venerdì, ottobre 19, 2007

aga tòepoolest, kuidas pealkirjastada see mòte?

Mulle ei meeldi kaua tòòl olla.

Ma tunnen inimesi, kes arvavad, et olen karjààridaam, aga – siiralt – kui kuidagi ilma tòòd tegemata pappi saaks, siis ma ei teeks yldse tòòd.
Kahju, et ma rikas pàrija ei ole. Tòò on nòme, ausalt. Ma teen tòòd ainult raha pàrast. Kui saaks kuidagi nii, et tòòd ei peaks tegema, siis ma ainult òpiks ylikoolides antropoloogiat ja kirjandust ja erinevaid religioone. Ma kirjutaks raamatute retsensioone. Ma vòitleks inimòiguste eest. Ma òpiks igasuguseid eksootilisi keeli, et lugeda raamatuid ja vaadata filme, mida inglise keelde pole tòlgitud ja et rààkida inimestega, kes inglise keelt ei rààgi. Ma kasvataks ròdu peal maitsetaimi ja toas làrmakaid lapsi. Ma oleks keskkonnateadlik ning poliitikast ja klassikalisest muusikast hàstiinformeeritud.

Kòiki neid asju teeks ma, kandes seksikaid kingi. Mitte mingeid banaalselt seksikaid, vaid selliseid iseloomuga kingi. Selliseid kingi, mis on nii silmapaistva karakteriga, et kui need kingad jalga panna, pole enam meiki tarviski ning piisab lihtsast mustast kasmiirdzemprist ja sirgetest mustadest pykstest. Selliseid kingi, et ootad hommikul metroos rongi ja korraga keskealine stiilne daam teeb ootamatult komplimendi. Pyksid peaksid ka kvaliteetkangast olema. Must on tegelikult nòudlik vàrv, mingi suvalise nailoni kujul see hea vàlja ei nàe. Ma vaataks mingit villa, kus on 3% elastaani (S, seda ma kirjutasin sinule mòeldes :P )

Pagan, diip mòte làks tàiesti rappa.

Aga pàriselt ka ma vòitleks inimòiguste eest.
See pole mingi tàna-hommikul-àrkasin-ja-tuli-mòte.
Ma arvan, et kòigil inimestel peab olema òigus vabale enesevàljendusele, valida vabalt religiooni ja saada head haridust.
Nende asjade eest ma seisaks.
Ja ma tòestaks, et inimòiguste eest saab vòidelda, silmapaistva karakteriga kingi kandes.
Lo farò*.


*no ma pole mingi kadaka-itaallane, aga eesti keeles puudub tegusòna tulevikuvorm, mida siinkohal oleks olnud sobilik kasutada

8 commenti:

Oudekki ha detto...

Mis sa ikka nii pikalt kirjutad, ütle kohe, et sa tahad teiseks Rossana Rossandaks hakata. Noh, mul on hea meel, et sa rikas pärija ei ole sellel puhul, üks RoRo on piisavalt hull.

Muidu tekkis mul see küsimus, miks raamaturetsensioonide kirjutamine või siis jälle antropoloogi uuringud ja tegevus töö ei ole? Miks sa ei või antropoloogina või religiooniteadlasena raha teenida või oma eksootiliste keelte oskusega?

Veel - näitad üles assimileerumismärke - usud itaallaslikult, et töö on see asi, mida sa muidu mingil juhul ei teeks, kui raha ei makstaks, miski, mis on definitsiooni põhjal ebameeldiv. Kuhu on jäänud aus nõukogude kasvatus :P

Anonimo ha detto...

Miks sa seda kõike, mis loetelus toodud, ei tee? Väidetavalt on Eestis vaid üks antropoloogiaprofessor (tema enda andmeil) ja temagi õpetab Helsinkis. Harli

Katu ha detto...

tàhendab, antropoloogi tòò vòi raamaturetsensioonide kirjutamisega on sama asi, nagu tom sawyeri aiavàrvimisega. noh et mingeid asju on tasuta palju àgedam teha, kui raha eest.

mis aga vana head nòukogude kasvatust ja Rossandalikke eeldusi puudutab, siis mòned kolleegid on juba tàheldanud, et mul on potensiaali saada heaks ametiyhingujuhiks.
Ma nimelt olen nyyd kohalike oludega kohanenud, ylbeks muutunud ning protesteerin hàbenemata, kui peame yletunde tegema puhtalt sellepàrast, et peab mingit ylemust ootama òhtul kella yheksani vòi kui keegi ylemus plòksib, et pole sobilik tegeleda itaalia yhiskonna fundamentaalsete alustalade toestamise ehk kohvibaaris cornetto-cappuccino manustamisega.

