giovedì, ottobre 07, 2010

Ei pilvedele!

Tàna, kallis Kodumaa, tahaksin osaleda siinse blogi kommentaariumis alanud diskussioonides. Mòningane aeglus on tingitud sellest, et aeg-ajalt olengi selline... pika toimega. Umbes et augustis alanud teemasid kommenteerin oktoobris :)

Esiteks. Punasesòstra-beseekook. Ytlen kohe Anule vastuseks àra, et peale kahte ebaònnestunud kypsetust ja 20 muna raiskamist (kookide sisse làks 14, aga kolm làksid katki ja kolmel lasin hajameelsusest kollase ja valge kokku minna) olin sirgelt veendunud, et proua, kellele viitad, on valelik inimene. Teame kyll neid modelle nàiteks, kes dieeditavad ja oksendavad nii et higipull otsa ees, aga avalikkuse ees vàidavad, et sòòvad kòike, mis kamalu ette jààb. Novot. Ma mòtlesingi sapiselt, et ilmselt on too proua punasesòstra-beseekooki vàhemalt kaheksa korda kypsetanud ja see oli esimene mis tal normaalselt vàlja tuli ja siis minu kysimuse peale lihtsalt teataski hooletult:"Ahh see on nii lihtne ju!" Lihtne mai àss! Aga vbl on òigus hoopis Kittyl, kes ytleb, et maailmas ongi kahte tyypi inimesi? Yhtedel tulevad beseekoogid vàlja ja teistel mitte. Igatahes tahaksin siinkohal tànada kòiki empaatilisi kommenteerijaid, kes aitasid mul hàid òigustusi leida. Tòstangi siinkohal kàed ja teatan ylbelt, et ma ei olegi teil siin mingi kòrgharidusega kokk ega fyysik ja yleyldsegi aktsepteeritagu mind sellisena nagu ma olen koos kòigi mu puudustega ning ilma punasesòstra-beseekoogita. Kitty ja kòik daamid, kellel punasesòstra-beseekook vàlja tuleb, luban teil armulikult mind enda juurde kooki sòòma kutsuda. Nii tihti kui soovite. Mulle tundub, et làhim sihtpunkt on vist Oudekki :)
Ja kui siin òigustamiseks làks, siis tahtsin veel òiendada, et eile keevitasin kokku suurepàrase pasta seente ning pàikesekuivatatud tomati ainetel. Ise olen rahul.

Septembrikuus kirjutas Siisike sellest, et Saksamaal olla punased viinamarjad puha hallitanud. Mis viibki meid praegu vàga aktuaalse teema juurde, milleks on Montepulciano d'Abruzzo.
Ytlen kohe àra, et Roku Tòòkas Isa neil pàevil àngi ja depressiooni kehastus. Tema aastatepikkune kogemus ytleb, et kui nyyd kohe punaseid àra ei korja, siis hallitavad tàiega làbi. Eriti, kui vihma tuleb. Roku Moodne Vend aga paneb panuseid selle peale, et vihma ei tule. Nimelt suhkrusisalduse poolest on viinamarjad ysna-ysna valmis. Aga vàrvi ja hapete poolest ei ole tàielikult valmis. Lihtsustatult òeldes saab praeguse kypsusastme juures enam-vàhem keskmise lauaveini juba kàtte. Aga kui tahaks intensiivset vàrvi ja pisut huvitavamat karakterit, mis yhtlasi pòhjendaks veini panemise meie yber-nooblitesse prantsuse tammevaatidesse, siis peab ikke ootama.
Eile kàisin vaatamas ja peab tòdema, et pisut hallitust on. Aga kui vahepeal vihma ei tule, siis oleme pààstetud. Kui aga vihma tuleb, vajub Roku Moodsa Venna gambiit sisinal kokku. Pilved ei ole neil pàevil yldse me sòbrad.

Paula kysis, et kuidas lòppes veiniesitlus Vàhetuntud Austria Suusakuurortis. Jah, sellega on nagu punasesòstra-beseekoogiga. Kogu aeg olen tahtnud kommentaarida, aga pole rea peale saanud. Yhesònaga, ajaloolise tòe huvides tuleb òelda, et arve maksti ilusti àra. Aga restoran pandi kaks pàeva peale meie veinide esitlust kinni. Kokk làks àra ja uut ei leitud. Erinevalt Eestist eelistatakse Itaalia kultuurikontekstis yldiselt mitte otseselt vigadele osutada vòi syydistada, mistòttu me polegi siin perekeskis arutanud, et mida sellest kogemusest òpiti. Mina òppisin kogemusest niipalju, et ilmselt on austerlased vàga ausad inimesed. Itaallased poleks kyll arvet àra maksnud.

Tànane pilt on eilsest suursyndmusest. Seoses sellega, et valmistame tànavust Pinot Grigiot ette pudelisse panemiseks, sai teda filtrereeritud. Vaadake, milline erinevus!

10 commenti:

Anu ha detto...

Oh, see veinitegu on ikka teadus omaette. Lisaks on kõrgem oskus ka selle maha müümine. Respekt.

Suusi ha detto...

Kui kùsida tohib, siis kuidas teie oma veine filtreerite? Viimasel ajal, vàhemalt siin meie kandis, on veinitòòsuses kasutatav keemia vàga aktuaalne teema ning enamasti ju ka filtreeritakse keemiaga.

Kadri ha detto...

mis seal ikka, pöidlad pihku pilvede osas, sest tahaks ju ikkagi üle keskmise veini maitsta.

Paula ha detto...

Väga hea ja võit-võit lahendus suusakuurortile. Keegi otseslt nägu ei kaotanud, olud olid sellised, ja arve maksti ka ära.
Lugeja on õnnelik.

