Domenica italiana

Selle nàdala pòhiline meediasyndmus on TomKat pulmad, mis toimuvad Rooma làhedal yhes pisikeses màgilinnas. Selliseid màgilinnakesi on siin Itaalias sadu, mina oleks TomKat asemel pigem kuskil Itaalia lòunaosas, làànerannikul, mòne glamuurse mereààrse lossi valinud. Eks ise teavad muidugi! Igatahes on siin reede òhtuni kajastatud iga kahe tunni jàrel kòigis telekanalites ylima hoolikusega seda, millised seleebritid Rooma lennujaama parajasti maanduvad, kuidas màgilinnas liiklust korraldatakse, palju maksab òò hotellis ja millal saabub perekond Armani pruudi kleiti sàttima ja peokohale viimaseid dekoratsioone paigaldama. Tàna nàidati uudistes, kuidas kòik àrevil màgilinna elanikud vanuses 10-75 redelite, binoklite ja fotoaparaatidega varustatult ymber lossi trygivad ja myyridel turnivad. Mamma mia!

Kuna mul pole seoses eluasemete remondi venimisega veel midagi teha ja internetti ka ei saa eriti, siis tshillin hetkel niisama ning lòimun Itaalia yhiskonnaga. Nàiteks ostsin Beppe Severgnini raamatu "La Bella Figura: A Field Guide to Italian Mind". Kahjuks, nagu ma juba varem olen kirjutanud, ei ole Itaalias vòimalik normaalselt raamatut lugeda. Kahe nàdala jooksul olen umbes 5 peatykikest jòudnud làbi tootada, mistòttu olen sunnitud napi teoreetilise pagasiga làbi ajama. Muidu see fiild gaid on mul pidevalt kotis, ykskòik kuhu làhen :)

Eluesemetest niipalju, et meil on kaks kodu - yks Roomas ja teine Francavillas. Seoses vajadusega kaks kodu sisustada/remontida, olen kylastanud rohkem erinevaid sisustuspoode kui kogu senise elu jooksul kokku. Sisustuspoodide kylastamine on esteetiline ja hariv tegevus, aitab mòista itaallaste mòttelaadi ning arendada keeleoskust. Ma oskan itaalia keeles nyyd selliseid sònu nagu nàiteks "riiul", "pòrandakyte", "parkett" ja olen imevàel òppinud selgeks puude nimed ja teada saanud, et pòrandakytte spetsialiste Itaalias ei ole fkrsk ja leidnud palju sòpru, sest poodide omanikud nàevad minus vòimalust kiirelt selle kvartali myygieelarve tàita.
Nad veel halba ei aima, sest hinnalàbirààkimised pole alanud ja vaesekesed ei tea seda, mida teavad mu exkolleegid ja erinevate teenusepakkujate kliendihaldurid - làbirààkimistel olen karm kui tshetsheeni terrorist.

Aeg-ajalt kàin sinjoora Antonetta juures itaalia keele tundides. Sinjoora on emakeele ja kirjanduse òpetaja ning itaalia keele grammatika on tema jaoks samasugune kireobjekt nagu Rita Ilisoni jaoks raamatupidamine. Ma arvan, et sinjoora helistab telekanalite direktoritele ja kàrgib nendega, kui saatejuhid passato prossimot vòi konjuktiivi valesti kasutavad. Sinjooral on kukepildiga seinataldrikute kollektsioon ja kui keegi kylla tuleb, siis ta rààgib: "See taldrik on Sardiiniast (kas pole uhke kukk!) ja selle pisikese kirjude sulgedega kinkis mulle poja pruut (milline armas tytarlaps!) ja see on Roomast, tehtud yhe jaapani artisti poolt (vaadake, milline tàpsus ja filigraansus!) ja selle taldriku tegi yks Puglia kunstnik, kes suri 3 pàeva pàrast taldriku valmimist (ma ei kujuta ette ka, palju selline taldrik nyyd maksta vòiks! Mu abikaasa arvab, et peaksin seda seifis hoidma!)."

Eile tegin òhtusoogilauas vihjeid, et tahan juuksurisse minna. R ema teatas kiirelt, et tema nòbu on juuksur ja kolmapàeval saaks juba minna. R vend (igal nàdalal uue moodsa soenguga 18-aastane, kes rinna- ja jalakarvu raseerib) informeeris, et tema selle nòo juures ei kài ja tal on yks teine palju parem juuksur. Ja yldsegi, et kui tahan perekonda toetada, siis vòin selle nòo juurde minna, aga kui tahan ilusaid juukseid, siis valigu tema juuksur. Siis saabus pingeline moment - nad hypnotiseerisid mind nagu kaks boamadu ning kysisid, et noh kumma juuksuri siis valid. Rakendasin kiirelt Inglismaal omandatud kavalust ja teatasin, et let mi get bàkk tu ju leiter. Pàrast hiilisin R-ga yhe teise sugulase juurde (kes on kohalik moe- ja suhteeksper) ning kysisime soovitusi. Hilisemal andmete vòrdlemisel ilmnes, et moe- ja suhteekspert soovitas sedasama juuksurit, kus R vend kàib. Nii et seekord ma perekonda ei toeta 20 euroga.

Milaanos kàisin ka vahepeal 3 pàeva, a sellest pole midagi kirjutada eriti. Aega oli palju, hàngisin yksinda kaubanduskeskustes ja muuseumides nagu teismeline, kellel pole peale kooli mitte kuskile minna. Kuna oli ikka tòesti palju aega, siis lugesin kòigis muuseumides kòik sildid làbi ja kuulasin audiogiidid algusest lòpuni àra ja vaatasin poodides kòikide asjade hinda. Milaano kylastajatele soovitaks Poldi Pezzoli muuseumi relvakollektsiooni vaatama minna, pàris hariv ja vàga ilusti kujundatud vàljapanek. Kòik muud asjad on Milaanos tàpselt samasugused nagu igal pool mujal minu arust.