giovedì, gennaio 03, 2008

Alanud aasta puhul üks asjakohane sissekanne

Ma loen praegu Erlend Loe raamatut "Naiiv.Super".
(siinkohal tervitused K-le, kes selle äärmiselt paeluva raamatu mulle välja laenutas)

Raamat ei ole veel päris läbi saanud, aga kes seda raamatut on lugenud, mõistavad, miks mul tekkis siinkohal vastupandamatu soov üks nimekiri teha.

2007 aastal:

- Tajusin, et tegelikult ei ole enam üldsegi kindel, mis on õige ja mis on vale. Ainuke kindel asi on see, et everything depends... Teine kindel asi on see, et miski pole nii nagu ta näib.

- Sain teada, et Itaalias ei ole elu ei kerge nagu Eestis.
Ma olen täiesti veendunud, et kes Itaalias hakkama ei saa, on normaalne inimene, kellel pole lihtsalt vedanud geenide, tutvuste ja muu seesugusega.
Aga kes Eestis hakkama ei saa, peab ikka puhta loll olema. Uskuge mind, eestlased, mitte kusagil mujal ei ole nii kerge hakkama saada, kui Eestis.

- Õppisin itaalia keeles rääkima.

- Avastasin endas paranoilisuse ja pohhuismi lätted. Varem ei olnud ma nende lätete olemasolust eriti teadlik.

- Õppisin hindama selliseid elukvaliteedi normaalsel tasemel hoidmiseks vajalikke nähtusi nagu antipasti di mare, cafè ristretto, rand, max & co, läbipaistev merevesi, american eagle outfit, puuviljaturg, perekonna kaitsev haare, läbirääkimisoskused, inimesed kes ei jää koosolekutele hiljaks, originaalkeeles filmid, skype, rätsepakunst, päikeseprillid, sõbrad.

- Leidsin üllatusega, et kui üldse mitte trenni teha, ei pruugi tegelikult paksuks minna. Pigem vastupidi.

- Harjusin Roomas autoga sõitma. Jah, inimene harjub kõigega.

- Kaotasin oma identiteedi. Hea uudis on see, et leidsin oma identiteedi selle aasta lõpus uuesti üles ja õnneks sain identiteedi kaotusest alles siis aru, kui olin ta taasleidnud. See on minu jaoks päris oluline asi, aga ma pole veel valmis sellest blogima.

- Jah. Ma õppisin pastat tegema ja veine toitudega sobitama.


Mida 2008 aastalt oodata:

- Tahaksin saada veel kavalamaks. 2008.aastal tahaksin saada sama kavalaks kui itaallased ja õppida nende skeeme läbi nägema. 2009 aastaks jätaksin ma eesmärgi jõuda järgmisele levelile, ehk hakata itaallasi üle kavaldama. Mulle tundub, et itaallaste ülekavaldamine hõlmab kõrgetasemelisi maksupettusi, oskust manada ette pokkerimängija ilme ning muud säärast, milleks ma 2008. aastal pole veel päris valmis.

- Siis ma tahaksin õppida itaalia keeles ilusaid ametikirju ning raporteid kirjutama.

- Ma tahaksin rohkem vaba aega ja teha vähem seda oimetukstegevalt nüri tööd, mida ma pean Itaalias tegema. No kurat ja põrgu. Ma saan varsti kolmkümmend, aga teen kaksteisttundipäevas PowerPointi presentatsioone. Ei. Nii ei lähe.

- Ma tahan ja pean hakkama uuesti trenni tegema. Itaalias on raske trenni teha, sest jõusaal ja ujula on ainult sel ajal avatud, kui ma pean kontoris oma nüri tööd tegema. Aga ma tahan trenni teha ja ma leian kindlasti selleks mingeid mooduseid.

- Ma tahan kõiki iidseid Rooma varemeid põhjalikult kylastada.

- Ja Veneetsiasse tahan minna maikuus.

- Pean õppima raha kokku hoidma. Kurat ja põrgu. Olen varsti kolmkümmend, aga ma pole õppinud raha kokku hoidma. Muidugi, mu vanaema saab tänavu kaheksakümmend, aga temagi pole õppinud raha kokku hoidma. Ma arvan, et mu rahaprobleemides on süüdi geenid. Kui ma ükskord olen suuteline rahaga mõistlikult ringi käima, siis olen järelikult geenidest võitu saanud.