Anonimo ha detto...

jagan igati su veendumust tööl käimise mõttetusest. itaalias läheksin sinu blogi järgi otsustades üldse hulluks. tulin ise töölt ära, teen mis meeldib ja millal meeldib. hetkel meeldib sõbranna lillepoes vahel abiks käia. õnneks mees sellele jamale veel väaga viltu ei vaata ja ega see elukvaliteet just alla pole käinud. raha kulub hulga vähem kui tööl käies: olen alati arvanud, et tööl käimine on kallis lõbu.

aga jah, kui sulle antropoloogia ja raamatutele retsentsioonide kirjutamine meeldib, lase käia. alusta kasvõi mõnele eesti väljaandele retsenseerimist, nt naistelehele. sinu stiili puhul oleks see kindlasti menukas. raha saamine on lihtsalt lisaboonus. sa oled nii noor, et võiksid küll teha, mida tahad. aga sulle ju see ametiühingu-värk on ka olnud südamelähedane ja nagu oled kirjutanud, siis üks mõnusamaid tegevusi sealkandis.

mnjah ha detto...

Haa, mina olen ka tubli eestlasena "kuulus" töö juures just sellepoolest, et minu järgi saavat kella õigeks keerata :-) Ja loomulikult krapsan ma kell 19 ilusasti töö laua äärest püsti - mille peale ülemus hüüatab, oh, juba kell 19? Mu naine lööb mu maha, kui kohe talle ei helista...

Oudekki ha detto...

Ma tunnen siirast rõõmu sellest, et minu tegevus on eelkõige akadeemiline ja seejärel projektipõhine (valimisvaatlus), seega igasugused kellaprobleemid jäävad tegelikult ära :)

Mis puutub tasuta/raha eest tegemisse, siis ma pean tunnistama, et ma teen mõlemat asja selle pärast, et ma tahan neid asju teha ja kui ma oleks rikas pärija, siis ma teeksin ikka neidsamu asju, mida ma praegu teen. Võib-olla teeksin midagi lisaks (ostaksin natuke maad, et 'ndrangheta ei saaks sinna sodi ehitada vms). Selles mõttes olen paljudega vaielnud, et kas see on üldse töö, mida ma teen, kuna see meeldib mulle.

See, mida sa kirjutad aga ametiühingutest - seda ma tunnen täpselt samamoodi siin, et tegelikult ma sobiksin ametiühingukarjääri tegema :P Võtame siis siinsed ametiühingud üle :P

Oudekki ha detto...

Ah jaa, ja siis ma mõtlen siin juba teist päeva, et sa kasutad siin ju tulevikuvormi mitte tulevikus toimuva tähenduses vaid tingiva kõneviisi tähenduses ja tingiv kõneviis on eesti keeles ka täitsa olemas.

Või sa üritad teha sõnamängu, et ei olegi tingiv, et sa hakkad kõike seda tegema. Kohe :P ?

Anonimo ha detto...

Suurepärased mõtted! MInd on surmani ära tüüdanud, et popp on palju tööd teha ja pidevalt ringi sehmerdada, et vat siis oled edukas ja tore inimene....
Ei jõua ära oodata, et inimesed hakkaks enda ümber teisi nägema ja rohkem oma lähedastega aega veetma. Khjuks jah ilma rahata ei saa aga nagu näha siis paljud ei jõua karjääriedukusega ka ilmtingimata hingerahuni....

Sinu mõtted on mõnusad!

Praktiseerin ise kaa kodus olemist ja vahel natuke töö tegemist ja mul on aega lapse ja pere jaoks ja maitsetaimede kasvatamise jaoks :P

E.