mina ja mu glamuursed neljakymnendad

roialto on abiks koht. ma pole vist milaanos nii odavalt veel sòònudki. maasika daiquiri (suurusjàrgus tagasihoidlikumat sorti àmber) maksis kaheksa eurot ja kui drink ostetud, siis sai toidujagamise punktidest sòòki juurde vòtmas kàia. igatahes mul sai kòht enne tàis, kui kòik toidupunktid làbi jòudsin kàia.

roialto on vàga nummi ka selle poolest, et seal on palju pisikesi laudu, mis on teistest raamaturiiulitega eraldatud. umbes nagu elutoas hàngiks. minu arvates vàga sympaatne.

nyyd muidugi lugejad eestist tahavad kohe seda kohta tsekkima tulla. aga ma pean hoiatama, et enne roialtosse minekut tuleb kodus vetsus àra kàia. peldik oli pàris... noh... yrgne. auk pòrandas lihtsalt ja augu ymber mingid loigukesed ja tualettpaberi riismed. ma igatahes hoidsin jalad risti senikaua kui hotelli jòudsin.

milaanos olla lokaal gattopardo, kus saab aperitiivile ainult siis, kui vàhemalt 30 aastat vana oled. vàhemalt yks pòhjus, miks tasub 30ne olla... mu teine pòhjus, miks tasub 30ne olla, oli vòimalus 12 aastat nooremat armukest pidada. no seda armukese vòimalust pole ma veel realiseerinud, aga gattopardo peale mòtlen igatahes tòsiselt.

tàna algab loodetavasti viietàrninàdalavahetus brysselis. olen vàga erutatud.
noh, loodan, et stjuuardessid ei streigi ja muud taolist ei juhtu.