Eelmise posituse arvukad kommentaarid panid mind pikalt kultuurierinevuste yle mòtlema ja kuni mina siin omal aeglasel moel mòtlesin, tuli aga kommentaare juurde ja uute kommentaaridega tuli uusi mòtteid juurde.
Vahepeal olid yldsegi ilusad ilmad ja seejàrel tabas mind 30seks saamise kriis, jalgpalli EM ja muud erutavad syndmused ja niikuinii polnud mul konkreetset vastukommentaari veel tekkinud, nii et blogikirjutamine kuidagi nagu ei tundunud nii kutsuv kui tavaliselt.
Yhesònaga ma siis nyyd kommenteerin, mònenàdalase viibega.
Esiteks tahaksin tàiesti siiralt tànada kòiki tagasiside andjaid. Kui kristalselt aus olla, siis ma nii arvukaid kommentaare ja vastastikuse mòistmise avaldusi ei osanud òieti nagu oodatagi.
Olen juba pàris mitme Itaalias elava eestlasega kohtunud. Kòik on kuidagi nii ròòmsad ja rahul, justkui leidnud oma ideaalse koha pàikese all. Kusjuures nad isegi saavad Itaalia uudiste hoomamatutest tagamaadest aru.
Ma arvasingi siiamaani, et ainult minul on probleeme kohanemisega ja see hàmmastas mind vàga. Enda arvates olen truult rahvastevahelise sòpruse lippu kòrgel hoidnud, hoogsalt reisinud, lààne- ja idaeurooplastega koos tòòtanud, juba aastaid ilukirjandust inglise keeles lugenud ning yleyldiselt igalt kontinendilt sòpru ja joomakaaslasi leidnud. Niisiis, tundus kuidagi kohatu kapist vàlja tulla ja positivismist pakatavatele Itaalia-eestlastele mingeid kohanemisraskusi pihtida, seda enam et need kohanemisraskused tundusid mulle endalegi pàris pikka aega vòrdlemisi uskumatud.
Teisest kyljest, mu Eesti sòbrad ja sugulased jàllegi on Itaaliast valdavalt negatiivsel arvamusel. Mòned isegi nii negatiivsel, et nad on pòhimòtteliselt otsustanud mitte kunagi Itaaliat kylastada. Vahel kui olen Eesti sòpradele oma muresid pihtinud, siis olen kyll kohanud tagasisidet stiilis no-muidugi-tyypiline-itaalia-korralagedus-ja-mòttetus, aga samas mida rohkem ma Itaalias olen, seda vàhem ma selle mòtteavaldusega suhestun, sest Itaalia ei ole ainult fakken korralagedus, vaid siin on ikkagi palju imetlusvààrset ja pònevat.
Niisiis, selle pika sissejuhatusega tahtsin tervitada kommenteerijaid, kes on Itaalias elanud, aga ei armasta teda nii... khm... tingimusteta. Ma ei armasta Itaaliat tingimusteta. Kui jàrele mòelda, siis ma ei armasta ka Eestit tingimusteta. Yldsegi ma pole eriti sentimentaalne yhegi geograafilise punkti suhtes. Vòin suvalise riigi kohta sappi pritsida, kui soovite :)
Kindlasti tahaksin tervitada kòik ròòmsaid eestlasi, kes Itaalias elavad, Itaaliat armastavad, siit inspiratsiooni ja positiivseid emotsioone leiavad ning kommentaarides itaallaste kaitseks vàlja astusid. Nemad esindavad minu hingelise vòitluse teist poolust. Seda, mis Itaalias positiivset leiab.
No ma pole veel pàriselt alla andnud. Selles mòttes, et ma olen toimekas tytarlaps ja Itaaliast àrakolimine on puhtalt organiseerimise kysimus. Aga siiski. Kui ma tàna endalt kysin, et kas ma koliksin Itaaliast àra, siis ma pàris kindlalt sellele vastata ei oska. Vòib-olla Pòhja-Itaaliasse koliks kyll. Vaatame, mis saab.
Lòpetuseks mòned ààremàrkused.
Pisut jàrele mòeldes nòustun anonyymnse kommenteerijaga selles mòttes, et nii nagu itaallased, kipuvad eestlased samamoodi arvama, et nende systeem on kòige parem. Ma ise olen ka kohati tàpselt selline eestlane. Muidugi leidub eestlasi, kes arvavad, et Eestis on elu pekkis ja Soome systeem on kòige parem, aga see oli vist rohkem nagu vabariigi algusaastate lugu :)
Mis rassismipuhangutesse puutub, siis hiljuti Belgiasse emigreerunud eestivenelane N rààkis mulle, mida tema venelasena Eestis tundis. Need nàited, mida tema tòi, on tavapàrane Eesti elu ja eestivenelase silmade làbi nàhtuna on eestlased uskumatud sotsioterroristid - pole yldse kindel, et itaallastega vòrreldes kuidagi paremad. LL, kes Rootsis elab, kogeb samamoodi aeglast byrokraatiat ja kohalike mòòdukat vaenulikkust. P teab, et Prantsusmaal elades ei aita see eriti, kui kohalike ebaviisakusele samamoodi ebaviisakusega vastad.