- Tänavu tahan osta jooga DVD ja hakata hommikuti selle saatel joogaharjutusi tegema.

- Aasta lõpuks tahan olla pädev veinide küsimuses. Alustasin sellest, et ostsin entsüklopeedilise teose "Wine", mis kaalub umbes sama palju kui viieaastane laps. Seda ma veel ei tea, kuidas ma selle teose siit Eestist Itaaliasse toimetan.

- Ja siis ma tahan vähemalt 5 itaaliakeelset raamatut läbi lugeda. Need peavad olema Itaalia kirjanike kirjutatud. Kindlasti üks neist saab olema Machiavelli "Il Principe".


Päeva sõna: lesila.
Päeva laul: The Electrons "Dirty Basement"

12 commenti:

sofie ha detto...

Väga ilus nimekiri! Kui sa K-d ilusti palud, siis laenab ta sulle ehk natukeseks ka kopsimisalust. Või vähemalt lubab sul sellega natuke aega kohapeal kopsida:) (Kui see on ikka see K, keda mina mõtlen;)
Erlend Loe raamatut soovitan soojalt ka kõigil teistel lugeda. Äärmiselt tore raamat.

Credo ha detto...

selleks, et veinidest midagi teada,e ei pea ennast vägistama ja 5 aastase lapse suuruseid raamatuid lugema.
piisab sellest, kui minna tööle alkoholifirmasse, kõrvad lahti hoida, osata küsida ning loomulikult palju praktilist tööd ;).
mina oma pea aastaga olen küll rahul :)

Leelo M. Umbsaar ha detto...

armas Katu,

aitäh Sulle eelmise aasta Itaalia blogihetkede eest. head uut 2008!

Sinu lugeja Kaug-Idast,

Leelo Maarja

p.s.tundub, et mina olen pärast mitut aastat oma Itaalia-śokist juba vaikselt üle saanud. õnneks on jäänud armastus Barolo veinide ja Toskaana söögi vastu ;) (ning ületamatu Piemonte kuum śokolaad..)

Tatsutahime ha detto...

Kui viis itaaliakeelset raamatut plaanis, siis...

Ma küsisin kunagi, et mis on viis raamatut, mida iga itaallane on lugenud, et need oma nimekirja panna ja sain vastuseks:

"Ära unusta, et õnnetuseks paljud itaallased enam lugeda ei armasta, aga:
1) "Divina Commedia"
2) "I promessi sposi" di Alessandro Manzoni
3) "I malavoglia" di Verga
4) "Pinocchio" di Collodi
5) "Il gattoprado" di Tomasi Di Lampedusa"

Mina igatahes Dantet ei ole veel originaalkeeles lugeda julgenud, Pinocchiot küll ja Alessandro Manzonit parasjagu veerin (selle lugemine on oluline eelkõige seetõttu, et "I promessi sposi"-st sai alguse see itaalia keel, mida me praegu tunneme - noh, ja mille televisioon on Rooma dialektiga kokku sidunud ja veel üle maa ühtlasemaks lihvinud). Omast kogemusest soovitan veel sellist autorit nagu Mario Rigoni Stern (eriti "Il bosco degli urogalli" ja "Il sergente nella neve")

Muide, itaallaste skeemide läbinägemiseks vaatasin mina hakatuseks Milena Gabanelli saadet "Report", mille positiivne külg on see, et sa ei õpi mitte ainult itaallaste skeemidest vaid kõigi teiste skeemidest ka läbi nägema. Tead, Eestis on ka neid skeeme ja kõrgetasemelisi maksupettusi õõvastav hulk :)

[muide, sind - teid - oli armas näha]

tkaldaru ha detto...

Alustada itaaliakeelseid raamatuid Machiavelliga on päris originaalne üritus. Aga edu sulle ja pärast anna teada kuidas oli, mina igatahes esimesest paarist leheküljest kaugemale ei jõudnud. Lõpetasin just D'Annunzio "L'innocente" mis oli ka paras pähkel - paljusõnaline ja vähe sisuline. Kui sa aga klassikuid tahad proovida, siis soovitan Pirandello novelle - minu üks tugevamaid lugemiselamusi itaalia keeles.
Toomas Roomast

P.S. Complimenti per il blog!

