mercoledì, febbraio 13, 2008

kuidas lugeda raamatut

Nii kui postitusele pealkirja panin, hakkas tunduma, et keegi on tàpselt sellise pealkirjaga raamatu kirjutanud.
Ja ongi.



Kàesolevaks postituseks andis insipiratsiooni Puhvis Kukk, kes kysis kommentaaris, et kuidas ma jòuan raamatuid lugeda ja kirjutas paari sònaga ka enda elu dilemmadest. Tundsin, et ei saa jààda passiivseks pealtvaatajaks! Kui yldse kunagi, siis just nyyd on see hetk, mil saan kedagi aidata, maailmale oma sònumi edastada.

Yhesònaga, alljàrgnevalt mòned praktilised nàpunàited sellest, kuidas leida aega raamatute lugemiseks.

Kui elukaaslast kodus pole, on parim raamatulugemise aeg ja koht laupàeva vòi pyhapàeva hommik, voodis. Soovitaksin ka elutoa diivanit, eriti kui voodist tekk ja padi kaasa vòtta ning eelnevalt hea suur tassitàis kohvijooki valmistada. Mòistagi pole ma eriti kurb, kui elukaaslast kodus pole, sest nii kui ta teatab, et làheb mingiks komandeeringuks, nàen juba vaimusilmas vahvat hommikut raamatu, teki ja kohvijoogi seltsis.

Òhtuti voodis lugemine pole minu arvates eriti mòttekas, sest nagu Puhvis Kukk ka mainis, on òhtuks tavaliselt aju aktiivsus enam-vàhem keskmise kòògivilja tasemel. Tihti mitte sedagi.
Kogenumad lugejad teavad ka rààkida, et òhtuti juhtub tihti, et loed mòned lehekyljed, jààd magama ja hommikul ei màleta sedagi vàhest, mis òhtul loetud sai. Nii ikka ei làhe. Halvimal juhul satub huvitav raamat olema ja loed hommikuni nagu òòkull ning jàrgmisel (tòò)pàeval on silmad punased ja reaktsoonikiirus kuidagi aeglane. Raamatulugemine ei tohiks elukvaliteeti rikkuda, mitutòttu mina isiklikult òiseid lugemisi ei harrastaks.

Lyhemaid novelle ja luuletusi on hea lugeda sòògitegemise kòrvalt. Nàiteks mu lemmikspagetid (Barilla nr 5) keevad kaheksa minutit ja selle ajaga jòuab ikka mòne lehekylje lugeda.

Parim raamatulugemise koht on ikkagi peldik. Selle vastu ei saa.
Nàiteks minul on tihti ette tulnud, et kui tòòl igav hakkab, vòtan raamatu kaasa ja tòmbun mònda vaiksemasse peldikusse.
On kysitud, et kuidas ma seda tàpselt teen, nii et vahele ei jàà. No vastus on lihtne. Raamat peab kàekotis juba valmis olema ja teatavasti naised tassivad alati kàekotte edaga kaasas. Vot, kui tuleb raamatulugemise vajadus, siis piisab kàekott napsata ja tòòlaua tagant minema jalutada. Mingeid selgitusi pole vaja. Keegi ei kahtlusta midagi. Muidugi oluline on ka leida mingi selline peldik, mis kolleegide liikumistrajektooridele vàga ette ei jàà, sest kuidas sa pàrast seletad, et millega peldikus 20 minutit tegelesid. Vahel, kui lugemisega on pisut kaua làinud, olen tagasi pòòrdudes telefoni kàes hoidnud, jàtmaks muljet, et oli mingi pikem telefonikòne. Itaalias see tòòtab hàsti, sest kòigil on pikad telefonikòned. Olen arvestanud, et kui tòò juures peldikus raamatut lugeda, siis optimaalne sessiooni kestvus on 15 minutit. Vàhema ajaga ei jòua eriti palju lugeda ja kui kauem làheb, hakatakse kahtlustama.

