giovedì, luglio 21, 2011

Hissand!

Eile kàisime Rokuga Lou Reed'i kontserdil.
See mees laulab nagu mina. Surmkindlalt on elevant kòrva peale astunud! Olukorda arvestades ei saa jàtta imetlemata Lou Reed'i silmapaistvat enesekindlust! Ma ei julge isegi Mr Bean'ile laulda, kuigi kanafoorumid taolisi tegevusi soojalt soovitavad. Kardan, et kui MINA kaitsetule Lapsjumalale laulma hakkan, tuleb vàhemalt enneaegne synnitus kui mitte jààdav psyhholoogiline trauma. Oh òudust!
Kuna oli vabaòhukontsert (kuigi istekohtadega) pidasid paljud suitsetajad vajalikuks kimu tòmmata. Nihelesin ja kibelesin ning kultuurierinevuste suhtes tundliku inimesena kysisin Rokult, et kas sobib, kui ma neile vasakul istuvatele tytarlastele ytlen, et palun àrge suitsetage ja sònumi selguse mòttes kysin, et kas neile meeldiks istuda kontserdil peeretava ja/vòi higi jàrele haiseva inimese kòrval? Roku arvas, et seaduse jàrgi on neil òigus suitsetada, mistòttu pole mòtet midagi òelda ning pakkus, et vahetame kohad àra. Milline dzentelmen!
Kontserdi juurde tagasi tulles on mul mòned kysimused. Kas pàriselt ka on vòimalik, et NII halvasti laulev mees NII kuulsaks on saanud? Kes ta plaate ostab? Kysimused on vastusteta, sest kòndisime isegi mitte poole pealt, vaid ysna alguses minema. Roku kiitis, et nii tore ja vabastav tunne on nòmedalt kontserdilt àra minna. Ta polnud kunagi seda teinud.
"Juba làhete àra?" uuris vàravas passiv piletimyyja. "Mah... quello è stonato," rehmas Roku kàega ning tatsasime piki palmide alleed kàsikàes jààtisekohviku poole.
Koju jòudes teatas Roku, et talle nyyd aitab kontserditest. Tuletasin meelde, et Moskva Ballett ja "Giselle" on veel enne Eestisse sòitmist kavas, aga lubasin, et pyyan end tagasi hoida ja làhikuudeks rohkem kultuurseid yritusi ei organiseeri.

4 commenti:

Ruudi ha detto...

Ei tea Laurie Andersoni kontsert oli kùll vàga priima ja selle jaoks oli tema teinud muusika ( abikaasad ju). Nii muusika kui Laurie jàtsid sùgava jàlje ja mòjutasid edaspidist muusikamaitset.

Katu ha detto...

Ei tea tòesti. No eile laulis mees nii mòòda, et pàriselt ka kriipis kòrva. Mis kriipis, lòikus noaga! Kusjuures ma pole yldse mingi audiogurmaan nagu mòned kodanikud, kes nàiteks palja kòrvaga oma surround kòlarite systeeme tuunivad vòi (minu meelest tàitsa sòòdavat) ooperit kuulates teatavad, et uhhh see laulja ei vòta yldse kòrgeid noote normaalselt vàlja.

Indrek Pärli ha detto...

Vana postitus küll, aga alles nüüd avastasin...

Lou Reedi fenomen on mu arust üsna sama mis Bob Dylanil ehk mõlemad on eelkõige tugevad poeedid ja laulukirjutajad, kes aga outsourcemise asemel võtavad oma loomingut süüdimatult ise laulda ning see süüdimatus on saanud osaks fenomenist:)
Mulle meeldivad nad mõlemad, aga jah, klassikalises mõttes on nende lauluoskus kohutav.

Katu ha detto...

Tunnistan, et ega ma Lou Reedist eriti ei teadnud (peale selle, et ta on.. ee... kuulus ja tal on palju tòsimeelseid fànne). Abiks selgitus igatahes :)