Täna oli tore päev - jõudsin kodumaale.
Lennujaamas tegid inimesed Veerpaluga pilti. Mina isiklikult ei tahaks suusakuulsus olla. Kujutage ette - oled 5 tundi Praha lennujaamas kygelenud, silmaalused kottis ja pyksid kortsus jöuad vastu ööd Tallinnasse, ootad oma mõttetut kohvrit, tahaks ilgelt koju saada ja siis tulevad mingid võõrad, soovivad sinuga end pildistada ja kysida, et kuidas ikkagi see medal tuli.
Muidugi suusakuulsuse elu plusspool on see, et kohvrit oodates on eelkirjeldatud fotoseanss ilmselt etem tegevus kui telekomi- ja audiitorfirmade reklaamide silmitsemine või pystijalu raamatulugemine.
Yleyldsegi, mis puutub kohvrite ootamist, siis ootasin kaua-kaua enda kohvrit, Veerpalugi oli ammu koos fännidega lahkunud... mina ikka ootasin. Kohver ei tulnud.
Kaks kuud Itaalia kaoses on mõjunud karastavalt. Oli veel reisijaid, kelle kohver kaduma oli läinud. Nad trampisid jalgu ja õiendasid, et mille eest siin krdi lennujaamas inimestele palka makstakse ja miks yldse asjad ei toimi rsk. Üks naine nuttis.
Yllatuslikult tabasin ma end mõttelt, et kui ei tule kohver täna, siis tuleb ehk kunagi teine kord - mis seal siis ikka... kohvrid tulevad ja lähevad... hängisin rahulikult, ytlesin kuhu aadressile kohver saata kui see juhuslikult leitama peaks ning jalutasin kindlameelselt öhe (ilma jõulukingituste, fööni ja läätsevedelikuta).
Oleks näiteks kolme kuu eest kohver kaduma läinud, oleks olnud kriis - ilmselt oleksin abitu klienditeenindaja peale häält tõstnud ja pisarsilmi õiendanud, et miks asjad ei toimi normaalselt ja yleyldsegi andke mu kohver tagasi!!!
Nädala yllataja on K.
Nihelen mina parjasti Praha lennujaamas teraspingil ja mida ma näen - K ja tema pere täies koosseisus! K elab kauges ja eksootilises idaeuroopariigis. Ylikooli ajal me elasime yhes toas, tegime suuri tegusid ja kirjutasime koos kurikuulsa referaadi pensonisysteemidest. Viimasel ajal kohtume harva, sest tema on kaugel ja kui ta on Eestis, siis olen mina kuskil kaugel. Noh et oli tore yllatus yhesõnaga teda näha.
K ja tema mees tulevad veebruaris Rooma. On tunda, et K on punkriteemalisi sõnavõtte lugenud - nimelt ta pidas vajalikuks täpsustada, et nad võtavad hotellis toa :)
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
Nessun commento:
Posta un commento