sabato, marzo 07, 2009

Milaanos tòò otsimisest

Yhes kommentaaris kirjutas (ilmselt hiljuti) Itaaliasse kolinud Mari, kes tòòtas Eestis eesti keele òpetajana, et otsib Milaanos tòòd ja uuris, et kas oskan midagi soovitada.

Teadmata, millist tòòd Mari tàpsemalt otsib, ei oska ma ausalt òeldes muud soovitada, kui Berlusconi vòi Passera pojaga abielluda. Kui Itaalias tàhtsaid tuttavaid ja sugulasi pole, siis parim variant ongi myyjaks saada. Reaalsem variant on leida tòòd laste ja vanainimeste hooldaja vòi koristajana.
See, et mina konsultandina tòòtan, on puhas vedamine lihtsalt. Kui mul poleks nii hullumoodi vedanud, siis ma ilmselt ka puhastaks Itaalias vanainimeste siibreid vòi kinnitaks Zaras ròivastele hinnasilte, hoolimata sellest, et Eestis olin kòrgesti haritud maailma kunn.

Nàiteks selles projektis, kus ma praegu olen, oli mul vaja vàrvata kaks projekti-analyytikut. Kòik kandidaadid oli Bocconi magistrikraadiga, intelligentsed noored inimesed, rààkisid lisaks itaalia keelele inglise keelt, mòned ka saksa ja prantsuse keelt.
Mis tòòd teeb Bocconi magistrikraadiga, kahte vòòrkeelt rààkiv ca 25-aastane itaalia noor Milaanos? Kusjuures àrgem unustagem, et kòigist Itaalia linnadest on Milaanos kòige lihtsam tòòd leida.

Parimal juhul pakutakse Bocconi magistrikraadiga, kahte vòòrkeelt rààkivale 25-aastasele noorele òpilase lepingut, kus puuduvad igasugused sotsiaalsed garantiid, kuupalk on maksimaalselt 600 eurot (ca 9000 krooni) ja lepingu lòpetamise etteteatamistàhtaega ei ole. Enamus vààrikaid itaalia firmasid (nàiteks advokaadibyrood) pakuvad lepingut ja tòòtamise vòimalust, aga palka mitte. Enamus noori haarab sellest vòimalusest kinni, lootuses et sotsiaalse vòrgustiku arenedes ja kogemuste kasvades mingi pàristòò leiab.

Tavaliselt sellised firmad vàlismaalasi eriti tòòle vòtta ei viitsi, sest kes viitsiks mingi umbkeelse vàlismaalasega jànnata, kui vòib valida sadade innukate, tublide ja kreatiivsete itaalia noorte seast, kes yletundide tegemise pàrast ei virise, eriti palka ei kysi ja teevad kòike, mis tòòandjal pàhe tuleb ja rohkemgi veel. Lootuses, et ykspàev umbes kauges tulevikus avaneb neil vòimalus pàriselt palka ja sotsiaalseid garantiisid saama hakata.

Niisiis, Mari, kui sa Milaanos myyjana tòòd leiad ja sulle selle eest isegi palka makstakse, on juba pàris hàsti tegelikult.

Mida teised arvavad?

5 commenti:

Tatsutahime ha detto...

Ülle Toode õpetas Bologna Ülikoolis mõne aja eesti keelt, luues endale ise võrgustikku. Akadeemilises maailmas antakse välismaalasele andeks, et tal tutvusi pole, kui ta näitab üles soovi neid hankida - ja hangitakse nii nagu igal pool mujalgi. Võib uurida, kas mõni Milano rahvusvaheliste suhete või Ida-Euroopa või endise NSVL-iga tegelev instituut ei taha endale eesti keele kursust teha.

Teine asi, mida võib proovida, on kleepida kõik akadeemilised asutused täis silte "õpetan X keelt", kus X on mingi rohkemtuntud ja -nõutud keel, nagu näiteks inglise, prantsuse, saksa või hispaania.

Aga üldjoontes on Katul õigus muidugi :)

Anonimo ha detto...

Sama võin öelda välismaalasena tööotsimise kohta Saksamaal.
Akadeemilise maailma kohta järgenv jutt ei kehti, sest seal ollakse välismaalastega harjutud. Mujal aga on kvalifitseeritd töökoha leidmiseks enamasti suht palju õnne vaja. Mul oli õnne, kuigi hiljem mu ülemus rääkis, et ta ikka ei olnud päris kindel, kas on õige tegu sellise tundmatu rahvuse esindajat palgata. Sellest aitas üle sada teadmine, et esimene pool aastat on siin reeglina prooviaeg ja kahenädalase etteteatamisega võidake sel ajal ilma mingi konkreetse põhjuseta leping lõpetada.
Palk ja amet olid alguses minu kvalifikatsioonile mittevastavad ja töölepingu allkirjastamisel manitses mind firmajuht ikka ettenähtud päeval ja õigel kellaajal kohale ilmuma, sest siin olevat see nii kombeks. Olin küll sel ajal kuus aastat Saksas elanud ja siin ülikooli lõpetanud... aga mine sa neid välismaalasi tea - sellise suhtumisega tuleb arvestada.
Nüüdeks otsin aeg-ajalt ise uusi inimesi erinevatesse projektidesse tööle: Reeglina kohalikud doktorikraadiga noored - saavad nemad pooleks aastaks praktikandi lepingu ja ca. 600 eurot brutopalka kuus 40 tunni eest nädalas ja peale seda hakkavad nad endale järgmist kohta otsima, sest päriselt pole meile enam juba viimase kolme aasta jooksul kedagi tööle võetud. Aga kuna tegemist on omas valdkonnas väga maineka ja rahvusvaheliselt tuntud tegijaga, on see vähemasti CV jaoks hea variant.
Aga proovida soovitan ikka!

krista ha detto...

ja täpselt samamoodi ei mahu neile seal pähe kuidas on meil siin võimalik paar aastat pärast ülikooli lõpetamist omada aukartust äratava nimega ametikohta, tutikat autot ja halvemal juhul korterit ja parimal juhul maja ....kui nemad isegi 30 aastaselt kodus peavad elama :)...nii palju siis rohelisest rohust ;)

Anonimo ha detto...

väga õpetlik.

Maasikas ha detto...

aga kuidas on lood inglise keele baka kraadiga? kas tööd saab? v on kohe mõttekas poemüüjaks minna?