Ruudi ha detto...

issver kohe mingeid klassikuid!!!???!!! MIna lugesin igast noiri enne, siis terzanit.. nohh ja nüüd montessorit ( eksole, lastest). Itaalia keeles on nii palju head kirjandust, miks kohe hakata mingied klassikuid purema? Et nagu shikk on intelligentsi panna? :D ( mingi eestlaslik tendents viimasel ajal vist)
Tegelt tahtsin ma hoopis küsida, kas Katu äkki viitsib kokuka pilte ka laiali saata? mariunt@yahoo.it peale näiteks:)

Tatsutahime ha detto...

Noh, Machiavelli oli selles nimestikus küll lootuse pärast, et äkki õpib vajalikud kriukad kätte? Aga ma mõtlen, et "Il promessi sposist" õpib ka tarvilikud kriukad kätte ja võib-olla pareminigi.

Teisest küljest, Machiavellit olen ma originaalis väikeste tükkidena lugenud küll, ei ole nii hull midagi kui tunduda võiks. Kuid samas ma ei alustanud algusest vaid väljavalitud huvipakkuvates juppidest, mida olin osaliselt varem tõlkes lugenud.

Katu ha detto...

Tere!

Praegu on elumere tormised lained kandnud mind internetist hyljatud Milaanosse.

Ma aegajalt kàin siin teie kommentaare vaatamas, kui sekundiks internetti pààsen, aga nyyd siis vastaks kohe kòigile korraga.

Esiteks, Sofie, kopsimisalust ma proovisin ja oli vàga hypnootiline (on kyll see K, keda sa mòtled). Sòltuvused on karmid asjad, nii et ma selle kopsimisalusega oleks ettevaatlik ja rohkem ei kopsiks :)

Veinide suhtes tahaks aga Credole teada anda, et kui tànavu hea viinamarjasaak tuleb ja yldse ònnestub veinitòòstus kàima lykata, siis ma satungi nagu iseenesest alkoholifirmasse tòòle vist. Aga seda raamatut oli enamvàhem selleks vaja, et alkoholiga rohkem nagu sinasòbraks saada :)

Aga nyyd lemmikteema - raamatud.
Tatsutahime, Toomas ja Ruudi, aitàh raamatusoovituste eest. ma panen need kòik endale kirja ja pean ytlema, et Machiavelli suhtes muutusin nyyd pisut ettevaatlikumaks kyll :)

Ei saa màrkimata jàtta, et siit kòrvalt C vastas mu kysimuse peale, et promessi sposi on pàris karm pirukas algajale itaalia keele ja kirjanduse huvilisele :) Itaalia koolides pidavat peaaegu terve aasta seda raamatut analyysitama ja làbi nàrima. Ei tea, kas see vastab tòele..

Katu ha detto...

Leelo, mis vàrk itaalia-shokiga oli?

midaiganes ha detto...

Ei see Promessi Sposi nüüd nii hull ole, ma lugesin selle ühe esimese raamatuna itaalia keeles ja ei mäleta küll, et kimpus oleks olnud. Tõenäoliselt Itaalia koolis puuritakse süviti läbi, sellest see hirmutamine.

Tatsutahime ha detto...

"I promessi sposi" on minu arvates algajale - mulle endale vähemalt - raske just selle tohutu keelelise rikkuse pärast. Viidete pärast Itaalia ühiskonda ka, aga täiskasvanule see ei ole enam tappev. Kuid noh, Rigoni Sterni loen ma peaaegu ilma sõnaraamatuta, Alessandro Manzonit kindlasti mitte, vist lehekülgegi ei ole seni suutnud ilma abita lugeda.

Kuid samas, kes sul keelab seda raamatut aastakse pureda ja Rokut küsimustega piinata :P

Muide, Pirandello näidendid on ka uskumatult head, aga novellide puhul ära ära kohku, kui sa hakatuseks satud Sitsiilia dialektis kirjutatule ja sõnagi aru ei saa - ta kirjutas ikka itaalia keeles ka :P

Katu ha detto...

oh, sitsiilia dialekti ma ei karda - mul on pooled kolleegid kas sitsiiliast vòi campagnast, nii et ma saan nende kàest alati jàrele kysida, kui mingi dialekti otsa komistan :)