giovedì, settembre 06, 2007

Itaalia ajakirjanduspreemiad

Vòtsingi kàtte ja korraldasin kiire otsingu internetis, saamaks teada, mille eest Itaalias ajakirjanduspreemiaid vàlja antakse.

Loomulikult kappas interneti mòòtmatutest avarustest sadu erinevaid, otse loomulikult igayks unikaalne ja vàga olulise tàhtsusega, Itaalia ajakirjanduspreemiaid arvutiekraanile.

Nàib, et igal fondil, asutusel ja Mòttetul Màgilinnal vòi Suvalisel Saarel on siin oma ajakirjanduspreemia. Kyll aga eristus selline asi nagu Il Premiolino, mis olevat Itaalia kòige vanem ja prestiiz’ikam ajakirjanduspreemia. Ma ei tea, kas on. Ma usun kòike, mis on kirja pandud.

Mille eest siis Itaalias Il Premiolinosid antakse?

Vaatame 2006 aasta laureaate.

Riccardo C (IlSole24Ore) sai preemia selle puhul, et on toonud 'kuiva majanduse ja finantsmaailma kultuurse inimlikkuse tuulehòngu', kajastades kultuuriteemasid lehe pyhapàevalisas.
Eee.. mingi elutòò preemia vist, sest konkreetset artiklit vòi asja polnud nagu vàlja toodud.

Fabio C (Sky Sport) sai preemia jalka MM ylekannete eest. Huvitav, kas jalka ylekanded làhevad kvaliteetajakirjanduse alla? Hea kyll, vaatame edasi.

Jàrgmine on Daria B (TV la 7). Tema sai preemia oma jutusaate eest ‘Le Invasioni Barbariche’ (tòlk. Barbaarsed Invasioonid). Selgitus on ka toodud, et see jutusaade on suurepàrane nàide sellest, kuidas saab teha nishisaadet (loe: huvitab vàheseid inimesi), aga ‘on sellegipoolest meeldiv ja tore’. Hmm...

Valisin TV la 7 kodulehelt yhe Daria jutusaate vàlja. Oli mingi intervjuu yhe Ameerika koreograafi ja baleriini Daniel Ezralowiga. Daria nàis olevat pisut ebakindel, aga pyydlik noor naine. Temataolised on lapsepòlves niisugused vaiksed valgete sukapykstega tydrukukesed, kes istuvad esimeses pingis aga iial kàtt ei tòsta. Mulle ei meeldinud eriti, et ta luges oma kysimusi ja fakte tantsuguru eluloost arvutiekraanilt maha umbes sellisel moel nagu nàeks ta esimest korda elus seda materjali. Lootsin, et vàhemalt kysimused on intrigeerivad, aga kahjuks mitte. Ma annaks ajakirjanduspreemia kòigile, kes viitsivad Daria saateid lòpuni vaadata.

Rosanna M (Altroconsumo) jàllegi sai sellise yldise elutòò preemia selle eest, et kaitseb tarbijate òigusi ja see polevat mitte kerge vòitlus, oli selgituseks lisatud. Tubli tydruk, keep up the good work. Tarbija òiguste kaitsmine Itaalias pole tòesti mingi naljaasi, sest vastaseid on palju, nad on tugevad ja hàsti organiseerunud.

Ka Luca R (La Stampa) sai rohkem nagu elutòò preemia selle puhul, et ta on tubli poliitikavaatleja, aga mingit konkreetset nàidet jàllegi polnud, et mis see àge asi oli, millega ta 2006 aastal hakkama sai.

David G-le (La Repubblica) antud preemia on minu arvates kòige rohkem yhe òige ajakirjanduspreemia moodi. Tema sai preemia selles eest, et kajastas Iisraeli-Palestiina konflikti ja eriti toodi vàlja asjaolu, et isegi kòige tumedamatel hetkedel sisaldanud tema reportaazhid lootust ja usku helgesse tulevikku.

Kusjuures, luulelisi ilukirjanduslikke vàikevorme leiab huvitatud lugeja, kui valib Il Premiolino kodulehel lingi ’Storia’ (tòlk. ajalugu). Imekaunis, justkui muinaslugu. Kui ma suureks saan, siis hakkan ka sedasi kirjutama.

Huvitav oleks teada kuskohast Itaalias elavad eestlased uudiseid hangivad.
Nàiteks mina loen Corriere della Serat, Il Sole 24 Oret, Postimeest ja The Economisti pòhiliselt. Telekat ei vaata. Ja kokkuvòttes ma ei tea ikkagi pàris tàpselt, et mis Itaalias toimub.

