lunedì, luglio 21, 2008

aitàh, et vòtsite kuulda muusikat mis teeb head



Dagò, Chalice ja Lenna Kuurmaa kontsert oli selline elamus, et kui ma oleks Eestisse tulnud ainult yheks òhtuks ja ma oleks ainukese asjana ainult sellel kontserdil kàia jòudnud, oleks ma rahuolevalt blogis nentinud, et tasub ikka vahel Eestis kàia.

Ma polnud kolmest esinejast yhtegi varem pàriselt nàinud.
Enne kontserti teadsin, et Dagò on yks masendava frisuuriga keskealine tyyp, kes Kuku raadios reklaame loeb. Chalice kohta teadsin, et ta on ràppar ning meeldib Tallinna inimestele ja Toomas Hendrik Ilvesele. Lenna Kuurmaa oli mingi tytarlastebàndi tibi R-Kioskist nàhtud Kroonika esikaanelt.

Kontserdi jooksul muutus kòik. Lauludest teadsin vaid yksikuid, aga sellest polnud hullu. Meeleolu oli eestlaslikult ylev. Vòi vàhemalt mulle tundus nii.
Lava oli tehniliselt vàga hàsti teostatud, ekraanid ja parv kaameraid ja puha. See pani mind juurdlema kontserdi vòimaliku marginaali yle, arvestades tehnika maksumust ja personalikulusid, odavat piletihinda ja vàhest publikut. Ma ise loodan, et marginaaliga on noortel korraldajatel ja esinejatel hàsti, sest minu arvates olid nad vàga tublid. Yldsegi ma arvan, et nad oleks vòinud ikka pileti eest pisut rohkem kui 175 krooni kysida. Nàiteks 200 krooni. 25 lisakrooni tòelist huvilist kontserdilt eemale ei peletaks ning arvestades, et kohal oli ca 600 inimest, oleks nad marginaali vabalt 15K vòrra suurendanud. Aga see selleks.

Dagò osutus sympaatseks masendava frisuuriga keskealiseks tyybiks, kelle olekust òhkus mòòdukat sarkasmi, karmi pealispinna alt làbikumavat kirge ja sygavat elutunnetust.
Chalice oli ràppiv Karlsson –kòhukas traksipykstes noormees, kes tegi vàga nòtkelt pòlvetòstejooksu ja mingit India tantsu ning ràppis nagu noor jumal. Tal oli ka uskumatult hea huumorimeel. Ilmselt on ta ka vàga enesekindel mees, sest ainult tòeliselt enesekindlatele meestele on lubatud selliste traksipykstega inimeste ette ilmuda.
Lenna osutus imekauniks roki-inglikeseks, vàga armas segu lapselikust spontaansusest ja enesekindlast diivast. Kui ta laulma hakkas, kuulasin imetlusest suu ammuli. Ma arvan, et kui ma suureks saan, siis ma tahaks olla ilus ja andekas nagu Lenna.

Oli vàga tore.
Tallinnasse sòit toimus Hu plaadi saatel. Oli samuti vàga tore. Millegipàrast ’UV Faktor 5’ kummitab praegu.

Pòhitegevuse vallast aga jàrgmine kokkuvòte:
- salvesti porgandimehu
- vanaema marjakook
- vanaema kotletid
- koorekastmes kana
- kanepisokolaad (ma sain seda pàrnus picadilly kohvikust ja juurdlen, kas tasub lennukisse kaasa vòtta)
- vahustatud jogurtid (nii metsamarja- kui ka maasikamaitseline)
- rohelise sibula salat
- purk kondenspiima (lòppes otsa paari tunni jooksul)
- eesti kirsid
- eesti maasikad
- eesti herned
- virgin mojito (ilmselt see ei kuulu just innovatiivsete eesti maitsete hulka, aga igatahes enne eestisse tulekut polnud ma seda proovinud)
- keefir
- porgandimahl
- eesti kohvikoor
- meloodia òuna-pirnijogurt
- funktsionaalne jogurt kookosemaitsega (mis see tàhendab, kui jogurt on funktsionaalne?)
- mannapuder pannkoogimoosiga
- kalevi valge shokolaad maasikate ja mingi muu jamaga, mis kokkuvòttes oli yks mòttetu projekt
- kondenspiima maitselised kypsised (mòttetud)
- lihapirukas (lehttaignas, ma veel tegelen pàrmitaignas lihapiruka otsingutega)
- aura ploomimahl
- maasika-tomati jogurt
- 'hagari' leivake
Kui tàhelepanelikel lugejatel tekib kysimusi minu kaalu suhtes, siis vòin teada anda, et kaalusin end enne Tallinnasse jòudmist ja nyyd peale nàdal aega eesti toiduga eksperimenteerimist. Tulemus on tàpselt sama. Laki mii.

7 commenti:

Anonimo ha detto...

Pärmitaignas lihapirukat peaks Rimidest saama. Seal Fazeri vms letis tavaliselt leidub.

Ruudi ha detto...

ma sain tàna ahjus tehtud sokupraadi :D
( ja kohe làhen teen vòileivakese maheleivast suitsusokuga)

ja mul saab lapsuke eestimaa klassikat, òues hoovis magada kàrus :) ( ning mina samal ajal rahus netis surfata)

karmen ha detto...

välismaal olles igatsen ainult oma ema köögi järele - hetkel mõtlen ta pikast poisist ja praetud lestadest ning pisarakook ei oleks ka paha idee. ja prisma letis müüdavast heeringafileest. edu sulle uute maitsete leidmisel!

Chalisist - mu 81 aastane tädi fännab teda millegipärast. eelmine aasta oli tal juubel ning esinema oli kutsutud Kuslap, aga tädi teatas, et Chalis oleks olnud parem :)). sel aastal ta pojatütar ütles, et 85-ks juubeliks ta selle Chalisi ka saab, teda ei huvita vanaema sõbrannade minestamine. jään seda sünnipäeva igatahes huviga ootama!

Katu ha detto...

sokupraad!
mis pikka poissi puudutab, siis rààksin vanaemaga pòhjalikult sellest, et mis eesti toite ma itaalias teen ja ta soovitas ikka pika poisiga tegeleda.

yldsegi ma arvan, et karmenil on vàga vinge vanaema. kas ta ka internetis kàib?

jah, ma olen nòus, et see on vàga eestlaslik, kui laps magab òues kàrus ja emme on internetis :)

luize ha detto...

Kena, et muusikaelamis toimus, mai saand pildi järgi hästi aru, millises aigas kontsert toimus, Elvas?
Tartus oli ikka hulgaliselt rahvast, kindlasti rohkem kui 600. Nii et kokkuvõttes jäid ikka plussi ma loodan.
Ja täpsuse huvides olgu öeldud, et Dagö ei ole keakealine kõhukas. See oli ikka Lauri Saatpalu. Kes ei loe KUKUs ainult reklaame. Teeb saateid ka jälle, õnneks. Dagös on ikka rohkem sisu ja tegijaid, kui Saatpalu loeks, missa siin kirjutad, ta kindlasti poetaks selle peale midagi mürgist.

Katu ha detto...

aitàh Luizele tàpsustuste eest.
òigluse huvides ma sissekannet parandama ei hakka, aga loodan, et kui Lauri S kunagi mu blogi loeb, siis ta vaatab ka kommentaarid hoolega làbi :)

Pipi ha detto...

Mul hakkas kahju, et ma seda kontserti ei näinud! Ja panin tähele, et on veel inimesi, kes sinu arvamust jagavad: http://www.smilefoto.ee/index.php?showimage=722