venerdì, novembre 05, 2010

Kus lõppevad viinamarjad ja algavad oliivid

Meie Kyla elab igal aastal kindla rütmi järgi. Augusti keskpaigast muutub liiklus kitsastel tänavatel erakordselt tihedaks. Kümned pisikesed traktorid rühivad veinikodade poole külluslike viinamarjakoormatega, millest tõusudel ja kurvidel üht-teist maha pudeneb. Oktoobri alguses lisanduvad käänulistele mägiteedele majasuurused tsisternautod, mis Gigantse Veinitootja väravatest sisse-välja voorivad ning kuu lõpupoole asenduvad viinamarjakoormad sujuvalt oliivikoormatega. Speaking of which, perekond T kutsus mind enda juurde oliiviõlitegu vaatama. Neil on mõned hektarid oliivisalusid ja pisike frantoio, kus nad lisaks enda oliividele ka ümbruskonna oliivikasvatajate saagi õliks pressivad. Oktoobris ja novembris, oliivide valmimise ajal podiseb vabrik ööpäevaringselt, et siis ülejäänud kuudeks mõtlikult vaikida.
Muide, õliteo ajal on õlipressi juures rohkem inimesi kui Kyla baaris. Nimelt kuna kõik oliivikasvatajad kogunevad pressi juurde, siis nende sõbrad, võlausaldajad, perekond ja muidu kiibitsejad tulevad ka sinna, kui on vaja midagi rääkida.

Läheme nüüd, lapsed, meiegi vaatama, kuidas oliiviõli tehakse.


Selliste pisikeste traktoritega jõuavad oliivid kohale:

Oliivisortide poolest on Itaalia maailma kõige liigirikkam piirkond. Kui näiteks Kreekas on umbes kümme sorti, siis Itaalias on neid sadu. Seda kuulsin ma muidugi Itaalia oliivikasvatajate käest, nii et vbl kreeklastel on selles osas teine arvamus. Oh ja tõelised õligurmaanid sobitavad õli toiduga täpselt samamoodi nagu seda veiniga tehakse ning meie kohalikus sommeljeede kuukirjas on juba tekkinud spetsiaalsed oliiviõli rubriigid, kus asjatundjad erinevaid cultivar'e degusteerivad ja kommenteerivad:


Alustuseks muudetakse oliivid nende veskikivide vahel püreeks:
Oliivipüree laotub õhukestele ümmargustele alustele:
Sellel pildil näetegi masinat, mis püree "pannkookide" peale laob ja teist masinat, mis "pannkoogid" torniks laob. Taustal tegutsevad väsimatud veskikivid:

"Pannkoogitornid" surutakse kokku ja õli tuleb püreest välja:


Värske õli niriseb spetsiaalsesse renni:
Selline näeb välja filtreerimata oliiviõli, nii nagu ta pressist välja tuli:
Ja selline on filtreeritud oliiviõli. Roku rääkis, et kui ta väike oli, siis neil oli sügisel kombeks vanaisaga Kyla leivapoest värsket saia osta ja frantoiosse sõita, kus siis soe saiaviil õlikraani alla pandi. Olla jumalik maitseelamus:
Siin näeme seda, mis "pannkoogist" peale pressimist järele jääb. V. rääkis, et need jäägid ostetakse temalt kõik ära. Sellest kuivast massist pidavat tegelikult veel mingi õli kätte saama, mis olla tegelikult musta värvi ja võrdlemisi kole. Vanad roomlased olla seda õli lampide jaoks kasutanud. Tänapäevane teholoogia võimaldab "lambiõli" kenasti roheliseks ja lõhnavaks muuta ning lõppsaadust võite kõik supermarketitest osta. Kuna olen paranoik ja tervisepede, siis peale selle info omandamist ostan nüüd ainult extra vergine oliiviõli, kus on selgelt kirjas, et õli on ainult mehaaniliselt pressitud:

Siin aga värske oliiviõli kenasti pudelitesse pakitud. K ja M, kui te seda loete, siis needsamad toongi teile homme:

5 commenti:

Anu ha detto...

Hmm, mina teadsin, et need pressitud 'pannkoogid' lähevad loomadele söödaks. Ju siis jäi midagi märkamata. Või siis räägiti metafoorides :P

Anonimo ha detto...

ajab ikka isu peale küll.

Katu ha detto...

@Anu: vbl làhevad ka loomadele sòòdaks. Igatahes Anonyymsele Kommentaarijale tuli isu peale kyll :)

Anonimo ha detto...

...meil siin Pisa làhedal pisikeses frantoios polnudki mingeid pannkooke!!Natuke teistsugune tehnoloogia oli ja hoopis suur suur oliivisodi hunnik vàljas, mis muudkui kerkis ja kerkis. Mulle kui suu ammuli uudistajale siis rààgiti, et sellest sodist pressitakse veel, ma parem ei kysinud, kus see myyki jouab!! ;) aga vàrseke oliivoli saiaga on nii hea...

Katu ha detto...

Jap, eks kindlasti on igasuguseid erinevaid mooduseid, kuidas oliivist òli vàlja saab. Mis sodi puudutab, siis ma ka ei kysinud, aga V. lahkelt rààkis. Vbl siis poleks rààkinud, kui ma oleks òelnud, et ykspàev kirjutan sellest Kodumaale?