juba mitu hommikut olen rongis mòelnud, et viimasel ajal kàsi ei tòuse blogima.
hea oli blogida itaaliast ja itaallastest, senikaua kuni blogitavad objektid poolvòòrad on. sai mònusasti nalja visatud ja vòòristatud ja mittemòistmist yles nàidatud.
nyyd ongi nii, et enamus mu inspiratsiooniallikatest on pàris headeks tuttavateks saanud. kuidas ma kirjutan oma tuttavatest huumorivòtmes? imelik on ju kirjutada sedasi. pealegi, mis enne oli veider vòi mòisetatmatu, on nyyd kuidagi iseenesest tàitsa normiks saanud.
tegelikult yhest tuttavast tahaks kirjutada. tal on teismeline poeg, kellele tulnud rootsist sòber kylla. ka mingi tiinekas. vot ja siis see sòber olla perekonna mustapesukasti jàtnud oma erinevaid riideid pereemale pesta, kes ykspàev oma ròòmsaks yllatuseks avastanud vahva objekti - kollased alukad sònumiga 'swedish tiger'. oh jeerum! kui ma siin mòtlen kòhnukese rinnakarvadeta teismelise peale, kes kannab kollaseid alukaid kirjaga 'swedish tiger', siis kohe tuleb muie nàkku. sorry P, aga ma kohe kuidagi ei saanud end tagasi hoida tàna! :)
giovedì, luglio 02, 2009
Iscriviti a:
Commenti sul post (Atom)
4 commenti:
Rootsi tiiger on nüüd kenasti kogu oma puhta pesuga Rootsis tagasi
:P
Tead, olen viimasel ajal päris paljudest reisiraamatutest end läbi närinud ja mõtlen samamoodi, et kuidas nt Petrone sarja "Minu..." autorid oma sõpradest-tuttavatest kirjutavad ja kas need, kellest raamatutes juttu, ka ise sellega kursis on jne... Nii et täiesti nõus Sinuga.
Ma küll ei mäleta, et seal oleks kellegi kohta midagi eriti pahatahtlikku kirjutatud. Mis pereliikmetesse puutub, siis nemad vast ikka teavad, et raamat valmib, Epu enda peres küll.
No ega pahatahtlikku polegi... lihtsalt kõik ongi ilustamata kirja pandud. Inimesi on erinevaid - kui palju keegi tahab, et tema eraelust juttu tehakse. Seda mõtlesin. :)
Posta un commento