domenica, febbraio 13, 2011

Ma olen ka toidublogija!

Roku kindlasti muheleks selle pealkirja peale, sest teatavasti ei oska ma tema arvates syya teha, rààkimata sòògist blogimisest. Ega ma ise ka vàga seda ideed kummutama ei kipu, sest olgem ausad - pàris mugav on internetis hullata vòi raamatut lugeda samal ajal kui kòògis valmivad itaalia kulinaariapàrandi klassikud. Kui Rokut pole, kàin Roku Kunstnikust Ema juures sòòmas. Tal on alati hea meel, kui lapsed kòhu kenasti tàis sòòvad ja mul on ka hea meel, kui toit iseenesest lauale tekib (ja minu kòòk puhtaks jààb). Maailmas on kohe palju rohkem headust ja hingevalgust tànu sellele, et Katu pottide-pannide kallale ei kipu!

Tàna, Kodumaa, tahtsin sinuga jagada oma kaastòòd austusvààrsele toidublogile. Sellises vààrikas vàljaandes àramàrgitud saada on alati suur au. Tagasihoidlikult mainin, et tegemist on juba teise kaastòòga, mis avaldamist leidis. Tegelikult ma ei tahtnud seda siin nyyd avalikult mainida, aga kui juba jutuks tuli, siis mul oleks plaanis see artikkel vàlja printida ja rahakoti vahele panna, et nàiteks synnipàevadel, matustel ja miks mitte ka trammipeatuses seda huvilistele nàidata. Tehke siis nàgu, et olete yllatunud ja mu saavutuse yle uhked, eksju? Tnx!


Yhtlasi on minu arvates ààrmiselt hale, et sellesama toidublogi autorit Eesti toidublogijate messile ei kutsutud. Kahetsusvààrne, kuidas meie vàikesel, tuultest ja okupantidest ràsitud maalapil nimega Eesti taoline anne tunnustamata jàetakse. Head eestlased, meid on niigi vàhe! àrme nàri teineteisel kòrisid làbi. Hoiame kokku, eksju! (Toomas-Hendrik, kui sa tahad seda lòiku 24.veebruari kònes kasutada, siis ma lahkelt luban. Mul ei ole teise eestlase jaoks millestki kahju.)

6 commenti:

vernanda ha detto...

hah! Sa oled vahele jäänud. _mina_ olen söönud Su "poest toodud" õunakooki, niiet ära seleta midagi:p

aga messile saavad ju varem v hiljem kõik, niiet "keep on tryin`";p

Katu ha detto...

Ei see oli lihtsalt vàike kòrvalekaldumine, muud midagi. Puhas eksitus :))

Anonimo ha detto...

mina ka Toscanas olles olen selline toidukauge inimene ;) sest nii saab rahulikult aperitiivi nautida,siis kui ülejäänud pere õhtusöögiootuses ringi sebib! Aastavahetusel olin siiski sunnitud eeskujulikult kokkama ja eesti köögi head ja paremat tutvustama ( loe juustukooke tegema, mis nüüd Pisa ümbruses populaarsust koguvad ;)

Katu ha detto...

Jah, anonyymne kommenteerija, elagem ja laskem teistel elada. Pealegi, itaallastele meeldib kokata.
Ma olen siin ka eesti kòògiga katsetanud, aga ainukesed road, mida pàriselt ka sòòdi, on kotletid ja kapsa-hakkliha hautis. Piparkoogid ka, kui jàrele mòelda.

Reede ha detto...

Aga see on ilus pilt! Kohtasin seda enne juba kodusõja ja imetlesin. Ei viitsinud siis kommenteerida, pilt hea ilma selletagi :)

Reede ha detto...

No näed, hoidsin eelmise kommentaaris sõnu kokku. Lauses peaks olema "kodusõja blogis". Toimetaja vabandab vea pärast!