No ausòna. Postkontor ja pudel rummi! Meil on siin selliseid erutavaid uudiseid Vigneti Radica ja Eesti lainel, et ma lausa nihelen ja kibelen. Kuidagi ei saa oldud. Aga ma kirjutan teile neist varsti.
Kòigepealt tahtsin òelda, et aitàh, kommenteerijad, kòigi kiidusònade eest. Vàga armas teist. Seda, kuidas teised perefirmad byrokraatiat teevad, ma ei tea. Aga vahel, kui meil siin hirmus segadus on olnud ja ma meeleheites peast kinni haaran, siis Tehnik N ja Enoloog V lohutavad, et teistel on samamoodi ja hullemgi veel. SYnkroonseid ekselitabeleid ma muide proovisin, aga kuna meil oli siin vahepeal seis, kus laosysteem, paberil olevad registrid ja Exceli tabelid erinesid kòik reaalsest elust, siis ma loobusin. Polnud kerge. Olen Excelisse vàga kiindunud. Eee.. ja need ametnikele làinud veinikastid.. et nendega on nii, et nendega tuleb vist pisike autofatturazione operatsioon teha. Ehk et teeme iseendale arve. Alternatiiv on, et laen need degusteerimiseks làinud veinide sisse, sest 28ndal tuleb niikuinii suurem pidu meil. Peabki tegelikult pisut commercialistaga nòu pidama. Nende Cantine Aperte ja veinimaja avamispeo veinide pealt kyll kàibemaksu ei tahaks maksta. Vahest on mingi variant, et teen nullsummaga arve. Kes oleks arvanud, et raamatupidamine nii erutav on! Kirjutan selle siin veelkord koos palavate tervitustega endistele kolleegidele - RAAMATUPIDAMINE ON ERUTAV! :)))
Itaalia teemadel peatudes, tàna seisin isiklikult 0-kilomeetri liikumise eest. Tollo kyla puu- ja juurviljapoodi olid saabunud vàrsked kirsid. Meie kyla on màe otsas ja kirsid tulid kòrvalasuva màekese pealt. Kuni ma kirssidega tegelesin, tatsas poodi maamees Rocco oma hernekastidega. Tollos kasvanud. Tàna hommikul korjatud. Vòtsin kilo herneid ka. Ja nagu me teame, hea perenaine ei lase kunagi toidul rikneda. Mistòttu sòin kohe àra kilo kirsse. Praegu sòòn herneid, sest kui herneid poleks, siis ma sòòks selle teise kirsikilo àra, mida aga teha ei saa, sest ma lubasin Rokule tàna òhtul pidulikult kirsse serveerida. Ei, tuleb ikke lubadustega ettevaatlik olla.
Miks pidulik kirsside serveerimine? Eks ikka sellepàrast, et tàna on meil pidulik pàev. Roku saab tagasi Itaaljamaale tòòle (juhhei!). Juunist alates.
Yhtlasi, jàtkates Toimeka Eesti Naise lainepikkusel tahtsin veel lisada, et muuhulgas (kui kòik hàsti làheb ja kylm àra ei vòta) saame septembris endale pàris oma vàikese lapsjumala. Lapsjumal kasvab kenasti tànan kysimast ja kuna internetis kirjutatakse, et ta juba kuuleb, siis Roku aegajalt koputab kòhule ja manitseb:"Poiss, kàitu korralikult!" Selline isalik yhesònaga. Informeeritud isikud on juba teada andnud, et Tollo kyla naised valmistavad ette "yllatuskinki" - traditsioonilist tikitud voodilina. Lapsjumalale, mitte mulle. Kohalike tavade teemal informeeritumad sòbrannad hoiatavad aga Graveeritud Hòbesydamete eest. Siin olla kombeks kinkida noortele emadele Graveeritud Hòbesydameid, mis tuleb siis lapsevankri kylge kòik riputada. Ma ei kannata eriti taolist nodi, mistòttu sòbrannad soovitasid kòigil avalikel ja suguvòsayritustel sòna vòtta:"Kallid kòikkestesiinolete! Kui on yldse midagi, mida ma silmaotsastki ei kannata, siis need on graveeritud hòbesydamed. Tànan tàhelepanu eest!" Tehniliselt muidugi ma tahaks teada, et kui kingitakse mitu sydant, siis kas need kòik tuleb vankri kylge riputada justkui jòulupuu otsa? Vòi on kombeks, et ainult kokkuvòttes kingitakse ainult yks syda? Kuidas nad teavad, et yks syda on juba kingitud ja rohkem ei ole tarvis? Vòi on nii, et sydameid kingivad ainult konkreetsed inimesed? Nàiteks àmm? Neile kysimustele pole ma vastuseid leidnud. Samamoodi, nagu on ikka veel selguseta, kuidas nende sisseònnistamata traktoritega nyyd jààb. No justkui seksi teemal esitaks kysimusi. Kòigil suud vett tàis!
