domenica, agosto 17, 2008

oo itaalia, sa kirjasònast hyljatud paik

Pàeval Francavilla rannas, kui Salman Rushdie ’Mauri viimse ohke’ viimaseid paeluvaid lehekylgi lugesin, vaatasin enda ymber ringi. ’Ei tea, kas nàen siin veel kedagi raamatut lugemas?’ mòtlesin huvitatult. Meenus, et itaallased tegelikult raamatuid ei loe... tegin hinnaalanduse ja otsustasin, et ajakirja vòi lehte lugev inimene làheb ka arvesse. Sellest hinnaalandusest erilist tolku polnud, sest mitte keegi ei lugenud mitte midagi.
Sajad pàevitunud naha eri varjundeid demonstreerivad inimesed lebasid ja istusid mu ymber, aga niikaugele kui mu silm ulatus, vòis vabalt jààda mulje, et lugemisoskus on Itaaliast ikka veel valgusaastate kaugusel. Et teile ettekujutust anda, siis umbes nagu e-valimised vòi podcastid nàiteks. Yhe erandi siiski avastasin – Roku, kes suikus mu kòrval, Sitsiilia detektiivi Montalbano seiklustest jutustav raamat kòhul. Peale minu ’Mauri viimse ohke’ oli see Montalbano-teemaline pehmekaaneline ainuke raamat, mida ma Francavilla rannas tàna nàgin.

Kas teil on vahel ette tulnud syndmusi, mis viitavad mingile fenomenile, mida te kuidagimoodi terve mòistusega uskuda ei suuda?
Nàiteks te arvate, et sead ei lenda. Kui yhel kaunil suvepàeval nàete siga reipalt yle taevakaare lendlemas, mòtlete, et see ei ole vist ikka pàris siga. Vahest mingi seakujuline tuulelohe? Kui teist korda lendavat siga nàete, mòtlete, et huvitav kyll, aga tegelikult sead ju ei lenda. Kolmandat lendavat siga nàhes jààte pisut pikemalt silmitsema ja veendute, et vist ei olegi sea makett, vaid ikkagi pàris siga ning juurdlete pisut selle yle, kuidas siga taevasse vòis saada. Vahest andis keegi seale kòvasti jalaga, et ta nii suure hooga yle taeva lendab?

Mitut lendavat siga peab nàgema selleks, et veenduda sigade lennuvòimes?

Kui palju làheb tarvis itaallasi, kes minu nàhes esinevad seisukohtadega, mis halvustavad kirjasòna kaudu teadmiste hankimist ja haridust yleyldiselt, et hakkaksin jàrjest enam veenduma, et tànapàeva Itaalias on haridus vààrtusetu valuuta. Umbes nagu liir.
Tatsutahime mainis yhes oma blogikandes, et itaallastele loeb ainult see, mida Berlusconi poolt kinnimakstud telekanalid ytlevad. Kas pàriselt nii ongi vòi? See oleks kyll tapvalt masendav.

Esimest ’lendavat siga’ màletan eredalt – Roku kodukylast pàrit neiu I, kes tòòtab Ryanairi stjuuardessina. See, mida ta ytles, oli minu jaoks nii sokeeriv, et tagasi Eestisse jòudes rààksin vist kòigile, kes kuulata viitsisid, et kohtasin Itaalias puha arust àra tegelast.
Kuum suvehommik kolm aastat tagasi. Kàànulistel màgiteedel turniv autobuss ja mingisse ràndom pulma sòit. Meid pandi I-ga kòrvuti istuma, sest ta rààkis inglise keelt. Hakkaja tytarlapsena kysis I kohe alustuseks, et kas ma òpin vòi tòòtan. Vastasin, et tòòtan. ’Tubli!’, teatas I reipalt. ’Mina ka otsustasin, et ei hakka seal ylikoolis mòttetult aega raiskama, vaid làhen kohe tòòle!’. Oh sind ònnetut harimatut hinge, kes sa pimeduses kobad! Taipasin kiirelt, et polnud vist erilist mòtet tàpsustada, et tegelikult olen viis aastat ylikoolis kàinud. Kusjuures enda arvates yldsegi mitte mòttetult.