Lohutuseks besee asjus.Minu katsetused Pavlova-koogi teemadel on lõppenud vahukommi laadse massiga, korduvalt. Sa pole ainus.
Kardan, et modelliteemaga võib sul õigus olla.

Tervitustega
Paula

Katu ha detto...

@Suusi: ei teagi, kuidas vastata. See on kyll tòsi, et ainult làbi pastasòela me ei filtreeri. Meil on siin kaks filtrit - filtro tangenziale ja siis teine, mille eestikeelne vaste oleks pòòrlev filter ja need tòòtavad mingite ainetega, mille kohta tàpsemalt teab Roku Moodne Vend. Kuidas teil filtreeritakse?
@Paula: mòistan ja toetan sind. Kui tahad vòin su kaasa vòtta, kui keegi beseekooke kypsetada oskav heasoovija peaks kutse edastama. Seni pole veel kutsutud, aga lootus ikka on :)

Suusi ha detto...

Noh, ega mina ei ole ju veinitootja ja eks meil siin filtreeritakse ka igatemoodi. Juhuslikult aga oleme viimasel ajal sattunud palju kuulma (hoopis muudel pòhjustel kui veinitootmine) bioloogiliselt toodetud veinist. Et kui liha, puu-juurvilja ja isegi riiete tootmisel vahutatakse kùll lòpmatuseni mahetootmise teemadel, siis vein on kuidagi kahe silma vahele jàànud. Tegelikkuses on aga vein ju ùks paras keemiapomm, selline mahavaikitud pomm. Kuigi jah, sòltuvalt tootjast, kas vàhem vòi rohkem pomm. Mòned ùksikud (ònneks aga aina rohkemad) on vòtnud puhta veini kadalipu ette. Vàidetavalt ei suudeta samas stiilis jàtkates enam endise kvaliteediga veini toota, maad on pestitsiitidest ja vàetistest àra kurnatud ning taimed ei suuda head viinamarja toota. Mùrke tàis viinamari ei suuda fermeteeruda, òiged maitseomadused ei tule vàlja, "korrigeerimseks" lisatakse lisaaineid. Mahetootjad filtreerivad mingisuguse spets liivaga, ega ma ju seda enam tàpselt màleta kuidas see tehnoloogia tàpselt oli, aga kulukam ja aeganòudvam on see kùll. Nagu arvata vòibki.
Kas seal teiepool bioloogilise veini teema ei ole ùles tòusnud? Rààgitakse sellest? On mòni tootja?

Katu ha detto...

@Suusi: bioloogiline vein on kohati kuum teema, aga tootjad rààgivad, et tegelikult seda ei osteta eriti. Nàiteks kui mitu bioloogilist veinipudelit sina vòi sinu tuttavad viimase 6 kuu jooksul ostnud on? Kusjuures tihtipeale tarbijale bioloogilise veini maitse ei meeldi vòi siis on hind liiga kallis.
Teine teema on see, et bioloogilisest veinist rààkides ei tehta eriti vahet bioloogiliselt kasvatatud viinamarjadel ja bioloogiliselt tehtud veinil. Nàiteks kui pudeli peal on kirjas, et viinamarjad on bioloogiliselt/orgaaniliselt/mahedalt kasvatatud, siis see ei garanteeri veel keemiavaba veini. Yhesònaga, see diskussioon vòib kohe pàris pikaks minna, aga sellele kirjutaksin mina kyll kahe kàega alla, et veini sildi peal peaksid koostisosad kirjas olema nagu toiduainetel ja karastusjookidel. Minu meelest see oleks palju informeerivam, kui lihtsalt "bioloogiline".

Suusi ha detto...

Jah, òige, ega seda vist jah osteta palju, aga tihti ka sellepàrast, et seda lihtsalt ei leia. No isegi vinoteekides pole neid, ainult spets bio-poodides ja no kui palju siis seal veini ostetakse. Seal liiguvad pigem taimetoitlased ja karsklased, eks.:)
Teine pòhjus on kindlasti ka see, et sellest ei rààgita, mis tegelikult veinis sees on. Nagu sa ùtlesid, veinipidelil pole ju koostisosade nimekirja. Rahval on ju arvamus, et vein on kààritatud viinamarjamahl ja no midagi puhtamat on ju raske leida.
Jah, on suur vahe, kas vein on ainult maheviinamarjaga vòi ùleni mahedalt toodetud. Yldiselt on see pudelil ikka kirjas ja need kes ikka mahedalt toodavad ei jàta seda muidugi mingi spets sildi vòi supersuure swiftiga ròhutamast. Aga enamus mis pudelis ja sildiga on ikkagi ainult maheviinamarjast ja see tòesti ei ole ikka nagu pàris see. Nagu natuke sohk vòi nii.
Eks kvaliteet kannatab ka sellepàrast, et tootjaid on vàga vàhe ja valikut lihtsalt pole.

notsu ha detto...

MIna olen odavamaid ökoveine ostnud küll, vahel korra-paar nädalas, vahel korra-paar kuus (ja suurem osa ajast joon ma ju üldse õlut, nii et see kord kuni neli korda kuu aja peale on minu veinitarbimise juures päris kõva protsent), tõsi, kõigile oli peale kirjutatud "contains sulfits".

Suusi ha detto...

No vot, need ongi need niiòelda pool-òkod, kus mari on kùll puhas, kuid veini tootmisel on kasutatud lisaaineid. Sulfiite lisatakse kui konservant ja selle kogus veinides vòib olla vàga kòikuv. Jàlle ùks pòhjus miks veinil peaks peale olema kirjutatud mida ja kui palju seal sees on. Mida rohkem sulfiite, seda kòvem peavalu hommikul, kusjuures! Vahuveinides on seda oluliselt rohkem kui mujal ja see seletab nii mòndagi...