Jàtkasime teekonda, eesmàrgiga jòuda Bologna kuulsate kaksiktornide juurde. Bologna on tornide linn... khm... nagu Tallinngi. Aga kuna teadupàrast on vàlismaal kòik suurem ja glamuursem, siis Bologna tornid on ka Tallinna omadest kòvasti kòrgemad ja neid on rohkem ka. Keskajal, kui Bolognal majanduslikult vàga hàsti làks, olnud igal rikkal perel kombeks torn ehitada. Mida kòrgem seda uhkem. Korrespondent O. màrgib, et sama mòtteviisi vòime màrgata tànapàeva Dubais. Nagu juuresolevalt pildilt nàeme, oli keskaegne Bologna justkui Manhattan. Pilt on pàrit wikipediast.
Tànapàeval on palju tornid hàvinud ning esialgsest umbes sajast tornist on ca 20 jàrele jàànud. Mitmetel tornidel oli nàiteks àikesega pahandusi, sest piksevardaid enne 19.sajandit eriti ei kasutatud. Tornid Asinelli ja Garisenda, mille suunas me hoogsalt liikusime, on kòige kuulsamad ja Bologna symbolid. Ehitatud 1110. aasta kandis.
Ahhaa! Aga enne torne - mida me nàeme - kuulus Roxy baar! Roxy baari tunnevad ainult itaallased, sest itaallaste laulujumal Vasco Rossi laulab selles baaris viskijoomisest oma legendaarses palas "Ohutu elu" ehk "Vita spericolata".
Roxy baarile oli meie tàhelepanu juhtinud Korrespondent O. ning peab ytlema, et kui ta poleks seda teinud, oleks me tollest ikonograafilise vààrtusega asutusest joonelt mòòda kàinud. Vàga nukker koht. Puha tavaline baar. Mitte yhtki kylastajat. No vàhemalt mònda vananenud hipit vòi rokipedet oleks kyll palunud. Kui juba baaris sees olime, vòtsime kohvid ja cornettod. Cornetto oli see... tavaline, milletaolisi kusagil vabrikus toodetakse ja kòigisse suvalistesse raudteejaama-baaridesse saadetakse. Tegime mòned fotod, meenutamaks, et me Roxy baaris kàisime ning loovisime entusiastlikult ning kontori gossipit menetledes tornide poole.Tornid ei petnud lootusi. 
Suurem - Asinelli - on 97 meetrit kòrge ning sinna saab ka sisse minna. Poole lyhem - Garisenda - vajus 14.sajandil pisut kreeni ja selline on ta tànapàevalgi. O. òpetas, et kui Bolognas ainult yhe pàeva olla, pole mòtet Asinelli tornist yles ronida, kui just ronimishàirega pole. Otse loomulikult olime me tol pàeval ronimishàirega! Pealegi oli meil plaanis rikkalikku Bologna lòunasòòki nautida, nii et mis saab olla parim naiseliku syytunde leevendaja kui 500+500 trepiastet!
Hoiatan kòigi tornihuvilisi vahelagede eest. Ronime. Ronime. Hingeldame. Muudkui ryhime E.-ga edasi justkui òed Smigunid olympiavòistlustel. Jess! Lagi! Finish! Aga ei! Selgub, et hoopis vahelagi ning ylespoole vaadates paistab mingi lòputu joru astmeid jàlle. Ronimine vòttis tegelikult pàris kaua aega, sest liiklus oli treppidel tihedapoolne. Kuna trepi peal kaks inimest teineteisest mòòda ei saanud, tuli aeg-ajalt trepimademetel peatuda, et allatulijaid mòòda lasta.
Vaade oli absoluutselt imeline ja tàiesti vààris 500t trepiastet. Nagu jàrgnevalt pildilt nàeme, on Bolognal ja Tallinnal taaskord palju yhist - punased katused.
Muide, eile uudistes rààgiti, et seoses liikluse tekitatud vibratsiooniga pidavat Bologna kuulsad kaksiktornid òige pea kokku varisema. Kiirustage, kodanikud! Kiirustage torne vaatama! Nàiteks, kui ma Eiffeli tornis kàisin, làks see jàrgmisel pàeval pòlema. Kindluse mòttes on mul veel nàiteid. Kui esimest korda Ameerikasse lendasin, algas tàpselt samal pàeval Iraagis sòda. Piiri peal uuriti hoolega, et miks mul just nyyd Ameerikasse asja on. Ja kui Londonisse tòòle làksin, plahvatasid metroos pommid. Aga nii kui pidin Kairosse tòòle minema, kukkus valitsus ja kòik muu. Mitte, et ma tahaks siin paanika atmosfààri tekitada, aga vist on parem enne mind teatud kohtades àra kàia :)
Peale torne oli sààrelihas òige pisut krampis (retrospektiivis màrgin, et tegelikult jàrgmised kolm pàeva) ja lòunaaeg hakkas làbi saama. Kell oli peaaegu kolm! Hissand! Mòelda vaid, kui nyyd kòik restoranid-trattoriad meie nina all kinni pannakse! Uhh! Uhh! Sadasime esimesse ettejuhtuvasse trattoriasse sisse ja pàris hàsti làks - Trattoria Rosso San Martino, mis asub Piazza San Martinol. Eelroaks polentatordikesed erinevate kastmetega. Vàga hòrk ja peen. Bologna spetsialiteetidest selgus, et lasagna al ragù oli otsas, aga tagliatelle al ragù tàitsa olemas. Imemaitsev. Vàrske pasta, mòistagi.