Vahepeal on olnud riburada itaallasi, kes yhel vòi teisel moel on teatanud, et ainult lollid kàivad koolis ning tòelistel vòitjatel pole vaja raamatudes tuhnida selleks, et elus edasi jòuda.
Mis kivipallurite seltskonnas ma kyll liigun?! Hàmmastaval kombel on kòik nagu pealtnàha korralikest peredest. Tsiviliseeritud inimesed. Kàituvad ysna viisakalt ja sòbralikult. Tòòtavad kontoris. Nàib, et on vist ikkagi koolis kàinud. Kusjuures ma tòòtan nàiteks firmas, kus kasutatakse ajusid eksole. Ehk et isegi, kui Roku sugulased ja sòbrad Kylast ongi maakad, siis teoreetiliselt peaks ma vàhemalt tòò juures haritud inimestega pàevast pàeva kokku puutuma.

Tàna òhtul tòmbasin joone alla. Itaaliast pole mòtet otsida itaallasi, kes haridust vààrtustavad. Itaaliast mòtet otsida itaallasi, kes vabatahtlikult raamatu kàtte vòtaksid eesmàrgiga seda lugeda. Itaaliast pole mòtet otsida itaallasi, kes haritud inimestesse sympaatia vòi austusega suhtuksid.

Kui ma kunagi kohtan mònda sellist itaallast, siis lubage mul temale eraldi blogisissekanne pyhendada.

Olgu, aususe huvides panen kirja mulle teadaolevad itaallased, kes haridusse austavalt suhtuvad ja vahel isegi raamatuid loevad:
1) Roku (ta loeb vabal ajal koomikseid ja detektiiviraamatuid ega salga, et ylikoolis kàies oli ta òppimisele vàgagi pyhendunud)
2) A ja M (ma ei tea, kas nad làhevad òigete itaallastena arvesse, sest nemad otsustasid umbes pool aastat tagasi, et Itaalias on kòik valesti ja kolisid siit àra, sest nad ei nàe siin mingit tulevikku)

Lubage mul nyyd làhemalt kirjeldada viimast ’lendavat siga’, kes mind lòplikult veenis.

Yhesònaga olime kogunenud Roku vanemate juurde òhtusòògile.
Tsillime aias laua ymber ja tuleb juttu nòmedatest naabritest. Oh, kuidas kòigil oli lugusid rààkida! Kylaliste hulgas viibiv proua O teatas, et tal on nòme vanatydrukust naabrimutt, kes hiljuti oli òiendama hakanud, kui proua O oma auto vàrava ette parkis, et supermarketist soetatu kiirelt tuppa tassida. Vanatydrukut teadsid teisedki. ’Aaaa! See on see, kellel kogu aeg mingi raamat kàes on!’ Roku isa (tàpsustuseks olgu òeldud, et raamatute asemel on ta viimased 60 aastat peamiselt viinamarjavààte vahtinud) kysis huvitatult, et mida see vanatydruk siis loeb kogu aeg. ’Ah, kes seda teab..” viipas proua O pòlglikult kàega. ’ Òigupoolest ma olen alati arvanud, et need, kes kogu aeg raamatuid loevad, on ignorandid!’, teatas Roku isa selge hààlega.
Pidin imestusest laua alla kukkuma! Isalt, kes saadab oma vanima poja yhte edevaimasse Itaalia eraylikooli òppima, ma kyll taolist seisukohta poleks oodanud.
Seltskonnas oli inimesi, kes teavad tàpselt, et minul on kogu aeg raamat kàes (vòi kàekotis). Yllatunud pilkude vahetus ja vandeseltslaslikud muiged ning saime tobedast seigast huumoriga yle. Ma olen ka kindel, et Roku isal polnud plaanis mind solvata. Aga ikkagi. Ignorandid sellised!

