martedì, aprile 07, 2009

Pidzaamaga magamise kasulikkusest

Kunagi, kui oli veel meie armastuse koit, kàis Roku mul Eestis kylas.
Mòistagi oli kòik oli vàga tore ja romantiline sinnamaani, kui my sydame prints helesinise puuvillase pidzaama selga ajas. Kuna ma ise eelistan riieteta magamist ja kuna pidzaama polnud yldsegi mitte armastuse koidule kohane ròivastus, kysisin kohe huvitatult, et kuidas siis nyyd àkitselt selline puuvillane pidzaama ja kas et ilma ei saaks. "Aga mis siis, kui maavàrin tuleb?", kysis Roku selle peale vastu. Vòrdlemisi ootamatu vastus, kas pole?

Esmaspàeva òòsel taipasin alasti magamise eluohtlikkust tàiel mààral.
Poole nelja paiku àrkasin selle peale, et kogu maja kòikus.
Kuni mina virgusin ja seedisin mòttes kòikuva maja ning Roku hòigete "Maavàrin! Kàhku toast vàlja!" aktuaalsust, oli mu sydame prints juba viuh! pysti ja siuh! riided selga tòmmanud (ta on vahepeal hakanud minu eeskujul alasti magama).
Olin vàga àrevil. Mida panna selga? Tòmbasin jalga esimese kàttejuhtuva esmena lillelised pidzaamapyksid. Oot-oot ma pean ju nende pykstega nyyd tànavale minema! Vahetasin tobedad lillelised soolikad korralike teksade vastu, siis kobasin veel yhe kàega tenniste paelu kinni panna ja teise kàega arvuti jàrele, et vaadata, kas ehk internetis juba mingeid uudiseid leidub.
Mòistagi làks http://www.ansa.it/ aadress mul suure kiirustamisega meelest àra ja siis tuli veel jope jàrele haarata ja jàin veel hetkeks mòtlema, kas peaks ehk vett kaasa vòtma (noh nii igaks juhuks). Roku aga tiris mind otsustavalt kàisest ja jòudsin - viisakalt riietatuna - tànavale.
Edaspidi magan igaks juhuks pidzaamaga. Sellisega, millega kòlbab tànavale minna.

Piazzal hàngisidki juba unised pidzaamades inimesed, autod olid liikvel ja kodanikud selgitasid kes kuidas maavàrina tòukeid tundnud oli ja mida sellest kòigest arvanud.

Abruzzo elanikud on maavàrinatega vòrdlemisi harjunud ja teavad, et maavàrina puhul tuleb majast vàlja minna, enne kui jàreltòuge tuleb ja soovitavalt autoga ringi sòita. Soovitavalt lagedate kohtade peal. Istusime meiegi autosse ja sòitsime ringi. Tànavatel oli teisigi sòitjaid. Mòni oli keset ringteed parkinud, kus yhtki maja ega puud ymberringi polnud.

Vaatasime naljakalt riides inimesi. Stiiliedetabelit juhtis pikk keskealine mees - sonimyts, pàikeseprillid, jope. Jopest allpool hòljusid meretuules hommikumantli hòlmad ning puuvillased pidzaamapyksid laperdasid kòhnade jalgade ymber, mille varbaid katsid mugavaks tallatud toatuhvlid.
Yritasime raadiost mingeid uudiseid kuulata, sest Roku oli juba kindel, et epitsenter asub L'Aquilas. Uudiseid ei olnud, naasesime tunnikese pàrast koju tagasi ja pugesime teki alla. Igaks juhuks pidzaamad seljas ja isegi sokid jalas.

Kahe tunni pàrast nàgime teleuudistest, mis tegelikult juhtunud on.
Olen kurb ja sònatu.

PS! Kui mònel L'Aquilas elaval eestlasel ajutist kodu vaja on, siis meil Francavillas on ruumi kyll.

7 commenti:

krista ha detto...

oi kuidas mulle meeldivad sellised inimesed, kes isegi tõiseseid asju näevad läbi huumoriprisma :)

Katu ha detto...

ehh... niikaua oli huumoripisma kuni esmaspàeval pàriselt uudiseid nàgin..

Ruudi ha detto...

Kas sa Katu olid Roomas?
Kusjuures nüüd, pärast seda katastroofi, tundub mulle ka meie maavärin hulga koledam ( see, mis paar kuud tagasi oli). Ja kui ma varem ei kartnud ja alati naersin kui väristas siis järgmine kord vist enam ei naera.

Ka mind oleks leitud arvatavasti voodi alt ja last katmas, nagu too ema kes oma kahte last üritas kaitsta. Mul viiendalt korruselt pole nagu mõtet alla tormata. Pigem loodame, et jääb püsti.

Anonimo ha detto...

need uudised ajavad nutma ja pikka aega ei saa jargi jatta. Lobusama poole pealt on ka minu teiselpoolel Rokuga sarnane mentaliteet. Pani teine kunagi oma valge aluspesu minu punase pluusiga koos masinasse. Pesu laks roosaks. Pidi minema poodi uut ostma. Kysisin, et kas sa toesti seda roosat natuke kanda ei saa, et eks ta jargmises pesus laheb jalle vahemaks. Tema vastu: aga mis siis, kui ma vahepeal autoonnetusse satun ja haiglasse viiakse?

Katu ha detto...

Ciao, Ruudi. Francavillas olin. kusjuures, ma ka enam ei naera. Vàhe sellest - esimese òò siin Rios magasin pidzaamaga ja òòsel nàgin unes maavàrinat. Ytleme, et oli pàris unetu òò kokkuvòttes.

Ciao, anonimo. Kui ma oleks maavàrina òòsel roosas pidzaamas meest nàinud, siis arva kas ma oleks seda oma blogis làbi huumoriprisma kajastanud? :)))

Anonimo ha detto...

cuidas fru fru, sina oleg tupu tupu out

Anonimo ha detto...

rooks turta frusj karut ojgha tupu. ti amo