Varsti ehitan oma kàtega maja, teen doktorikraadi, kandideerin rannapiigaks ja eesti presidendiks. Seda kòike peale seda, kui veinimaja avamise flaieri ykskord kujundatud saame. Graafik M pani flaierile mingi imetabase punase volangi, mis nàeb vàlja nagu verelible. Me juba mitmeid pàevi diskuteerime, et see volang àra saaks vòetud. Eile kurtsin Rokule:"See verelible on nii... kuidagi... provintsiaalne..". "Aga me elamegi provintsis,"tàhendas Roku tàhelepaneliku inimesena ja lisas:"Las see punane volang siis jààda. M on nii kangekaelne, et mul kyll pole aega mingi flaieri teemal nii pikalt vaielda" Tàna rààkisin M.-i pehmeks, et verelibled ei sobi yldse meie yldise imago ja stiiliga, aga ta nòudis, et vàhemalt punane lehvgi oleks. Umbes selline, mida laste syndimise puhul meie kandis vàravatele kinnitatakse. Vaatame, mis sealt siis tuleb. Ise olen ka yllatunud, et M leebus. Vbl sellepàrast, et rasedaid ei tohi nàrvi ajada? Meil siin rààgivad kòik, et raseda naise tahtmine on pyha ning peab tunnistama, et siiamaani olen imestusega tàheldanud, et vastabki tòele.
Oh ja ma vòitlen tuhandete sipelgatega. Piisas, et paariks nàdalaks Eestisse minna. Tulin tagasi ja leidsin hulgaliselt inspireerivat materjali lemmiktoidublogi tarbeks (varsti saadan kaastòò àra) ning SIPELGAD. Fakken sipelgad on sisse kolinud. Ja àra ei làhe! Pole aega myrki ka ostma minna, sest ma olen nii toimekas. Mul pole kunagi sipelgad kòògis elanud. Mis neid seekord ahvatles? Kas tòesti see pann pòhjakòrbenud kartulitega, mille peale mina valasin vett ja Emake Loodus meisterdas kauni hallituse? Vòi oli see hoopis sygisvàrvides petersellikimp? Rohkem kandidaate pole. Anyhow, kas keegi teab, kuidas pisikestest mustadest sipelgatest lahti saada nii et ei peaks syndimata lapsjumalatele kahjulikke myrke kasutama? Olen proovinud neid systemaatiliselt tualettpaberi tykikestega lòmastada, aga korraliku genotsiidini siin veel ei kyyni. Rokuga oleme hetkel valinud restoranis vòi Roku vanemate juures sòòmise taktika. Vahel pole kumbagi varianti vòtta olnud, siis olime nàiteks yksòhtu sòòmata. Puhas elukeskkond ennekòige!
22 commenti:
Oi kui tore, palju onne! No sa oled heas seltskonnas, koik celebritid ja mina ka. :) Rahulikku ja roosat rasedust (voi helesinist siis...)
ma ütlen, see on mingi vandenõu. kõik blogardid jäävad järjest rasedaks :P palju õnne, mulle sellised uudised muidugi väga meeldivad :D
Ah, me oleme nii in vogue prouad :)) Aitàh ja palju ònne sulle! Vòi noh, jaksu ja tervist vist pigem. Ma loen su karmidest katsumustest ja elan vàga kaasa.
Palju palju õnne ;) Toscanas on vist teistsugused kombed, sest ei saanud me ÜHTEGI hõbesüdamekest!! ;) aga lapsjumal sai küll igasuguseid kullast käekette ja muid vidinaid.
milline uudis! wow! palju õnne ja l-jumalale ka! ja ei jõua seda eestiteemalist uudist ära oodata;)
Õnnitlused ja katsu siis hoogsalt oma õnnistatud seisundit ära kasutada enda huvides! mulle need hõbesüdamed kõlavad küll intrigeerivalt ja põnevalt.
ajasid korraliku kirsiisu peale, meil on praegu need nagu plastmassist tehtud ja hinnast ma üldse ei räägi.
eee...sipelgate kohapealt, et mina panin pärmipulga ja natuke suhkrut sinna peale ning asetasin "üllatuskingi" nende raja lähedale. peab ütlema, et läksid õnge (blokeerisin mõtte, mis pärm sipelga kõhus teeb...on neil ikka kõht?). teiseks leidsin nn "sipelgapuurid" e pisikesed karbi, kuhu külje peale tuleb auk teha ja siis nad marsivad sinna sisse....aga välja ei tule (jällegi ei taha mõelda, mis nendega seal tehakse.
mõlemad on ohutud .....
siinkohal õnnitlused tulevastele lapsevanematele, nii armas sündmus:D
hõbedast südamete kohta ütleks nii, et need on ju HÕBEDAST, niiet kraba kõik endale ja "pane tallele" (see on nii armas väljend, onju:D),
Näed kui tore uudis muu jutu sisse vaikselt poetatud :)
Nii pole meil ka edaspidi karta, et siin blogis teemapuudus kummitama hakkaks. Kui just ajapuudusega probleeme ei teki.