Ilmselt rahvusvàhemuse esindaja vòi immigrandi elu pole kusagil kerge ja kindel on ka see, et immigrandid pole kusagile eriti teretulnud. Hmm... ainuke erand, mis praegu meelde tuleb, on vahest Teise Maailmasòja jàrgne Austraalia, kuhu eurooplasi hoogsalt kutsuti, aga neil oli muidugi immigrante hàdasti tarvis ka, nii et see on rohkem nagu erand.
Olen tàiesti nòus kommenteerijatega selles suhtes, et Pòhja-Itaalia ja Lòuna-Itaalia on kaks tàiesti erinevat maailma. Minu Pòhja-Itaalia kogemus pàrineb neljast Milaanos elatud kuust ja mòningatest kylaskàikudest Pòhja-Itaalia itaallaste juurde, aga yldjoontes sellest piisab jàrelduste tegemiseks.
Itaalia paremaks mòistmiseks aitab ehk, kui vaadelda mònda Prada sellekevadise kollektsiooni kinga.
Tehniliselt vòttes on tàitsa yhes tykis king, aga tervest talupojamòistusest làhtudes ei kombineeriks ykski viisakas inimene selliseid ràndom elemente yheks tervikuks. Vaadakem nàiteks neid psyhhedeelisi mustkuldseid pandlaid vòi oksevàrvi lipse sirelililladel kingadel laiutamas vòi neid tornkraanalikke kontsi, milletaoliste loomiseks ei leia inspiratsiooni vist kyll mujalt kui LSD abil esile kutsutud hallutsinatsioonidest! Ja need sukkpyksid sealjuures - neid ei saa ometigi ykski normaalne tòsiselt vòtta!
Hàmmastaval kombel nàeme siiski, et king neist ebakòladest end hàirida ei lase ning vàlise vaatluse pòhjal otsustades eksisteerivad need ràndom elemendid sòbralikult yhise kinga kyljes koos. Kusjuures lòpptulemus on intrigeeriv ja rutiinivaba, vallutab moehuviliste sydameid ja eirab yldkehtivaid arusaamu sellest, kuidas vòimalikult efektiivselt punktist A punkti B jòuda.
Itaaliaga on sama lugu - tehniliselt vòttes on see yks riik, aga tegelikult koosneb ta tàiesti ràndom rahvastest, kes terve taolupojamòistuse kohaselt on nii erinevad, et konflikt on nende kooseksisteerimisse algusest peale sisse programmeeritud. Làhemal vaatlusel aga nàeme, et nad saavad yheskoos vòrdlemisi sòbralikult hakkama.
Kusjuures lòpptulemus on intrigeeriv ja rutiinivaba, vallutab moehuviliste sydameid ja eirab yldkehtivaid arusaamu sellest, kuidas vòimalikult efektiivselt punktist A punkti B jòuda (piltlikult vàljendades, eksole).
Viimase mòttekàiguga demonstreerisin, et Prada kingad aitavad meil mòista iidseid filosoofilisi sònumeid ja yleyldiselt tàhtsaid elutòdesid. Sellepàrast nad maksavadki nii palju.
PS! Autorikaitse aktivistidele teadmiseks, et pilt on kopeeritud prada kodulehelt.
Minu Eesti sobrad ja sugulased on jalle Ameerikast halval arvamusel. Eks Eesti meedia valib ka ainult eriti debiilseid uudiseid mida edastada jne. Ja lahmitakse igast arvamusi ilma ise asja uurimata.
RispondiEliminaEks koige tervem variant on ikka imetleda ja kopeerida mis on hea ja naha mis ei ole. Sest mis maa see ideaalne on.
Katu, ma lihtsalt pean pärast seda sissekannet ütlema, et sa oled tõeliselt armas inimene.
RispondiEliminaIlus ja tabav vòrdlus!
RispondiEliminaDimenticavo....Forza azzurri!!!!!:)
RispondiEliminaH, kui see sind kuidagi lohutab, siis mina olen ameerikas enamusest asjadest vaimustuses!
RispondiEliminanàiteks kas pole nummi, kui tellid maasikasmuuti ja kui see kohale jòuab, nàed, et see on kymme korda suurem, kui su metsikuimate ettekujutuste piirid. umbes nagu kòigi maasikasmuutide ema.
H, palju ameerikas bensiin praegu maksab? ja diisel?
RispondiEliminaNàiteks Itaalias on mòlemad umbes 1,5 eurot praegu.
Kuule kirves on. Kuskil kuu poolteist tagasi oli gallon $3.65 siis nuudseks on $4.35 ja touseb. Hummerite tegijad kuulutavad pankroti valja jne. Diislit ei tea kahjuks.
RispondiEliminaAga see anti-ameerika teema on ikka a la lollid, paksud, jne. Argghhhh......
