Kummaline...

Vàhe sellest, et mul hiljuti itaalia keele asemel ainult vene keel pàhe tuli, on meil abielus muidki vyrtsikaid syndmusi aset leidnud.
Nàiteks tàna òòsel àrkasin selle peale, et Roku vàhkres justkui pòòrane, siis àrkas yles ja teatas hingeldades, et nàgi òudusunenàgu. Valmistusin huviga rongiònnetusteks, madu-ussideks ja vampiirideks. Minu mòningaseks pettumuseks ilmnes, et tegelikult nàgi Roku unes, et ma olla otsustanud kellegi meessoost sòbraga Brasiiliasse sòita ja yleyldse Roku maha jàtta. Vahemàrkusena mainin kiirelt àra, et veel hommikusòògi ajal oli Roku unes nàhtu yle vòrdlemisi tigestunud.
Yhesònaga, kuulasin Roku àra, embasime, kinnitasime teineteisele igavest armastust, uinusime ja mida mina nyyd unes nàgin! Nimelt sòitsime Rokuga lennuki katusel istudes (sic!) Afganistani ning esimese asjana maandusime mingis afgaani uusrikaste òòklubis, kus sàtendavates bikiinides idamaised sireenid Roku vastu naaldusid ja vòrgutavaid pilke saatsid. Uff!