Õnne siit seitsme maa ja ühe ookeani tagant ka :)
Jaksu ja jõudu sulle siis kandmisel!
Ja kõigile huvitujatele. Mis te arvate, et need hõbesüdamed on mingid maitsekad tililulinad? Või ilusad kaunistused? No arvake uuesti. Me saime neid ka päris mitu tükki. Näiteks sellise: üks hõbesüda (mitte mingi südameke eks, vaid selline suuremat sorti mehe käelaba suurune), on rõõmsalt !roosasse! nahka raamitud ja sellel figureerivad paksud inglilapsed. Tegu pole ka mingi käsitööga, vormiga lihtsalt see laialivalguvate joonetga käkk sisse löödud ja asi ants.
Aitàh, aitàh! Te olete nii nummid. Ing, aitàh hòbesydamete teema pòhjalikumalt ette vòtmast. Minumeelest see roosas nahkraamis sydame nàide oli pàris hea, aitamaks Kodumaa lugejatel hòbesydamete probleemi mòòtmeid hoomata.
Õnne!
Tjah, see tekitaks ka minus kergeid foobiahoogusid :). Mulle kangastusid nimelt silme ette sellised armsad naturaalhõbedast kena pressitud mustriga südamekesed, aga antud juhul võib tulevane lapsjumal juba vankris saada tõelise disainifoobia ning terve tulevase elu lapata psühhiaatriatoolil selle tegelikku algust. Karm! Ikka hea ka, et meil siin jahedal kodumaal sellised kombed puuduvad.
Palju õnne Katu! Milaano kandist sai meie poeg ristimiskingituseks küll igasugu kullaträni - südamekesi ei mäleta, aga mõned kuldristid ja nii. Nende vastu pole mul midagi, aga palju hullemad olid need puukujukesed ja pildid ja pildiraamid jne lapsukese ja Mariaga või inglitega... Need läksid lapsevanemate ühisel nõul heategevuseks.
Palju õnne! Ja suur tänu igasuguste huvitavate traditsioonide tutvustamise eest, mudku loe ja naudi ja kõhista naeru, sest Bordoo kandis on inimesed sellega võrreldes ikka suhteliselt normaalsed (rohkem veini- ja naaritsakasukausku :))
veel see südameteema:
vanasti kui sõda tuli, (no see oli ikka õige vanasti) taoti adrad mõõkadeks ja vbl sõja lõpus ka vastupidi,
asi see nüüd südamed sõlgedeks pole taguda? vms.:)
no ikkagi rõhutan - hõbedast.... :D
eriti kui tütarlapseke peaks tulema...
Oii, vahva uudis! Jõudu, jaksu ja head kosumist! ;) Mul siin üks 7-nädalane mees ka pugiseb-nohiseb selle uudise peale rahulolevalt - on ikka jumalik küll :)
Noh kui sa làhed mu lapse blogis palju tagasi siis meid ònnistati 10 pòllega! Enamus sai ka àra kasutatud aga pàris naljakas oli! hòbesùdameid sai meie lapsuke vaid ùhe ja sellegi vàga maitseka ja imetillukese.. Ning muidugi oota papusid, ka need toovad ònne ning ka neid kingitakse rohkelt!
Nende h6besydametega on selline lugu ka, et ei maksa kohe sulatusahju viia, sest kui skis kinkja juhtub kylla tulema, eeldab ta, et kingitus ripub lapsukese h2lli kohal aukohal. Ja kui seda pole, siis n6rgemad solvuvad. Sedasi peresse viha ei ole ma isiklikult veel s6endanud tekitada, nii et sydamed ootavad kapinurgas oma aega.
Hissand-hissand, palju õnne teile jah! Mai jõua ju nii tihti netiavarustesse oma kahekuuse preilna kõrvalt, niet olen täitsa ajast maha jäänd - siuke uudis juba mitu pääva siin rippumas:)
Palju südameid teile (et saaks ikka sõlgesid hiljem taguda neist:) ja jõudu-jaksu! Seda läheb vaja, beliiv mii!
Palju õnne! Head uudised. Tekst on muutunud mitmekesisemaks ja ohtramaks.
Ning elu näitab, et kui lapsuke käes, muutub blogi leebemaks. Paljudel on muutunud. Aga alati võib ka erandeid olla :)
Palju õnne ja olgu jumal teie vastu armuline!
Pean ütlema, et seitsmekuuse tütrekese emana jään nüüd erilise huviga lapsjumaluse teemalisi postitusi ootama - et millised on kohalikud jumalakummardamistavad, riitused ja rituaalid. Loodetavasti ei nõua see jumal ohvreid, ehk piisab lihtsalt küünla panemisest (pun itended!).
Mir
Posta un commento