogiline, eks? Hugh Granti pilt peal ilusti, et sa ikka kindlasti aru saaksid, et see on Selle Filmi inspiratsioon. Noh, juhul kui sul filmi nimi meelest on làinud. Sulle meeldib Hugh Grant? Eksole. Mis sa siin enam mòtled? Kui film meeldib ja Hugh Grant meeldib, siis kindlasti meeldib raamat ka! Ja kui sa siin juba oled, rahakott òieli, osta ka meie nokamyts ja t-sàrk, siis saad kaasa tasuta moodsa matkakoti. Ja nyyd vutt-vutt kassase!

Ma jàlestan tarbimismànge, kliendikaarte ja punktide kogumisi ja seda, kui yhe tootega surutakse teist kaasa. Ma ei saa lugeda Hollywoodi nàitlejate piltidega raamatuid.

Teine tyyp raamatuid on need, mida kogu maailm on lugenud ja millest kòikide nàdalalòpulehtede raamatuarvustused kirjutavad. Need raamatud on kòigis maailma lennujaamades-supermarketites-raamatupoodides hunnikus, punane kleeps peal, mis teatab ostad-kaks-saad-kolm. Hàsti. Aga miks see punase kleepsuga raamat on parem Oscar Wilde'i 'Vestetest', millel pole kleepsu peal? Kui raamat on hea, siis miks peab seda nii intensiivselt promoma? Hea kaup tavaliselt ei vedele sooduspakkumiste hunnikus.
Restoranis soovitab kelner reeglina veini, mida tuleb kòige rohkem myya, mitte seda, mis talle meeldib. Kui raamatumyyja kogu saadaolevast valikust esimesena just Seda Raamatut soovitab, siis miks? Kas sellepàrast, et talle pàriselt meeldib vòi sellepàrast, et on vaja laoseisu optimeerida?
Jah, ma olen selline... kahtlustav. Kahtlustan, et 'Ajarànduri naise' taolised haip-raamatud saavad rohkem eetriaega mitte sellepàrast, et on erakordsed sàravad loomingulised tàhed, vaid sellepàrast, et turundaja arvas, et see vòiks hàsti massidele myya, raamatut trykiti liiga palju ja nyyd pingutatakse, et myygiprognoose tàita. Mis ei vàlista, et tegemist on hea raamatuga. Aga ma ju jàlestan tarbimismànge.

Sellepàrast ma ytlesingi, et tollest jòuluturu raamatumyyjast 'Ajarànduri naist' ja 'The Thousand Splendid Suns' pakkuda oli banaalne. Minu isiklikul banaalsuse-skaalal kysimusega "Do you come here often?" samal tasemel.

7 commenti:

kitty ha detto...

nii palju oleks öelda selle kõige kohta ja samas jälle nii vähe... päris hea, et on ilmunud see "lugejad arvavad" koht, kus saabki öelda lihtsalt et "hmm...". sest just nii mulle tundubki. et hmm...:)

Katu ha detto...

Kitty, ma olen muide ise ka vàga elevil selle nupukeste funktsionaalsuse pàrast! Ma alles pool tundi tagasi avastasin selle.

Leidsin ka vàga huvitava hààletamisnuppude funktsionaalsuse, mida oleks tegelikult vòinud ju cantina nime hààletamiseks kasutada, kui oleks teadnud.

Jah, blogimaailm on kòvasti edasi arenenud sel ajal kui ma tòòl olin :)

Reede ha detto...

NYC-s ei ole soovitav sellepärast esmaspäeviti restoranis söömas käia, et siis pakutakse nädalavahetusest ülejäänud asju (tõenäoliselt käib see igal pool nii). Me juhtusime esmaspäeval restorani ja kelner soovitas sea bassi, mis on tegelikult väga hea kala. Arutasime siis, et ei tea, kas seda jäi nädalavahetusest üle või äkki ongi väga hea. Üks meist julges seda tellida, mille peale hüppas ligi teine kelner ja teatas, et kahjuks sai see meil just otsa. Järelikult oli nädalavahetuse jäänus, järeldasime meie.
Aga jah, parim viis kaubast eemale peletada, on kasutada odavaid reklaaminõkse, mis tarbijat alandavad.

karmen ha detto...

Liigne müük on alati kahtlane. Parim müüginõks on teadagi see, kus sa nagu ei tahagi väga müüa, kuid ok, kliendi survel annad kuidagi hapu näoga järele:). Kindel laks on veel näiline defitsiidi tekitamine.
Muideks, olen näinud seda "ajaränduri naise" filmi ja mulle väga meeldis. Enda häbiks tunnistan, et ma raamatu olemasolust polnud teadlik.

tegelane ha detto...

Hornby raamatud on tõesti kõik head. Ma ise võtsin Ühest poisist keskraamatukogust. Ei ole kellegi foto peal. http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/%C3%BChest_poisist/20129

Ja teine võimalus on sama raamatut originaalis lugeda, kah ilma Hugh Grantita. http://www.amazon.com/About-Boy-Nick-Hornby/dp/1573227331

Konkreetne raamat oli mu meelest tavalistest Hornbyst kõvasti kurvem. Ma ei julgenud filmi ennast tükk aega vaadata, et äkki rikuvad raamatu ära. Ma lihtsalt pakun võimalusi, et head raamatut saab lugeda ka nii, et Granti peale ei pea kordagi mõtlema :)

Katu ha detto...

Tegelane, abiks lingid.
Vahest ma ykspàev leebun ja vòtan 'yhest poisist' ette :)

Anonimo ha detto...

Oo, väga põnev seletus! Mina olin siin pühas teadmatuses, et Ajaränduri naise ümber miski haip käib. Lugesin seda mitu-setu aastat tagasi, kui ta mulle raamatukogus lihtsalt kogemata näppu jäi. Mulle tundus värske ja põnev.

Tegelt neid ridu kirjutades meenub mulle, et nägin ju kinos käies AN filmi reklaami ja veel imestasin,et miks sellisest pooltundmatust väärtteosest miski mage ollivuudi naistekas on vorbitud?

Aga raamatukaantele (staari)piltide kleepimine on väljamaa värk. Meil siin kodueestis tunnistatakse kaanekujunduselemendina põhimõtteliselt ainult värve, mitte mingit tilu-lilu. Näiteeks Tänapäeva punane sari: kõikide sarjas ilmuvate raamatute kaaned on... punased. Varrakul oli varem hall sari: kõikide sarjas ilmuvate teoste kaane... hallid. Jne. You get the drift.

Sellisel "nägudeta" kujundusel on ka omad head ja vead. Näiteks imestab Tänapäeva kirjastus oma blogis: "Praegusel kujundusel on aga üks omapärane häda - kui samalt autorilt ilmub sarjas juba mitmes raamat, ei pruugi lugejad aru saada, et tegu on uue raamatuga, sest kaanel on kõige suuremalt autori nimi ning teose oma on suhteliselt väikeselt."

Mir