8 commenti:

kitty ha detto...

minaminamina tunnen itaallast, kes armastab lugeda! t6si, esiteks ei ela ta hetkel itaalias ja pyyab hoolega v2lja m6elda skeemi, mis lubaks tal sinna mitte tagasi minna; teiseks pole ta isegi keskkooli l6petanud, nii et hariduse punkti vist ei saa. aga ikkagi:)

Anonimo ha detto...

oh seda imestust kui ma just tàna siin sardiinias vist umbes 500 lehekyljelise raamatu peale nàdalast lugemist làbi sain!

karmen ha detto...

aga see lugematus tõstab uhkelt pead ka meie armsas Eestis. oma mehe vanemte puhul pole täheldanud erilist lugemust ning minu mees on meie kooselatud 13 aasta jookslu läbi lugenud ainult mõne auto nö kasutusjuhendi. selle, mis autol tavaliselt on kindalaekas. :)
mina kuulun aga sellesse väljasurevasse lugevasse liiki, kelle põhitrajektoor kulgeb läbi raamatukogu. itaallaste kohta puudub isiklik info, üks päris hea tuttav on. tema on küll lõpetanud mingi kooli ja olen märganud ta pagasi hulgas vene-itaalia sõnastikku. aga ta on üldse erand (nt tunneb kella, ei tea veinist midagi ning ei söö küüslauku ja sibulat, tunneb võõrkeeli), niiet tema järgi ma ei teeks üldistusi.

Tatsutahime ha detto...

Kui vaadata kui palju häid raamatuid, ajalehti ja ajakirju itaalia keeles ilmub, siis tuleb tunnistada, et inimesed peavad lugeda oskama ja seda ka tegema, muidu see ei tasuks ära.

Teisest küljest on valimissedelitel pildikesed selle pärast, et inimene ei pruugi ju osata lugeda oma eelistatava partei nime.

Mul on vedanud, minu lähemas ümbruses on ainult lugemist ja haridust väärtustavad inimesed.

Ruudi ha detto...

No, eks sul tuleb vist meie kanti tulla :)

Kui kohalikus basseinis pilk visata siis on raamatuga tegelasi küll.

Ja kui muid lendavaid sigu juhuslikult ei kohta siis minu mees istub päevad otsa oma pisikeses poeurkas nina raamatus.

Ruudi ha detto...

Käisin eile just Santerenzo ( Lerici lähedal) väikses rannasopis ning kohe hakkas silma kui paljud lugesid. Minu kõrval oli kohe 4 tk reas ( kohe mõtlesin su peale), siis oli hunnik titemammasi, kes pidid poole silmaga võsukesi jälgima ning lugesid ajakirju ning penskarid olid kõik eranditult ristsõnadega :)

Katu ha detto...

ahah! vàga huvitavad tàhelepanekud! kuna te olete rohkem pòhja pool, siis kas on vòimalik, et pòhja-itaalias loetakse rohkem kui lòuna-itaalias?

mina nàiteks kàisin hiljuti Teramos (abruzzo pòhjaosas asuv linn), kus soetasin yhest vàga esindusliku valikuga raamatupoest kogumiku pirandello novelle. hilisemal raamatu uurimisel selgus, et seda oli vist yritatud hallidest aegadest peale maha myya.
alguses oli raamatu hind liirides. siis oli liiride ajal raamat alla hinnatud. seejàrel oli uus hinnasilt - eurodega - raamatu peale kleebitud. ja see eurodega hind oli ka mingi aja pàrast alla hinnatud. peaaegu tundub, et seda raamatut ostes (3 euro eest) tegin poeomanikule heateo :)

aga ei vàlista ka, et kuna pirandellot nàritakse koolides sònahaaval làbi, siis on ta raamatud niikuinii raamatukogudes tasuta saadaval ja sellepàrast keegi seda raamatut ei ostnud.

Tatsutahime ha detto...

Sienas igastahes piazza del campol on vàga normaalne nàha raamatutesse syyvinud inimesi. Aga siin on kaks ylikooli ka kohe kàepàrast.

Kui eelmine aasta koos Il Giornoga anti vàlja suht odava hinna eest nii Pirandello kogutud novellid kui nàidendid, siis nàdal pàrast seda ònnestus veel Reggio edicolast nàidendikogumik saada, aga novellid olid paraku juba làbi myydud....