venerdì, ottobre 01, 2010

Tervitusi suvekleitide pealinnast!

Maailma parim koht suvekleitide ostmiseks on - sametkardinad avanevad trummipòrina saatel - Dublin. Siin on nii hekkis suveilm kogu aeg, et suvekleidid on aastaringselt 50% vòi 70% allahindlusega. Itaalias elavatele inimestele on see hea uudis.
Varsti, sòbrad, kirjutan teile pikemalt. Vabandus on banaalne nagu alati - nii palju on juhtunud, et pole aega olnud siin blogis askeldada. Lihtsalt tahtsin praalida, et eile tegin jàlle mingi ulmelise àritehingu tòòintervjuu ja teatri vahel.
Pidin ma teatrist juttu tegema! Nyyd kyll enam pidama ei saa. Nimelt kàisime eile vaatamas Gaiety Theatre's akrobaatilist tantsuetendust "Circa". Piletit polnud sinna lihtne saada. Nimelt hààldasin "Circa" korralikult itaalia keeles "tsirka", sest see on ikkagi itaaliakeelne sòna, aga hiljem selgus, et kohalikud ytlevad "sòrka". No vahva siis.
Etendus algas paljutòotavalt. Lavale viskus mees. Lihtsalt vasakult poolt lendas peale.
Edasi làks akrobaatika nii kàest àra, et nàiteks mingi lihtne kompositsioon kolmest mehest, kes yksteise òlgadel seisavad, nii et kòige ylemine on yhe kàe peal pea alaspidi, tundus pàris labane juba. Eriti avaldas mulle muljet stseen, kus hoogsalt, aga selle eest elegantselt, naisi heideti vasakule-paremale. Grande finale's heitsid kaks meest yhe naise hooga vasakule. Daam lendas mààramatu tyhjuse suunas justkui kahurikuul ning viimasel hetkel sisenes lavale atleet ja pyydis ta elegantselt kinni. Parema kàega, nii et daam jài atleedi paremale peopesale silla asendis. Yhesònaga vàga kunstiline ja metsik.
Kui esimene vaatus làbi sai, tòmbasid nii akrobaadid kui publik pisut hinge ning teises vaatuses làks asi pàris kàest àra. Toodi trapetsid, kòied, ròngad ja igasugu muud abivahendid vàlja. Trapetsinumbri ajal - mees seisab trapetsipulgal pea peal, puudutades mòlema suure varbaga òrnalt kòisi ning tema allapoole sirgelt vàljasirutatud kàte otsas vàànleb naine kujuteldamatutes joogapoosides) oleks kyll tahtnud pysti tòusta ja hòigata:"Okei-okei! Ma usun kyll, et olete tublid. Teeme nyyd nii, et siit edasi enam ei làhe!" Aga ei. Jàrgnesid numbrid, mille kàigus yks tyyp seisis pea alaspidi, aga toetudes mitte kàtele, vaid kolmele nàpule ning publiku hulgas erilist kahinat tekitav stseen mehe ja naisega. Muidu tavaline ronimine ja akrobaatika, aga naisel olid jalas punased stilettod, millega ta alustuseks astus mehele selga, hiljem òlgadele, kòhule ja kubeme piirkonda. Mees, mòistagi, ei pikutanud niisama, vaid samal ajal seisis nàiteks kàtel vòi vòttis silla asendeid sisse jms.
Kui mul piletit kotis poleks, siis arvaks, et nad olid restoranis mu pasta sisse LSDd pannud ning nàgin seda kòike unes. Ahjaa, kiire otsing youtube's pakkus nàiteks sellist videot trupi igapàevasematest numbritest.
Nyyd pean kyll lennukile jooksma. Ryanairi trollid juba ootavad avasyli!

3 commenti:

Marmelaad ha detto...

see stiletod ja kube kõlas päris jubedalt - äkki nad on maskidega? et maski all vannuvad ja teevad grimasse, aga publikule vaatavad armsa orava näoga otsa...
ma vaatan nüüd nende igapäeva tegemised ka üle...

Reede ha detto...

Leidsin Apollo raamatupoest kaks Lindgreni raamatut - Kati Itaalias ja Kati Ameerikas. Ostsin Ameerika raamatu ja nüüd olen peaegu kindel, et Sa oled Lindgreni reinkarnatsioon. Või siis kuidagi sugulane või midagi... Oled neid raamatuid lugenud?

Katu ha detto...

@Marmelaad: vot ongi kahju, et ròdul istusin. Oleks hirmsasti tahtnud nàha làhivaates, mis ilmega nad olid. Kaugelt vaadates paistis kyll, et kòik toimus màngleva kergusega.
@Reede: jap, vàga sympaatsed raamatud. Olen kolmandat ka lugenud. Viimane làheb pisut kàest àra, kui tulevad jòulud ja lapsed ning Kati muutub nii lyyriliseks, et oh-ma-kohe-ei-viitsi. Pean ytlema, et Astridi sugulane vòi reinkarnatsioon oleks noobel olla kyll, sest ta on mu eluesilemmikkirjanik. Nii et ma siis tagasihoidlikult vòtaks seda kui komplimenti :)