Siinkohal on oluline àra màrkida, et ma ostan alati kàekotte sellise arvestusega, et paperback sisse mahuks ja otse loomulikult on mingi paberback pidevalt kaasas. Yhesònaga ettevalmistus, ettevalmistus, ettevalmistus.

Ykskord olin yhes pulmas, mis oli igav ja siis ma veel ei rààkinud itaalia keelt ka eriti. Tookord kàisin ka peldikus lugemas. Tore pulm oli.

Alati tasub raamat kaasa vòtta, kui làheb lennureisiks vòi kui on vaja arsti juurde minna vòi rongiga sòita. Ma arvan, et siin tàiendavaid selgitusi vòi juhtnòòre pole tarviski.

Nagu varem mainitud, on Itaalias vàga raske raamatuid lugeda, aga leidsin sellele probleemilegi lahenduse (tuleviku tarbeks) – see on kirik. Kirik on hea vaikne koht, kus enamus itaallasi eriti kàia ei viitsi, aga neid, kes sinna làhevad, eriti ei tylitata. Ma arvan, et edaspidi, kui Roku vanemate juures kylas olen ja tekib tahtmine raamatut lugeda, siis vòtan ette paaritunnise Kyla kiriku kylastuse.

Vanasti lugesin ka bussi-, rongi-, metroopeatustes, kòikvòimalikes jàrjekordades ja rannas, mistòttu ei vàlistaks neidki olukordi, kui potensiaalseid raamatulugemise vòimalusi, aga Itaalias elades need variandid ei toimi.

Rohkem polegi nagu ideid.

Yks idee ikkagi tuli. Alati, kui on kedagi vaja oodata, on tore, kui oodatav inimene pisut hiljaks jààb, sest siis saab jàlle paar lehekylge làbi tòòtada. Palju tervislikum kui suitsetamise vòi mobiiltelefoniga rààkimise teel aja parajaks tegemine.

Kus yks idee, seal kohe teinegi! See teine idee pàrineb Rogerilt, proovisin seda isegi (Pratchetti "Wintersmithiga", Berliini lennujaama restoranis) ja vàga tore oli.

Head lugemist! :)

4 commenti:

patsifist ha detto...

Arsti ukse taga lugemine on küll vága asjalik, eriti arvestades Sinu kirjeldusi Itaalia tervishoiusüsteemist:))
See töötab hásti ka siin Kesk-Ida-Euroopas, eriti meeldib mulle arsti juurde kaasa vótta eesti-, inglise-, v soomekeelseid raamatuid, siis on ühtlasi kindlustatud ka see, et keegi ei akka oma terviseprobleemidest minuga ráákima:))

h ha detto...

Tegelt on jah ettevotmise asi see ikkagi. Mul tegelt mitu head raamatut ootamas, poes praegu ilma tottu ka vaiksed ajad, voiks lugeda aga mina veedan aega sugistrendide ule motiskledes voi dekoreerimis blogides aega tapmas.
Tuled ka NYC voi? Sa ju siis paris lahedal! Minge kaasaga Top of the Rock- i, on $18 aga palju etem kui Empire State - alles tehti lahti (9/11 tottu oli kinni). Otsi netist - siukest vaadet mujalt ei saa.

Ruudi ha detto...

Kusjuures lugemine on ainus asi, millest ma tunnen puudust võrreldes oma eelmist elu ilma lapseta.
Eks jõuan tasa teha kui tibi diskodel hakkab motorolleriga käima ja mul vaja terve öö üleval passida :) seni kuulan kärutamise ajal ööülikooli loenguid ja nagu oleks midagi lugenud...

Katu ha detto...

aitàh toetavate mòtteavalduste eest :)

kommentaariks òòylikooli teemale, et minagi olen leidnud asendamatu meelelahutuse - nimelt samaaegselt pesu triikimine ja vikerraadiost 'mystilise venemaa' kuulamine. Ma ei vaata enam kunagi triikimata pesu sama pilguga.

kahju, et top of the rock kommentaari peale alles nyyd sattusin. jààb jàrgmiseks korraks :)