Nojah, tulin vahelduseks Eestisse ja tellisin klaasi keefiri - toodi mingi tilluke tops. Mina kujutasin ette, et saan ikka klaasitäie. Ja klaasi kujutasin ette vähemalt Starbucksi tall suuruses. Aga noh, siiski on tore mõnikord Eestile pilk peale visata.
RispondiEliminaKatu, ega Sa juhuslikult 18. juunil kell 10 hommikul Helsingis Vantaa lennujaamas polnud?
Oh, kuidas ma naudin Su kirjeldusi, olgu nad positiivsed või negatiivsed!
Kui Sul raamat ilmub, kas ma võiks tellida ühe Sinu autogrammiga eksemplari?
ausus maksab ka midagi. asjaolu, mida ma Su kirjutuste juures olen kogu aeg hinnanud on see, et Sust pole saanud uus epp petrone, kes kohe kiirelt kõiki asju üldistama ja neile hinnanguid andma hakkab, vaid suudab ikka iseenda muljete ja arvamuste juurde jääda:) ja Sa ei taha teada, mis Eestis bensiin maksab:)
RispondiEliminaameeriklased on yle keskmise paksud jah, aga mul on ykskòik, sest siis ma nàengi nende kòrval saledam vàlja! aga kalifornias vist pidavat inimesed rohkem nagu sportlikku elustiili harrastama.
RispondiEliminamuide tegin siin arvutusi ja jòudsin jàreldusele, et bensiin on USAs poole odavam kui Itaalias (74 eurosenti liitri eest). yks punkt ameerika kasuks.
mòistagi ei saa jàtta mainimata, et minu synnipàeval on kogu ameerikas suur pidu ja kuidas saab mitte vaimustuses olla maast, kus oma synnipàeval inimene saab rahulikult kaua magada, grillida ja ilutulestikku vaadata. oletatavasti iseseisvuspàeva puhul tuleb ka president kapist vàlja ja edastab telekast paar ònnesoovi ning ausalt òeldes mulle vàikesele mutrikesele tàitsa piisab sellest :)
nii, mis kommentaare meil siin veel oli..
keefir, jah. vot seda pean ytlema, et eestis on yldse toiduportsud ja joogid jòle vàikesed. isegi vett antakse jaopàrast ja peab iga tilga eest maksma. meie vàikesel eestil on selles suhtes arenguruumi kyll.
aga 18.juunil ma ei olnud helsingis. olin roomas ja kuulasin tàhelepanelikult telefonitorust tulevaid pajatusi statistilistest analyysidest. ilmselt sa, reede, nàgid mu teisikut. mul on eestis yks teisik.
muide, kauaks sa jààd eestisse? mina tulen 14 juulil.
ja lòpetuseks, h, mis ausust puudutab, siis ilmselt on kysimus isiksuse erinevustes. nàiteks introvert vs ekstravert vòi midagi taolist. samas epul on metsikult palju lugejaid, kaasarvatud vennad tàhismaad, nii et kui ta sulle eriti ei meeldi, siis no worries - kindlasti on eestimaal tuhandeid talusid ja peresid, kuhu ta kirjutised ròòmu toovad :)
aaaa see petrone kommentaar ei tulnud minult mitte. tema kohta arvamust ei ole aga ta abikaasa kirjutisi loen kull, vaga hea vaatleja ja kirjutaja. vt. http://palun.blogspot.com/
RispondiEliminaMa üritan 20.augustil kodu poole tagasi lennata. Juuli teises pooles on mu graafikus näiteks Tallinn ka :)
RispondiEliminaMa pole küll välismaal söömas käinud, aga kohalikes kohtades on portsud mu meelest küll pigem suured. Ei tea, palju siis ühte portsu peaks mahtuma õige?
RispondiEliminasamas, keefiri ei ole kunagi liiga palju. aga seda antakse vist ka mõõdu järgi, et kui tahad, telli suurem.
eestlaste soov mitte liiga palju süüa, isegi kui see väljendub väiksemates portsjonites, pole ju halb. tõeline võrdlus saaks siiski toimuda vist ainult kiirtoidu baasil, kuuldavasti on see suurte portsude värk vähemalt ameerikas küll pigem sealne stiil.
kui aga mitte söögist rääkida, siis on need kaks viimast postitust küll puhtamal kujul aus ülestunnistus. ja minu jaoks kinnitus sellele, et ma vist ei saaks itaalias pikemalt elada. lisaks füüsilistele eeldustele (pikk blondiin must king jalas) ei talu ma lärmi ja palju inimesi pikalt läheduses. samas, üks meie klassi vaiksemaid ja tagasihoidlikumaid tüdrukuid elab itaalias, itaalia mehega (tõsi, ilma ämmata) juba aastaid ja ei kavatse küll kuhugi minema hakata, kuulu järgi peab pitsarestorani. viimaste piltide järgi otsustades on ta ise itaallanna nägu ka läinud.
nii et mine tea.