Ja siis mul on veel kysimus, et kas Itaalias ka lehelugejaid poliitiliste veendumuste ja sotsiaalse klassi jàrgi saab eristada, nagu Inglismaal. Umbes et kui loed seda lehte, siis oled prole ja kui seda teist, siis high society ja kui kolmandat, siis intelligentne vasakpoolne ja kui neljandat siis intelligentne parempoolne.

6 commenti:

Tatsutahime ha detto...

Mina loen La Stampat, Il Manifestot, aeg-ajalt ka Liberazionet (varem lugesin rohkem, nüüd ta kipub liiga "parteiliseks" ära minema). Kui on aega, heidan pilgu La Repubblica'le ja Corriere della Sera'le - ja Reggio kohalikule lehele ka muidugi ;). Telekanalite uudiseid ja jutusaateid üritan jälgida võimalikult palju võimalikult paljudest eri kanalitest, et saada ülevaadet, kuidas millestki räägitakse ja kes kuidas räägib. Sellel viimasel eesmärgil olen isegi Panoramast ühte või teist asja lugenud.

Ning kindlasti kuulub minu uudistekanalite hulka maailma kõige vanem, levinum ja mitte just kõige usaldatavam "word of mouth" kanal :)

(Lisaks loen BBC-d, New York Timesi, Radio Free Europe, DebkaFile, GlobalSecurity't ja veel mingeid spetsiifilisemaid uudistekanaleid, ma kunagi mõtlesin, et teen sellest blogisse nimekirja, aga liiga pikk sai). Eesti lehti ka, aga Itaalias viibides piiratud kogustes.

Ning poliitiliste veendumuste järgi saab lehelugejaid liigitada küll.

Ma ei tea, kes täpselt teab, mis Itaalias toimub.

Mina kaevun hetkel kõikidesse käepärastesse materjalidesse, et mõista, mis Itaalias toimus seitsmekümnendatel, aga mida rohkem ma loen, seda rohkem ma mõistan, et keegi ei tea ka seda, mis siis toimus. Ehkki tükkidena tuleb ka seda tõde aina enam päevavalgele.

Katu ha detto...

Mul tekkis selline tehniline kysimus, et kuidas sa jòuad nii paljusid allikaid jàlgia?

Ja kui mòni pàev kòike ei jòua, siis millised on need, mida sa kindlasti jàlgid?

Tatsutahime ha detto...

Ma võtan selleks aega:) Aga minu akadeemiline tegevus ju lubab mul oma aega ise korraldada ja samas on uudiste jälgimine akadeemiliseks tegevuseks vajalik.

Hommikul ikka kuulan uudiseid, siis vaatan üle veebisolevad allikad - üldiselt läheb nii tund-poolteist. Kui iga päev lugeda, siis väga kaua ju ei lähe ka. Ning eks ma loen ka valikuliselt, kaanest-kaaneni loen väheseid asju.

Paberallikad hangin pärast linnast, seega neid loen pärast lõunat, samuti heidan pilgu teleuudistele.

Pärastlõunal teen tihti veel korra ringi ameerika mandril olevatel kanalitel. Blob on tavaliselt õhtusöögi ajal ja igasugused huvitavad jutusaated ka pigem õhtul :)

Aeg-ajalt loen üle teiste üle teleteksti, aga see on minu jaoks ikka üks arusaamatu nähtus, mingi internetiasendaja?

Mida ma kindlasti jälgin? La Stampa ja BBC kindlasti.

Ruudi ha detto...

Nii, Daria Bignardi saatel Invasioni barbariche pole häda midagi! Väga bro saade oli, nüüd pole reede õhtul midagi vaadata.

Kui ma veel ilma lapseta olin siis lugesin Venerdi ja D läbi ( mölemad käivad kaasas la repubblicaga; üks reedel ja teine laupäeval) ja beppe grillo blogi. Sellest piisas, vahest ka uudiseid aga uudistes näidatakse vaid emasi kes tapavad oma lapsi ja lapsi kes tapavad oma vanemaid :)

Tatsutahime ha detto...

Tegin siis täna oma blogi (14-09-07) mingi võimaluse, kuidas lehelugejaid jaotada....

Emigrant ha detto...

Ühe suht-koht laiahõlmalise nimekirja postitasin ka mina. Tõsi küll, Milaano vaatenurgast. http://siesta-ekspress.blogspot.com/2007/09/ajalehtede-inventuur.html