domenica, novembre 08, 2009

Uudiseid Roomast

Tàna lòppes minul ja Erlend Isopistel seiklusrikas nàdal Roomas. Yhtlasi sai sel nàdalal mul tàis kolm aastat Itaalias elamisest ja pean sinuga, Kodumaa, jagama yht hàmmastavat tàhelepanekut.

Ma ise ka yllatasin end, arvestades kuidas ma kolm aastat tagasi Roomas esimesi arglikke sòidukatsetusi tegin. Aga siit see tàhelepanek tuleb – tegelikult on Rooma liiklus vahva ja originaalne elamus, kui suhtuda sellesse nagu arvutimàngu.

Ma ei tea, kas taolisi arvutimànge on juba tehtud, aga kui pole, siis ma leiutaks Rooma ainetel yhe arvutimàngu. Taustagraafika oleks Rooma tànavad kòigi vahvate varemete ja kirikute ja paleedega ja màngu pòhimòte oleks GPS abil jòuda valitud sihtpunkti ja punkte saab sihtkoha kauguse ja kohalejòudmise kiiruse eest.

Màngul oleks vàhemalt neli taset. Algaja tase oleks pyhapàeva lòunaaeg, sest siis pole tànavatel kedagi ja ainuke komplikatsioon on Rooma legendaarsed pusa-ristmikud.
Jàrgmine tase oleks tòòpàeva hommik – samad tànavad, aga lisaks vahvad ummikud ja yldine metsatulekahju atmosfààr.
Kolmas tase oleks tòòpàeva òhtu ehk siis sama mis hommikul, aga pimedas. Roomas on tànavasildid vàga elegantsed – maitsekad graveeritud marmorplaatid. Nende siltide ainuke vàike puudus on see, et pimedas eriti hàsti vàlja ei loe, mis sildi peale kirjutatud on.
Ja neljas, kòige vingem tase, oleks tòòpàeva òhtul paduvihmas. Kui Roomas sajab, siis ikka korralikult. Tavaliselt kui Eestis nii sajab, siis see on AK pòhiuudis ja veel nàdala aja pàrastki loetakse kahjusid ja kannatanuid kokku. Kes kolmandal tasemel vahest ehk kurdaks, et yldse ei nàe tànavasilte, siis neljandal tasemel nàeb ainult teiste autode tulesid làbi vihmakardina.

Màngu pòhiline trikk seisneks selles, et màngima peab edukalt toime tulema erinevate Segajatega. Nàiteks pòhisegaja vòiks olla see, et GPS juhatab màngijat tànavatele, mis on seoses teeremondiga tundmatuseni yles kaevatud ja kinni pandud vòi vastassuunavòòndisse. Vahepeal peaks navigaatori levi àra kaduma, et huvitavam oleks. Nàiteks edasijòudnute tasemes vòiks satelliidilevi àra kaduda umbes sellistes vahvates ristmikes, kus kaheksa yhesuunalist teed eri suundades hargnevad justkui puuvòra ja selgelt on nàha, et kui vale oksa peale keerad, siis enne viite kilomeetrit tagasi keerata ei saa.
Kindlasti ei puuduks pisikesed mòlkis Fiatid, mis tàiesti ràndomilt màngijale ette vajuvad, peateele robinal sisse sajavad, jàrsult màngija ees peatuvad vòi kaldtee peal otsa vajuvad. Kaherealistele sòiduteedele paneks ma parempoolsesse ritta vilkuvate ohutuledega kaubikuid ja et huvitavam oleks, siis kaubikud vòiks tekkida hàsti ootamatult, et màngial tuleks siuhti! teise ritta minna (kust leiab mòistagi aset metsikolelusvòitlus iga edasiliigutud sentimeetri pàrast ja uustulnukaid ei armastata). Mòistagi, kes kaubiku taha passima jààb, kaotab punkte!
Neljapàeva hommikul tuli mul veel hàid ideid. Nàiteks sòitsin yhel kuuerealisel tànaval kòige keskmises reas ja korraga tuli mulle vastu, justkui pyssikuul, kamikaze-mootorrattur. Olime mòlemad vòrdlemisi yllatunud, aga ònneks mina hoidsin pisut paremale ja tema pisut vasakule ja saimegi hakkama. Hea, et ma ei otsustanud pisut vasakule hoida. Reede hommikust sain inspiratsiooni tànu vanuritele, kes end mu rataste ette heitsid. Hàmmastav, yhel hommikul kolm tykki kohe. Vot need vanurid paneks ma màngu sisse.

Olingi siin peaaegu lòpetamas, kui tuli meelde màngu kòige olulisem komponent. Mootorratturid! Neid ma paneks autode vahele pòiklema alates teisest tasemest nii, et kihiseb kohe.

Mul tuli veel yks hea idee! Màngu lòpus peab autole parkimiskoha leidma ja auto nii àra parkima, et kriimustusi ja mòlke ei tuleks! Vahest esimesest tasemest jàtaks parkimise vàlja, aga alates teisest oleks kindlasti juba sees. Mida kauem parkimine aega vòtab, seda rohkem punkte maha arvestatakse. Ja mida làhemale sihtkohale auto pargid, seda rohkem punkte saad.

Pàris hea màng saaks. Ise ma seda ei ostaks, sest màngin tasuta kaks korda pàevas teisel ja kolmandal tasemel. Esmaspàeva òhtul olin neljandal tasemel ka korraks, aga osutusin pisut nòrgaks veel.

2 commenti:

Anonimo ha detto...

jummala hea kirjeldus:)))

Ruudi ha detto...

Meil siin maal nii hull pole, teele hüppavad peale vanurite ka muud inimesed, eriti kõrge järk on see, kui pimedas neegrid teed ületavad, et sa näed vaid silmi vilukumas.
Ja siis on meil veel ratturite fenomen. Kuigi kõik sõiduteed on kitsaks ehitatud, et rattateed ära mahuks, on ikka eluaegsed keset teed. Vänderdavad oma rattaga, korvis ees koerake ja kaks suurt Esselunga kilekotti lenksude külge riputatud.