Lisaks pastale oli ka trattoria pàris tore. Sympaatse sisekujunduse ja mònusa sumiseva atmosfààriga. Magustoiduks soovitan kindlasti vòtta mascarpone kreemi sokolaadilaastudega... mmm... oleks teisegi portsu vòtnud, aga kelner tuli ytlema, et tegelikult nad nyyd tahaks asutuse kinni panna. Olime viimased sòòjad.
Nagu kòik kohusetundlikud turistid, kylastasime Piazza Maggiore't kust leiab San Petronio basiilika (eelmise postituse kommentaaride peale mòeldes tuli praegu muhelus :-). Samal piazzal leiab ka Bologna linnavalitsuse hoone, ehitatud 13.sajandil. Vàga kaunis. Basiilika on ka kindlasti vàga auvààrne, ikkagi yks maailma suurimaid kirikuid, kuid pean ytlema, et kuna mul on katoliku kiriku suhtes vòrdlemisi kalgid seisukohad, ei saanud ikka neutraalselt kunsti imetleda. Note to self: kohusetunne on overrated.
Tulgem aga palju lòbusamate teemade juurde. Nimelt sealsamas kòrval asub Piazza Nettuno, kust leiame vàga humoorika purskkaevu. O. lubas, et teatud nurga alt purskkaevu vaadates nàeb "kyllalti frivoolseid vaatepilte". K, jàrgnev pilt on pyhendatud spetsiaalselt sulle. Suudest vàljapurskuvad veejoad kyll, aga kuidas oleks rindadest vàljapurskuvate veejugadega?
Ei, Bologna on yks vabameelne linn. Kes oleks nàiteks Palermos midagi taolist ette kujutanud aastal 1566? Vabameelsusest rààkides ei saa jàtta màrkimata Bologna koeri. Nagu teame, on Bologna punk bestia liikumise kodulinn. Punk bestia jàrgijad nimelt usuvad, et inimene on tegelikult justkui loom ning nende nàgemuses vòtab inimene omaks looma eluviisi ehk et elab koos koeraga tànaval. Bolognas avatasin ka yhe teise liikumine, millele ma tàpset nimetust ei oskaks anda, aga selle liikumise kohaselt vòtab loom omaks inimese eluviisi. Nimelt ma pole elus nàinud nii palju koeri, kes tàie endastmòistetavusega kohvikutes ja poodides kàivad. Mine tea, vbl kàivad internetis ka. Arvan, et yks liikumine on pòhivool ja teine on justkui protestiliikumine, aga siin oleks nyyd kyll antropoloogi tarvis, et neid asju tàpsemalt defineerida.
Uhh, nyyd làks jàlle kiireks, aga kui tagasi tulen, kirjutan sulle, Kodumaa, Bologna kòige glamuursemast kondiitriàrist! Sest sellest ei saa kirjutamata jàtta :)
8 commenti:
Kõige frivoolsem vaatepilt jäi seega nägemata, aga eks selleks peabki olema keegi, kes näitab :)
Aga õige, lõunaga on Bolognas hästi, sest kuna loeng võib kesta 13-15, siis kell kolm ikka on piisavalt üliõpilasi, kes süüa tahavad.
Muide, pärast sinu Bolognas-käiku tuli immigrantide streik, niiet sa jätad tugevaid jälgi.
Ja "vita spericolata" ei ole muidugi päriselt "ohutu elu", vaid pigem "hooletu elu" või ka "ohtetrotsiv elu". Inglisekeelne vaste vita spericolatale oleks fast living, ma eesti keeles hästi ei oska.
Oh... ma ise arvasin, et oli mul otse silme all. Paneme selle ka siis kilpkonna-sahtlisse :)
Mulle endale ka vàga see "vita spericolata" tòlge ei meeldi, aga minu meelest hooletu/ohtetrotsiv ei kòla ka justkui loomulikult. "fast living" oleks kòige sobivam. Kindlasti Kristel teaks. Ta tòlgib alati nii hàsti kòik laulud ja poeesia àra.
Ooot ja sa Roxy baari vetsus ei kàinudki???? See on selle koha vààrt nurk ju!
Ai-Ai! Tegelikult, jah, Roxy baari vets oli Bologna kasutusjuhendis kirjas kyll, aga mul làks meelest àra. A kuna niikuinii tuleb piazza Nettunole tagasi minna, et kòik òiged frivoolsused yles leida, siis eks tuleb Roxy baarist taaskord làbi astuda.
tore kuulda, et on teisigi eestlasi,kes Iraagi sõja alguspäeval esimest korda Ameerikat külastasid ;) minu lend Houstonisse oli küll üsna kõhe ja pea igasugu mõtteid täis
Ma ei saa kohe mitte kuidagi kommenteerimata jàtta, et Roxy Baare on terve Itaalia tàis... Minu elukohast mònekùmne kilomeetri raadiuses on neid juba vàhemalt kolm ning oma rànnakutel mòòda Itaaliat olen neid kohanud kòikjal. Aga Vasco kirjutab:"P.S. quando parlavo di Roxy Bar, pensavo a un'altra vita." Seega ma kahtlen vàga, kas see Bologna Roxy Bar on ikka see sama koht, millest rààgib Vasco oma laulus.
Triin, see Roxy baar Bolognas on originaal, eksole, ta on sellise "spericolata" hõnguga juba enne Vascot :) Modenast pärit Vasco tõepoolest käis seal viskit joomas... Fännid jätavad talle siiamaani sinna kirju, sellepärast tulebki käia alumise korruse wc-s, eksole, oleks seal käinud ja pilte teinud, siis mingit küsimust ei tekiks, et millega on tegemist.
Posta un commento