Yks hommik, nagu tavaliselt, sòidame Rokuga koos tòòle.
Gigantne Telekomifirma ja Roku Tòòandja asuvad làhestikku, mistòttu Roku toob mind nyyd ilusti tòòle hommikuti. Òhtuti tuleb mulle jàrele ja siis làheme koju vòi restorani. Vot selline nummi autojuht on.
Yhesònaga, sòidame tòòle ja mis ma nàen – kòik autoaknapesijad on àrimudelit muutnud. Harjad-lapid kadunud ja mehed myyvad hoopiski mimoose. Nonoh, akende pesemine ei tasunud àra, targutasin mina. Oi-oi, haaras Roku korraga peast kinni - Tàna on ju naistepàev! – ja kinkis mulle ilusa kosmiliselt làkiv-hòbedasse plastikusse pakitud mimoosi, mille ta sealsamas aknapesijalt ostis.
Aga kuidas Itaalias naistepàeva tàhistatakse?
Kui naistepàeval hommikukohvi jooma làksime, kysisin kòigi kàest, et kuidas on òige Itaalias naistepàeva tàhistada. Simona ja Silvia rààkisid, et Itaalias kingitakse naistepàeva puhul naistele mimoose ja òhtul làhevad naised isekeskis restorani. Kuna mehed kòik teavad, et naised làhevad restorani, siis mehed làhevad ka ja seetòttu on naistepàeval restoranides meeste ja naiste laudkonnad, teadis rààkida Luca. Stella ytles, et àrksamad naised làhevad naistepàeval mees-strippareid vaatama. Luca tàpsustas, et need on need naised, kellel midagi muud teha pole (tòlk. ei ole abielus).
Òhtul làksime restorani Stella, Silvia ja Elisaga. Restoranis olid ainult naiste laudkonnad ning 1M+1N laudkonnad. Meeste laudkondi polnud seekord. Stella sòi esimest korda elus toorest kala.
venerdì, marzo 23, 2007
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
Nessun commento:
Posta un commento